Amabandla Amakristu
kaNakulunkulu
Cha. A1
Isitatimende Sokholo
yokholo lobuKristu
Lesi
Sitayitimenti siwumfushane wesikhundla seBhayibheli njengoba sasibanjwe
ngamaPhostoli ngekhulu lokuqala. Siveza isikhundla seBhayibheli ngendlela
ecacile, ehlangene. Sinezahluko eziyisikhombisa ezimboza ubuBunkulunkulu,
uHlelo Lokusindiswa, Izimfundiso Eziphathelene Nezibopho Zomuntu, Imfundiso
Ngomshumayeli, Inkinga Yokubi, iSonto kanye noMbuso kaNkulunkulu. Kukhona
isingeniso esibhekana nombuzo wokwehlukana phakathi kobuKristu besimanje
nobuKristu basendulo. Kukhona futhi isihlomelo esibhekana nentuthuko yemfundiso
yeThathu.
Amabandla Amakristu kaNakulunkulu
Ibhokisi leposi 369, WODEN
ACT 2606, AUSTRALIA
Imeyili: secretary@ccg.org
(Ilungelo lobunikazi © 1994, 1995, 1996, 1997,
2001, 2007, 2017 Wade Cox)
(tr. 2026)
Leli phepha lingakopishwa futhi lisatshalaliswe
ngokukhululekile inqobo nje uma likopishwa lonke ngaphandle kokuguqulwa noma
ukususwa. Igama lomshicileli nekheli kanye nesaziso samalungelo obunikazi
kumele kufakwe. Akukho mali ekhokhwayo kubamukeli bamakhophi asatshalaliswayo.
Izisho ezimfushane zingafakwa ezindatshaneni zokugxeka nasezibuyekezo
ngaphandle kokwephula amalungelo obunikazi.
Leli
phepha litholakala ekhasini le-World Wide Web:
http://www.logon.org
kanye no http://www.ccg.org
Isitatimende sokukholwa kwemfundiso yobuKristu
Okuqukethwe
Isingeniso
Isitatimende Sokholo Okuqukethwe
Isingeniso Isahluko 1. Ubungqongqoshe
Isahluko 1. Ubunkulunkulu
1.1 UNkulunkulu
uBaba
1.2 uJesu
iNdodana
kaNkulunkulu
1.3 Umoya
Oyingcwele
1.4 Ubudlelwano boMoya oNgcwele noKristu kanye
nobuMuntu
1.5 Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye Nezidalwa Zasezulwini
noNkulunkulu
1.5.1 UKristu njengoNdodana
kaNkulunkulu
1.5.2 Imfundiso
kaMkhahlane
1.5.3 Igama Nobukhosi
bukaNkulunkulu
Isahluko 2. Uhlelo Lokusindiswa
Isahluko 2. Uhlelo Lokusindiswa
2.1 Ukuwa
Kobuntu
2.2 Ukusindiswa
Kobuntu
2.3 IBhayibheli njengeQiniso
Eliphefumulelwe
2.4 Ukuzisola
Nokuguquka
2.5 Umbhapathizo
Isahluko 3. Izimfundiso Eziphathelene Nezibopho Zomuntu
3.1 Umthandazo
Nokukhonza
3.1.1 UNkulunkulu
njengento yokuthandaza
nokukhonza
3.1.1.1 Injongo
Yokukhonza
3.1.1.2 Injongo
Yokuthandaza
3.1.1.3 Umthandazo
womuntu ngamunye nowamaqembu egameni
labanye
3.2 Ubudlelwano
Phakathi Kosindiso
Nomthetho
3.2.1 UNkulunkulu
uyidwala
lethu
3.2.2 Ukusindiswa
ngomusa
3.2.3 Isibopho
ngaphansi
koMthetho
3.2.3.1 Kungani
amaKristu Agcina
Umthetho
3.2.3.2 AmaKristu
njengeThempeli
likaNkulunkulu
3.2.4 Imiyalo
Eyishumi
3.2.5 Ezinye
Izimiso Ezilawula Ukuziphatha
Kwabantu
3.2.5.1 Imithetho
Yokudla
3.2.5.2 ISabatha
3.2.5.3 Izinyanga
Ezintsha
3.2.5.4 Izinsuku
Eziyingcwele
Zonyaka
3.2.5.5 Umtshado
3.2.6 Ukuphathwa
Kwezimali
3.2.6.1 Ngakolunye
uHlangothi
kuNkulunkulu
3.2.6.2 Kwabanye
3.2.7 Impi
nokuvota
3.2.7.1 Impi
3.2.7.2 Ukuvota
Isahluko 4. Imfundiso
Ngomshumayeli
4.1 Ukuba khona kukaKristu ngaphambi kokuzalwa
kwakhe
4.2 Ukubethelwa Ngesiphambano
Nokuvuka
4.3 Ukubuya Kwesibili
kukaKristu
4.4 Ubukhosi
bakaKristu beminyaka
eyinkulungwane
Isahluko 5. Inkinga Yokubi
5.1 Ukuba Khona Kobubi Ngokuvukela
Kwezidalwa
5.2 Imfundiso
Ngokubekwa
Kwaphambili
5.3 Isimo
Sabafile
5.4 Ukuvuka
kwabafileyo
5.5 Isigwebo
Sababi
Isahluko 6. Ibandla
6.1 Ubani
noma yini
iSonto?
6.2 Uhlaka
Lwecawa
6.3 Izinhloso
Nezinhloso
ZeSonto
6.4 Ukungcwaliswa
Isahluko 7. Umbuso kaNkulunkulu
7.1 Ukumsungulwa Kombuso kaNkulunkulu
7.1.1 Umbuso
Womoya
7.1.2 Ubukhosi
bakaKristu Beminyaka
Eyinkulungwane
7.1.2.1 Ukubuya
kweMesiya
7.1.2.2 Ukuqoqwa
kuka-Israyeli
7.1.2.3 Usuku
LweNkosi
7.1.3 Umbuso
Ongapheli
KaNkulunkulu
7.1.3.1 Ukufika
kukaNkulunkulu
7.1.3.2 Umhlaba
Omusha neJerusalema
Entsha
7.1.3.3 Ikusasa
Lobuntu
Isihlomelo
Isingeniso
Eminyakeni eyikhulu nesikhombisa, ubuKristu buxhunyiwe ohlelweni
lwezifundiswa zenkolo olususelwe ePilosofini yamaGrikhi kanye nohlelo
oluhlobene ne-neo-Platonism. Ubunye obulula bomyalezo weBhayibheli kanye
nokuhlangana kokudalulwa kukaNkulunkulu kumuntu kuzo zombili Izivumelwano
kushintshiwe futhi kwafihlwa ngenhloso yamandla nokubusa umhlaba owawaziwa
ngaleso sikhathi.
Umphumela wokugcina wawuyilokho okwakuqondwa njengosakhiwo njengoba
sasibekwe emakhanselini aseNicaea (325 AD), eLaodicea (cishe 366 AD),
eConstantinople (381 AD) naseChalcedon (451 AD). Lesi sakhiwo sashintsha
ukuqonda ngoNkulunkulu ngokwemigomo yobumetafiziksi, ekugcineni kwaholela
ekubunjweni kweTrinity. Umhlangano waseLaodicea (i-canon 29) uphinde wavimbela
uSonto, ngaphansi kwesijeziso, wethula imikhosi yobupagani eyamukelekayo evela
ekukhonzweni ngeSonto (nemikhosi yelanga ngoDisemba kamuva ngo-475 CE) kanye
nohlelo lwePhasika esikhundleni sePhasika YamaJuda. Okunye okwaguqulwa
kwakuyindlela yokuhumusha uhlelo lweBhayibheli nomthetho. Umthetho onikezwe
uMose wawubhekwa njengongasafanele futhi izahluko zeTestamente Elisha zaphindwa
zashintshwa incazelo ukuze zivumele imikhuba yabapagani eyayivele ikhona.
Isibonelo, imithetho yokudla yabhekwa sengathi isusiwe ngokuphatha kabi
iZenzo 10 nezinye izincwadi. Umthelela empilweni yomuntu waba ngokushesha.
Nokho, umphumela wokugcina emvelweni wabonakala ngempela kuphela emva
kweminyaka ecishe ibe yizinkulungwane ezimbili. Ukuqhekeka kochungechunge
lokudla kubangelwa kakhulu ukudla ukudla okuvinjelwe ngaphansi komthetho
weBhayibheli.
Ukuwohloka kwezinhlelo zomhlaba kungabonakala ngokuphelele kuphela
ngemva kokuba umhlaba usuqede amandla ngenxa yokungalandeli izinhlelo zejubili
nezabatha zomhlaba ngoba zixhumene ngokuphelele nekhalenda esekelwe
emijikelezweni yenyanga yeminyaka eyishumi nesishiyagalolunye. Ukwethulwa
kwekhalenda yelanga kwaba yisinyathelo esikhulu ekubhubhiseni ukuqonda
amaphethini nemijikelezo uNkulunkulu ayesungule ukuze kube nokuvumelana
kwemvelo.
Ubukholwa bamaKristu banamuhla ngokujwayelekile buphansi kakhulu, noma
bungabi nakho nhlobo, okuvamile nobuKristu bokuqala. Ukuvuka kweSulumane
nezimpi ezalandela neSulumane kungabhekwa njengomphumela oqondile wohlelo
lobuKristu lobuxoki olwasungulwa eYurophu naseNtshonalanga ye-Asia yizinhlelo
zezifundiswa zamaGrikhi ezazisebenzisa itheoloji yaseCappadocia esekelwe
kuNkulunkulu oyiThathu-n-Enye futhi zama ukuzwana okuyimfihlakalo noNkulunkulu
nangokuba uNkulunkulu.
Uhlelo lweTriune alusebenzi nje. Umphumela wokugcina weminyaka eyikhulu
eyisishiyagalolunye yalomfundiso ongalungile kube ukubhujiswa cishe komhlaba
kanye nokuhlukunyezwa kwabantu abazama ngempela ukulandela imithetho
yeBhayibheli.
Inhloso yalomsebenzi ukuhlukanisa ngendlela ecacile nelula
ngangokunokwenzeka umyalezo wokuqala weBhayibheli neSonto leTestamente Elisha
ngaphansi kukaJesu Kristu nabaphostoli. Akungabazeki ukuthi ezinye
izinganekwane ezithandwayo zizophikiswa futhi zidilizwe ngalokho okushiwo
lapha. Lo msebenzi ubhalwe ukuze ube uchungechunge lwezitatimende zeBhayibheli
noma izichazamazwi, ezine-mbhalo esekelayo ecashunwe ngqo. Ngale ndlela
kubhekwa njenge- ukuthi lo msebenzi ekugcineni awunangabaza futhi inhloso icacile.
Lapho kungenzeka, uhlu oluphelele lwamatekisi ngesihloko luyalethwa ukuze
kugwenywe umkhuba ojwayelekile wokucaphuna ngokwehlukana noma ukucaphuna
amatekisi akhiqizwe kabi. Amanye amatekisi eBhayibheli ayizifanekiso ezicacile
(isb. 1Jn. 5:7 KJV; 1Tim. 3:16 KJV evela kuCodex A), noma izinguqulo
ezingalungile (1Cor. 15:28 RSV njll.; Rev. 3:14 NIV phakathi kwezinye
eziningi), ezenzelwe ukuphika imibhalo ephikisanayo noma ukudida imibhalo ukuze
kubonakale kusekela uhlelo lweTriune noma lweCappadocian lapho kubhekwa bodwa.
Lapho uMesiya ephinda eze, uzokwethula ngokuphelele uhlelo lomthetho
alunike uMose eSinayi. Wonke umKristu unomthwalo wokuhlonza nokusebenzisa
uhlelo lokuphila nokukhonza olufakwe eBhayibhelini. UmKristu unomthwalo
wokulingisa indlela yokuphila kaJesu Kristu nokuphila ngokwezinhlelo uKristu
azethula futhi aphila ngazo njengomuntu futhi ngaphambi kokuzalwa kwakhe. Lo
msebenzi unikwe ukukhiqiza yonke lolu hlelo ngendlela ehlangene futhi
ekhombekayo ukuze izinhlelo ezingamanga zeminyaka eyikhulu nesikhombisa zisuswe
eceleni, bese indlela yokuqala neyiqiniso itholakala futhi isetshenziswe
ezimpilweni zabo bonke abantu noma ngabe benzeni esikhathini esedlule.
Umsebenzi wethu ukubiza abantu ekuzisole nasekutholeni impilo entsha.
Isahluko 1
Ubunkulunkulu
1.1 UNkulunkulu uBaba
Unenkani Ophakeme kunazo zonke emkhathini nguNkulunkulu. UnguSomandla,
uMdali nomgcini wezulu nomhlaba nazo zonke izinto ezikuzo (Gen. 1:1; Neh. 9:6;
Ps. 124:8; Isa. 40:26,28; 44:24; Izenzo 14:15; 17:24-25; IsAmb. 14:7). Yena yedwa ongasoze afe (1Tim. 6:16).
UnguNkulunkulu wethu noBaba wethu kanye noNkulunkulu noBaba kaJesu Kristu (Jn.
20:17). UnguNkulunkulu Ophakeme Kakhulu (Gen. 14:18; Num. 24:16; Deut. 32:8;
Mk. 5:7) futhi UnguNkulunkulu Oyedwa Wangiqiniso (Jn. 17:3; 1Jn. 5:20).
1.2 uJesu iNdodana kaNkulunkulu
UJesu ungumzaliwe wokuqala (prototokos) wokudalwa (Kol. 1:15),
ngaleyo ndlela uyiqala (arche) yokudalwa kukaNkulunkulu (IsAmb. 3:14).
Ungumntanakwabo oyedwa (monogene) kaNkulunkulu (Mat. 3:17; Jn. 1:18;
1Jn. 4:9), okhuliswe nguMoya oNgcwele wazalwa entombazeni uMariam (Lk.
1:26-35). UnguKristu noma uMesiya (Mat. 16:16; Jn. 1:41), othunywe
nguNkulunkulu ukuba uMsindisi nesiMhlengi wethu (Mat. 14:33; Jn. 8:42; Eph. 1:7;
Tit. 2:14). Ubizwa ngokuthi iNdodana kaNkulunkulu OsePhezulu (Mk.
5:7). Wabekwa njengeNdodana kaNkulunkulu ngamandla ngokweMoya wobungcwele
ngokuvuka kwakhe kwabafileyo (Rom. 1:4). Unikezwe isihlalo sobukhosi sikaDavide
ukuba abuse phezu kwendlu kaJakobe phakade, futhi umbuso wakhe awusoze uphela
(Lk. 1:32).
1.3 Umoya oNgcwele
UMoya oNgcwele (Izenzo 2:4) uyisisekelo noma amandla kaNkulunkulu
uKristu athembise ukuwathumela kwabakhulunyelwe (Johane 16:7). Awuyena umuntu
kodwa ukunwetshwa kwamandla aphilayo kaNkulunkulu. Uyindlela esiba ngayo
abahlanganyeli boBunjalo bukaNkulunkulu (2 Petru 1:4), sigcwaliswe uMoya
oNgcwele (Izenzo 9:17; Eph. 5:18) ngaleyo ndlela bonke Abantwana
bakaNkulunkulu (Jobu 38:7; Roma 8:14; 1 Johane 3:1-2) nabazakwabo bafowabo
bakaKristu (Roma 8:17; Galathiya 3:29; Thithu 3:7; Hebheru 1:14, 6:17, 11:9;
Jakobe 2:5; 1 Petru 3:7). Inikezwa nguNkulunkulu kulabo abacela (Luka 11:9-13)
nabamlalela, ihlala kulabo abagcina imiyalo kaNkulunkulu (1 Johane 3:24; Izenzo
5:32). UMoya oNgcwele uyisinduli ehola izinceku zikaNkulunkulu kuyo yonke
iqiniso (Jn. 14:16,17,26). UMoya oNgcwele unikeza amandla okufakaza (Acts 1:8).
Inikeza izipho njengoba kubhalwe ku-1 Abakhorinte 12:7-11 futhi inezithelo
njengoba kuchazwe kuGalathiya 5:22-23 ezingabelwanga ngokulinganisela (Johane
3:34 RSV; Roma 12:6). Iyingxenye lapho ngayo uNkulunkulu ekugcineni angaba
yikho konke, kukho konke (1 Abakhorinte 15:28; Efeso 4:6).
1.4 Ubudlelwano boMoya oNgcwele noKristu kanye nobuntu
UMoya oNgcwele usebenza kusukela ngaphambi kokubhapathizwa. UMoya udonsa umuntu siqu kuNkulunkulu ngoKristu (Heb. 7:25).
Izithelo zokuqala zoMoya zinikezwa umuntu ngamunye ekubhapathizweni,
njengoba kubhalwe kuRoma 8:23, okusobala ukuthi ukwamukelwa akwenzeki
kuze kube sekukhululweni komzimba.
Ngakho-ke siyazalwa kabusha kodwa siyaqhubeka sikhula emoyeni
nsuku zonke kuKristu uJesu kuze sifinyelele ebukhazikhazini bukaNkulunkulu.
Umoya oNgcwele uwumoya weQiniso (1 Johane 4:6, 5:6) futhi ngokukhuluma iQiniso
kuyo yonke into sikhula sibe uKristu, ikhanda lethu, ngazo zonke izindlela
(Efesu 4:15). UMoya oNgcwele uwumoya kaNkulunkulu (Roma 8:14) nowokholo (2
Korinte 4:13) ophenya zonke izinto futhi owaziyo zonke izinto (1 Korinte
2:10-11, 12:3 kuya phambili).
Ngakho-ke uMoya oNgcwele akuyona ingxenye ezimele kaNkulunkulu
ongunhlanu kodwa uyindlela esiba ngayo ama-elohim (Zakariya 12:8). UMoya
uletha kuNkulunkulu ukuqonda imicabango yethu kanye nobunjalo bethu bonke.
Njengoba kudlula kuJesu Kristu njengomlamuleli nomeluleki wethu, ama-elohim
noma theos (IHubo 45:6-7; Zech. 12:8; Heb. 1:8-9) ivumela uKristu ukuthi
asisize, asifundise futhi asiduduzise futhi asinike amandla okusebenzisa
amandla kaNkulunkulu. Umoya unikeza umuntu ngamunye izimfanelo uNkulunkulu azifunayo
ukuze kuzuzwe umzimba njengoba kuchazwe ku-1 Korinte 12:7-11.
Umoya ungacinywa (1Thes. 5:19) ngokunganakwa noma ngokudabuka (Eph.
4:30) ngaleyo ndlela kuvunyelwa ukuzuza nokulahlekelwa kumuntu ngamunye.
Isithelo soMoya oNgcwele sitholakala kuGalathiya 5:22. Ngakho-ke, uma
singazithandi omunye nomunye, uMoya oNgcwele awubonakali.
UMoya uyindlela esiyisebenzisa ukukhonza uNkulunkulu njengoba kubhalwe
kuFilipiya 3:3. Ngakho-ke, angeke kube uNkulunkulu njengento yokukhonza,
ngaleyo ndlela lingalingana noNkulunkulu uBaba. Lona amandla anika uKristu
amandla. UKristu-ke uba uBaba Ophakade (Isaya 9:6), kanti kunezinhlobonhlobo
zobubaba ezulwini nasemhlabeni (Ephesu 3:15). UKristu uba uBaba Ophakade
ngokudluliselwa kwamandla.
Zonke lezi zinhlobo zobaba noma imindeni zibizwa ngegama
likaNkulunkulu uBaba, yingakho sigoba phambi kukaNkulunkulu uBaba, simkhuleka
(Eph. 3:14-15).
UKristu wayengowokuqala owazalwa ekudalweni. Ngaye zonke izinto zadalwa
ezulwini nasemhlabeni, ezibo
UKristu wayengowokuqala okukhulunywe ngaye ekudalweni. Ngaye zonke
izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakali, noma ngabe
izihlalo zobukhosi noma ubukhosi noma izinhloko noma amandla, zonke izinto
zadalwa ngaye futhi zidalelwe yena. Ungaphambi kwezinto zonke futhi ngaye zonke
izinto zibambene (Kol. 1:16-17). Kodwa kwakunguNkulunkulu owamzala futhi
owafuna ukuthi ukudalwa kube khona futhi kuqhubeke kuKristu. Ngakho-ke, uKristu
akayena uNkulunkulu ngendlela yokuthi uNkulunkulu uBaba uyena uNkulunkulu futhi
yena yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala phakade.
AmaKristu abizelwe ngaphandle kwaleli zwe ukuba baphile impilo
yokukhonza nokuzinikela. Abaningi bayabizwa kodwa abambalwa
bakhethwa (Mat. 20:16, 22:14). AmaKristu ngabakhishiwe, njengoba uKristu
wayengokhethiwe nguNkulunkulu (Lk. 23:35). Abakhethiwe bakhethwe nguKristu (Jn.
6:70, 15:16,19), ngaphansi komyalo kaNkulunkulu (1Pet. 2:4).
Ukuze kusekelwe iSonto, abakhethiweyo abayilo iSonto, noma i-ecclesia,
banikezwa ukuqonda izimfihlak
Ukuze kusekelwe iSonto, abakhethiweyo abayiso iSonto, noma i-ecclesia,
banikezwa ukuqonda izimfihlakalo zikaNkulunkulu. UMoya oNgcwele wawuyindlela
ababeyisebenzisa ukuze baqonde izimfihlakalo zikaNkulunkulu neMbuso
kaNkulunkulu (Mk. 4:11). Ngokuba ukuhlakanipha kukaNkulunkulu kukhulunywa
ngokuyimfihlakalo (1 Kor. 2:7), echazwa izinceku zikaNkulunkulu (1 Kor. 2:7,
15:51). Ngokuba intando kaNkulunkulu ichazwa njengomfihlakalo (Efe. 1:9)
owawunikwa izinceku zakhe ngokwembulwa. Ngaphezu kwalokho, imfihlakalo isebusweni
bokuphatha kukaKristu ngabakhululweyo. UPawulu wabhala
...uma nizwile ngobuphathwa kobubele bukaNkulunkulu obanginikezwe mina
ngenxa yenu, nokuthi imfihlakalo yavezwa kanjani kimi ngokwembulwa, njengoba
ngibhale kafushane. Uma nifunda lokhu ningaqonda ukuqonda kwami ngomfihlakalo
kaKristu, ongazange waziwe ezinganeni zabantu emizukulwaneni eyedlule njengoba
manje sewavezwe kubapostola bakhe abangcwele nabaprofethi ngoMoya; okungukuthi,
ukuthi abangewona amaJuda bangabanye abalifa, bangamalungu omzimba ofanayo,
futhi babelana ngethemba kuKristu uJesu ngovangeli (Eph. 3:2-6).
1.5 Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye neNhlangano kuNkulunkulu
1.5 Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye neNtaba
Engcwele noNkulunkulu
Kukhona izidalwa eziningi ezibizwa eBhayibhelini ngokuthi Elohim noma
Theoi, okusho ukuthi zingonkulunkulu. UKristu wayengomunye walabo badalwa
abaphansi ababizwa eTestamenteni Elidala ngokuthi Elohim (bona Zakariya 12:8).
UKristu ubizwa eTestamenteni Elisha njengeNkanyezi Yekuseni entsha lapho
ebuyela emhlabeni. Uzokwabelana ngaleli zinga nabakhethiweyo bakhe (IsAmbulo
2:28, 22:16).
IBhayibheli libonisa ukuthi uNkulunkulu unguyena uNkulunkulu noBaba
kaKristu (bona Roma 15:6; 2 Korinte 1:3, 11:31; Efese 1:3,17; Kolose 1:3;
Hebheru 1:1 kuya phambili; 1 Petru 1:3; 2 Johane 3; IsAmbulo 1:1,6, 15:3).
UKristu uthola ukuphila kwakhe, amandla nobubanzi bakhe ngomyalelo kaNkulunkulu
uBaba (Johane 10:17-18).
UKristu ubeka intando yakhe ngaphansi kweyo kaNkulunkulu, onguyise (Mat.
21:31, 26:39; Mk. 14:36; Jn. 3:16, 4:34). UNkulunkulu wanikela abakhethiweyo
kuKristu futhi uNkulunkulu mkhulu kunoKristu (Jn. 14:28) futhi mkhulu kunabo
bonke (Jn. 10:29). Ngakho-ke uNkulunkulu wathumela iNdodana yakhe eyodwa (monogenes)
emhlabeni ukuze siphile ngaye (1 Johane 4:9). UNkulunkulu nguye ohlonipha noma
odumisa uKristu (Johane 8:54), uNkulunkulu emkhulu kunoKristu (Johane 14:28).
UNkulunkulu uyitshe (sur) njengomgodi wamatshe noma intaba lapho
zonke ezinye zisikwa khona, itshe le-flint likaJoshuwa 5:2 elisika uhlanga
lwama-Israyeli, imbangela ephambili nephumelelayo (Duteronomi 32:4).
UNkulunkulu uyidwala lase-Israyeli, idwala lesindiso labo (Duteronomi 32:15),
idwala elibazalelayo (Duteronomi 32:18,28-31). 1 Samuweli 2:2 ikhombisa ukuthi
uNkulunkulu wethu uyidwala lethu eliqinile, idwala elingunaphakade (Isaya
26:4). Kuleli Dwala lapho zonke ezinye zisikwe khona, njengazo zonke izizukulwane
zika-Abrahama ekukholweni (Isa. 51:1-2). UMesiya usikwe kuleli Dwala (Dan.
2:34,45) ukuze abuse izimfusa zomhlaba. UNkulunkulu uyidwala noma
isisekelo lapho isisekelo sibekwa khona, futhi lapho uKristu azokwakha khona
iSonto lakhe (Mat. 16:18) nalapho yena uqobo ephumula khona. UMesiya uyisithombe
esiyinhloko sethempeli likaNkulunkulu, lapho abakhethiweyo benguNaos noma
iNgcwele Yezingcwele, indawo egcina uMoya oNgcwele. Amatshe ethempeli wonke
asikwe kuLitshe elinguNkulunkulu, njengalokhu uKristu asikwe kulo, futhi
anikezwe uKristu, itshe elingokomoya (1 Kor. 10:4), itshe lokuhlasela nelitshe
lokuhluleka (Roma 9:33) ukuze kwakhiwe ithempeli.
UKristu uyakha ithempeli ukuze uNkulunkulu abe konke, kukho konke (Eph.
4:6). UNkulunkulu unikele uKristu ukuba abe yikho konke futhi kuyo yonke into (panta
kai en pasin Kol. 3:11), ebeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe (1
Kor. 15:27), emenza abe inhloko phezu kwazo zonke izinto ebandleni eliyisizalo
sakhe, ukugcwaliseka kwakhe okugcwalisa konke kukonke (Eph. 1:22-23). Lapho
uNkulunkulu ebeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, kuyabonakala ukuthi
uNkulunkulu akabaliwe, njengoba enguye owabeka zonke izinto ngaphansi
kwezinyawo zikaKristu (1 Kor. 15:27).
Lapho uKristu ezobusa zonke izinto, yena uqobo uyozithoba kuNkulunkulu
owabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe, ukuze uNkulunkulu abe konke
kukho konke (panta en pasin 1 Korinte 15:28, hhayi njengokwe-RSV).
Ngakho-ke imfundiso yamaPlatoni efuna ukuhlanganisa uNkulunkulu noKristu
eBumbaneni lwobuThathu iyaphikisana neZibhalo. uKristu uzohlala ngakwesokudla
kukaNkulunkulu, ngokuyala kukaNkulunkulu (Heb 1:3,13; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pet.
3:22) futhi azokwabelana ngesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu njengoba
abakhethiweyo bezokwabelana ngesihlalo sobukhosi esinikezwe uKristu (IsAmb.
3:21) esiyisihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu (IHubo 45:6-7; Heb. 1:8)
noma "uNkulunkulu uyisitulo sakho" okushintshwe kwaba "Isihlalo
sakho, Nkulunkulu" (bheka inothi elingezansi kwe-RSV enencazelo).
uNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16),
umkhonzi akayena omkhulu kunenkosi
UNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16),
umsekeli akayena omkhulu kunenkosi yakhe (Johane 15:20).
UKristu waphikiswa ehlane nguSathane, futhi empeleni kwaba ukuqala
kokwahlulelwa kukaSathane. USathane, owayeyiNkanyezi Yasekuseni, uLucifer
noma uMlethela-Ukukhanya waleli pulanethu (Isaya 14:12) njengomgcini
nomfundisi walo, wayengomunye wama-Elohim owawengaphansi kukaNkulunkulu uBaba.
UKristu wayezoba iNkanyezi ezovela kuJakobe (kuNumeri 24:17). Ngakho-ke
kwabonakala ezincwadini zikaMose ukuthi omunye wezinkanyezi zasekuseni ezishiwo
ukuthi zazikhona ekupheleni kokudalwa kwale planethi (kuJobe 38:7), omunye
wama-Elohim, wayezoba umuntu kaJakobe nowukaDavide (kuVisioni 22:16).
Lo elohim esimazi njengoJesu Kristu wayengakabi iNkanyezi Yekuseni
yaleli pulanethu. Leso sikhundla sasibanjwe nguSathane (kumaHub. 14:12
noHezekiheli 28:2-10).
UKristu wayegcotshiwe njenge-elohim ka-Israyeli kusuka kuHubo 45:7 futhi
egcotshiwe ngaphezu kwezakhamuzi zakhe noma ozakwabo. Nokho, uKristu
wayengakabi ngempela esikhundleni seNkanyezi Yekuseni futhi ngeke athathe lezo
zibopho kuze kube sekubuyeni kwakhe kwesibili. Lesi sikhundla nezibopho
kuzokwabelwana ngazo noKristu ngabakhulunyelwe, ababelana ngobunjalo bakhe
njengeNkanyezi Yekuseni ezinhliziyweni zabo (kuhumunyezwe njengeNkanyezi Yosuku
ku-2Pet. 1:19). Abakhulunyelwe bathembiswe ukuthi bazokwabelana ngaleli gunya
kusukela ku-IsAmbulo 2:28.
USathane, njengeNkanyezi Yekuseni, waphikisa uNkulunkulu Osekelele
Phezulu noma uNkulunkulu uBaba njengoba kushiwo ku-Isaya 14:12. Wazama
ukukhuphuka noma ukuphakamisa isihlalo sakhe sobukhosi, isihlalo sobukhosi
sikaNkulunkulu, ngaphezu kwezinkanyezi zikaNkulunkulu noma iKhonsili
yama-Elohim. Le Khonsili yiMphakathi yama-Elohim noma
oonkulunkulu ekhulunywa ngayo kuHubo 82:1. Kuyathakazelisa ukuqaphela ukuthi
u-Irenæus, umfundi kaPolycarp, umfundi kaJohane, wayekholelwa ukuthi iHubo 82:1
yayibhekisela kumaTheoi noma ezithixweni okubalwa phakathi kwazo
nabakhethiweyo, okungukuthi labo abamukelwe njengabantwana bakaNkulunkulu (Against
Heresies, Bk. 3, Ch. 6, ANF, Vol. 1, p. 419).
Kukhona Amadodana kaNkulunkulu amaningi (kusuka kuJobe 1:6, 2:1, 38:7;
IHubo 86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa ngokuthi amaBene Elyon noma Amadodana
kaMninimandla Onke. Abakhethiweyo babantu nabo bahlanganiswa neSibutho
seZulu njengeZindodana zikaNkulunkulu (kusuka kuRoma 8:14). Ngakho-ke,
uKristu nabakhethiweyo njengeZindodana zikaNkulunkulu bayabunye noNkulunkulu
ngomoya ongcwele, abebekwe kusukela ekusungulweni komhlaba. UKristu
wabeka phansi amandla akhe ukuze abe ngumuntu. Yena nabo bonke abakhethiweyo
bathola ubudodana ngamandla ngokomoya wobungcwele ngokuvuka kwabafileyo (Roma
1:4).
Kusuka ku-Izenzo 7:35-39 kwakuyingelosi eyakhuluma noMose eSinayi futhi
le ngelosi yayinguKristu. KuGalathiya 4:14 uPhawuli uzifananisa nengilosi
kaNkulunkulu, uKristu uJesu.
Futhi thina sizoba njengezingelosi (Mat. 22:30) njengokulandelana noma isaggelos
(kusuka kuLk. 20:36), sibe abafowethu bafanayo noKristu (Rom. 8:17; Gal.
3:29; Tit. 3:7; Heb. 1:14, 6:17, 11:9; Jas 2:5; 1Pet 3:7). ITestamente Elidala
lichaza iNgelosi kaYHVH njengeYahovah kanye no-Elohim (Eks. 3:2,4-6) lapho
uNkulunkulu noma elohim lapha eyayingelosi; cf. Sek. 12:8).
IHubo 89:6-8 ikhombisa ukuthi kunomkhandlu wabangoNgcwele (qedosim noma
qadoshim, okusetshenziswa nabantu) ohlanganisa umkhandlu wangaphakathi
nowangaphandle. Lokhu kuqondwa njengomkhandlu wasezulwini wama-Elohim
oBulungisa.
1.5.1 uKristu njengoNdodana kaNkulunkulu
USathane wazama ukulinga uKristu ngezindlela eziningi. Okokuqala uSathane wambiza uKristu ngokuthi uNdodana kaNkulunkulu
(kwaMat. 4:3, 4:6; Lk. 4:3). Amadimoni nawo ambiza uKristu ngokuthi uNdodana
kaNkulunkulu (kwaMat. 8:29; Lk. 4:41; Mk. 3:11). USathane wazama ukwenza
uKristu afakazele isikhundla sakhe njengoNdodana kaNkulunkulu ngokubonisa
amandla, ngoba uNkulunkulu wayethembise ukuthi uzonika izingelosi zakhe umyalo
wokumvikela (kweHubo 91:11-12). USathane wehluleka ukukugcina kuzo zonke
izindlela zakho futhi wengeza "ngaso sonke isikhathi".
Ngakho-ke, ngokudlala ngamazwi eBhayibhelweni, uSathane wazama ukuthatha impilo
kaKristu.
UKristu akazange nganoma yisiphi isikhathi alungise uSathane noma
izipoki ngokuthi wayenguNkulunkulu esikhundleni sikaNdodana kaNkulunkulu.
Eqinisweni, akekho umoya ongcolile owazama ukusabalalisa inkohliso yokuthi
uKristu wayenguNkulunkulu Omphezukonke kuze kube sekudlule kokufa kwakhe,
ngenhloso yokusungula imfundiso ethi uKristu wayenguNkulunkulu ngendlela
efanayo noNkulunkulu uBaba, ukuze ngemva kokufa kwakhe kube nokukhohliswa
okwakungeke uKristu akuphikise ngenkathi esaphila. Kuzo zonke izilingo inhloso
kwakuwukudicilela phansi ukulalela kukaKristu kuNkulunkulu nokwephula iZibhalo.
uSathane wazama ukwenza uKristu amkhulekele. Wamthembisa ukubusa umhlaba uma
uKristu amkhulekela.
uKristu akazange aphikise ilungelo lakhe lokudlulisa ubukhosi bakhe
phezu komhlaba noma ngempela ukuthi wayengumlawuli. UKristu waphendula
esikhundleni salokho
...kubhaliwe: 'Kumele ukhonze iNkosi uNkulunkulu wakho, futhi yena
kuphela okumele umkhonze.'
UKristu akazange atshele uSathane ukuthi uSathane amkhonze yena, kodwa
wamkhomba emthethweni. UKristu akazange ngaso sonke isigaba senkonzo yakhe athi
ungumNkulunkulu. Wathi uyindodana kaNkulunkulu. Kwakungenxa yalesi sizathu
wabekwa enkantolo.
Njengoba kubhalwe kuMathewu 27:43
Uthembela kuNkulunkulu. Ake uNkulunkulu amsindise manje uma emfuna,
ngoba wathi, 'NginguNdodana kaNkulunkulu'.
Lapha uKristu wakhala khona ukuze agcwalise iSibhalo kuHubo 22:1.
Nkulunkulu wami, Nkulunkulu wami, ungishiyeni ngani?
UKristu wayengazibheki njengoNkulunkulu. Ukusho ukuthi wayeyingxenye
yaleso simo ayecela kuso, ngokulingana, ingxenye yaso engadluli, kuyihlazo.
1.5.2 Imfundiso ka-Antikristu
Imfundiso yeNkohliso kaKristu ichazwe ku-1 Johane 4:1-2. Umbhalo
wakudala oqondile we-1 Johane 4:1-2 wavuselelwa kusuka ku-Irenæus, Isahluko
16:8 (ANF, Vol. 1, fn. p. 443).
Ngale ndlela niyazi umoya kaNkulunkulu: yonke imimoya evuma ukuthi uJesu
Kristu weza enyameni ivela kuNkulunkulu; kanti yonke imimoya ehlukanisa uJesu
Kristu ayiveli kuNkulunkulu kodwa iyeyomchasi kaKristu.
USocrates umlobi-mlando uthi (VII, 32, ikhasi 381) ukuthi lesi sigaba
sashintshwa yilabo ababefuna ukuhlukanisa ubuntu bukaJesu Kristu
nobunkulunkulu bakhe.
UKristu njengoNdodana akayena uNkulunkulu Wammpela Oyedwa (Johane 17:3).
Futhi kuLuka 22:70 bonke bathi: Ingabe-ke unguyena uNdodana
kaNkulunkulu?
Waphendula wathi: Uyiqiniso ukuthi ngiyena.
Wamukelwa njengoNdodana kaNkulunkulu ku
* Mathiyu 27:54 lapho bathi, Ngempela lo wayenguNdodana kaNkulunkulu.
* Marku 1:1 ibiza iVangeli njengekaJesu Kristu, Indodana kaNkulunkulu.
* Luka 1:35 ithi ongcwele ozalwa wayezobizwa ngokuthi uNdodana
kaNkulunkulu.
Ukuqonda ukuthi uKristu uyindodana kaNkulunkulu kuwumemezelo ovela
kuNkulunkulu.
USimone Petru waphendula wathi, "Wena ungukristu, Indodana
kaNkulunkulu ophilayo." UJesu waphendula kuye wathi, "Ubusisiwe wena,
Simoni indodana kaJona, ngoba inyama negazi akuzange kukudalulele lokhu, kodwa
uBaba wami osezulwini. (Mat. 16:16-17)
Futhi
kuMathewu 11:27 kuthiwa
Futhi uMathewu 11:27 uthi
Zonke izinto ziye zanikezwa kimi nguBaba wami; futhi akekho owaziyo
iNdodana ngaphandle kukaBaba; futhi akekho owaziyo uBaba ngaphandle kweNdodana
nalowo iNdodana efuna ukumveza kuye.
Ngakho-ke uBaba uveza izinto kubantu ngabanye, wazinika kuKristu,
owembula uBaba kubo.
1.5.3 Igama Nobukhosi bukaNkulunkulu
Akukho okungabazeki ukuthi uNkulunkulu ungowodwa futhi unobukhosi. IZaga
30:4-5 ziveza igama likaNkulunkulu nokuthi unendodana.
Ubani okhuphukele ezulwini, wehla?
Ubani ohlanganise umoya esandleni sakhe?
Ubani owazivalela amanzi engubeni yakhe?
Ubani osungule yonke imiphetho yomhlaba?
Igama lakhe lingubani nelingane yakhe?
Ngitshele uma uyazi.
Yonke ilizwi likaNkulunkulu [ELOAH]
liyaphelela: uyisihlangu kulabo abafuna indawo yokuphepha kuye.
Ungengezi amazwi akhe, noma uzokukhalimela
futhi uzokubonisa ukuthi uyinkohliso.
IBhayibheli liyazichaza ngokwalo, igama likaNkulunkulu linikezwa ngqo
ngemva kombuzo, futhi kuyacaca ukuthi lo muntu akayona inhlanganisela kaBaba
noNdodana, kodwa kunalokho unendodana.
Ngaphezu kwalokho, iTestamente Elisha ithi ngokusobala ukuthi uBaba
uyisihloko sokukhonza. UKristu waxwayisa owesifazane waseSamariya kuJohane 4:21
ukuthi kwakuzofika isikhathi lapho bengasoze bakwazi ukukhonza uBaba entabeni
yakhe (eSamariya) noma eJerusalema. Kodwa uthi ngokusobala kuJohane 4:23
Kodwa sekuyofika isikhathi, futhi sesifikile,
lapho abakhonzi bangempela bezokhonza uBaba ngomoya nangangempela, ngoba yilabo
abakhonzi uBaba abafuna bona.
UKristu lapha uchaza ukuthi umgomo wokukhonza nguBaba, hhayi yena uqobo.
Ngakho-ke kuyihlazo ukusho ukuthi umuntu kufanele akhonze uKristu ophakanyisiwe
ngenxa yokuphazamiseka kweJohane 3:14 lapho Indodana yomuntu yayizophakanyiswa
njengalokhu uMose aphakamisa ngenyoka ehlane. Inhloso yokubethelwa kwakhe
esiphambanweni kwakuwukuthi umuntu abe nokuphila okuphakade, hhayi ukuthi
uKristu abe yinto yokukhonza njengoba kuthiwa ngokungamanga. Kusukela kulesi
simiso esingamanga, kuthiwa futhi ngokungamanga ukuthi amaKristu akhonza
umzimba negazi likaKristu e-Eucharist.
U-Eloah ungumNkulunkulu weTestamente Elidala noweThempeli kanye
noNkulunkulu kaJesu Kristu weTestame
U-Eloah ungumNkulunkulu weTestamente Elidala neThempeli futhi
ungumNkulunkulu kaJesu Kristu weTestamente Elisha. Ithempeli eJerusalema
kwakuyindlu ka-Eloah (Ezra 4:24; 5:2,13,15,16,17; 6:3,5,7,8,16,17; 7:23).
Wayengu-Eloah ka-Israyeli (Ezra 5:1; 7:15), i-Eloah Omkhulu wasezulwini (Ezra
5:8,12). Wayeyisisulu eTempileni (Ezra 6:10) lapho ayebangele khona ukuthi
igama lakhe lihlale khona (Ezra 6:12). Waye-oda ukwakhiwa kweThempeli (Ezra
6:14) futhi abapristi bemi enkonzweni yakhe (Ezra 6:18; 7:24) futhi benza intando
yakhe (Ezra 7:18). Umthetho uwumthetho ka-Eloah wasezulwini (Ezra 7:12,14).
Labo abazi imithetho ka-Eloah kumele bafundise labo abangayazi (Ezra 7:25)
futhi ukwahlulela kumele kwenziwe ngemithetho ka-Eloah (Ezra 7:26). Lo muntu
unguyise ongum-Eloah oyedwa futhi uNkulunkulu Ophakeme Kakhulu, uBaba kaMesiya
kanye nabo bonke amadodana kaNkulunkulu.
Isahluko
sesi-2
Isahluko sesi-2
Uhlelo Lokusindiswa
2.1 Ukuwa Kobuntu
Abantu badalwe ngesithombe nangokufana noNkulunkulu (Genesise 1:26-27).
U-Adamu no-Eva basolwa ngenxa yokungaziphathi kahle (Genesise 3:16-19). Ngenxa
yokuvukela kwabo, isono nokufa kwafika kubo bonke abantu (1 Korinte 15:22; Roma
5:12).
2.2 Insindiso Yabantu
UNkulunkulu akafuni ukuthi noma yiliphi inyama libhujiswe (2Pet. 3:9).
Ukuze abantu bakwazi ukuphunyuka esigwebo sesono, okuyukufa, uNkulunkulu
wasungula uhlelo lokusindiswa oluhlanganisa umnikelo ekufeni nasekuvukeni
kwendodana yakhe uJesu Kristu (Jn. 3:16). Lolu hlelo luwukuvuna olulandelanayo
lapho uKristu engumvuzo wokuqala walabo asebefile (1 Kor. 15:20). Uhlelo
lokusindiswa lubonakala ezinsukwini ezingcwele zonyaka zeBhayibheli (Lev. 23).
2.3
IBhayibheli njengeQiniso Eliphefumulelwe
2.3 IBhayibheli njengeQiniso Eliphefumulelwe
UKristu wathi: Kubhaliwe, 'Umuntu akaphili ngesinkwa kuphela, kodwa
ngazo zonke izwi eliphuma emlonyeni kaNkulunkulu.' (Mat. 4:4; Lk. 4:4).
IBhayibheli liyaziwa ngokuthi iSkripthi (Dan. 10:21), futhi lihloselwe
ukusindiswa kwabantu nokubonakaliswa kwamandla kaNkulunkulu (Eks. 9:16; Rom.
9:17). Indlela yokusindiswa uJesu Kristu (Roma 10:11) owabikezelwa eMibhalweni
kusukela kuMose nakubaprofethi (Luka 24:27), lapho ubuprofethi bungumBhalo
(Mathewu 26:56; Roma 1:2). Yonke iSkripthi iphefumulelwe nguNkulunkulu futhi
iluncedo ekufundiseni, ekugxekeni, ekulungiseni, nasekuqeqesheni ekulungeni,
ukuze umuntu kaNkulunkulu agcwaliseke, ahlangene kahle yonke imisebenzi emihle
(2Tim. 3:16).
Izibhalo,
ngesikhathi sikaKristu nabaphostoli kwakuyiTestamente Elidala (Mat. 21:42; Mk.
12:10; Izen
Izibhalo, ngesikhathi sikaKristu nabaphostoli, kwakuyiTestamente Elidala
(Mat. 21:42; Mk. 12:10; Izenzo 17:2). ITestamente Elidala yizibhalo ezibizwa
ngokuthi ziphefumulelwe nguNkulunkulu ku-2Timothy 3:16. ITestamente
Elisha iyengezo kuTestamente Elidala. Ayithathi
indawo yeTestamente Elidala.
ITestamente Elidala yabhalwa ezinsukwini zangaphambilini njengesifundo
sethu, ukuze ngokubekezela na
ITestamente Elidala yabhalwa ezinsukwini zangaphambilini njengomyalelo
wethu, ukuze ngokubekezela nangokukhuthazwa okusezibhalweni sibe nethemba (Roma
15:4). Iphutha livela ekungazazi kahle lezo Zibhalo (Mathewu 22:29; Makho
12:24). AmaBeroea (noma amaBereani ku-KJV) ayehlola iZibhalo nsuku zonke,
ehlola ukuthi lokho okwakushiwo bekulungile ngempela. Lokhu kwabhekwa
njengokuhloniphekile (IzEnzo 17:11). Isithombe esiphelele seBhayibheli
sithathwa kuzo zonke izingxenye zeZibhalo, umthetho ngomthetho, umugqa ngomugqa
(Isaya 28:10). Izibhalo zibonisa ukuthi uJesu wayenguMesiya noma uKristu
(Izenzo 18:28). KunguKristu, ngokusebenzisa uMoya oNgcwele, ovula ingqondo
yabakhethiwe bonke, eqala kubapostola, ukuze Izibhalo ziqondwe (Luka 24:45).
Izibhalo zeTestamente Elidala kumele zigcwaliswe (Mat. 26:54,56; Mk.
12:10, 14:49) futhi azinakwephulwa (Jn. 10:35). Ingxenye enkulu
yeSibhalo yayibhekiswe kuKristu futhi yagcwaliseka kuye, noma izogcwaliseka
kuKristu ekubuyeni kwakhe kwesibili (IsAmb. 1:7, 12:10, 17:14, 19:11-21),
okuzoba ngamandla nangokukhazikhazi (Mat. 24:30).
2.4 Ukuzisola nokuguquka
2.4 Ukuzisola nokuguquka
Ukuze abantu baphile, noma babe nokuphila okuphakade, uNkulunkulu ufuna
ukuthi babuyele. Uma bengabuyeli, bazobhujiswa (Lk. 13:3,5).
UKristu wathunywa ukubiza abantu ekuziphendukeleni (Lk. 11:32). UKristu
waqala inkonzo yakhe ngemva kokuboshwa kukaJohane uMbhapathizi (Mat. 4:12,17).
Ukuboshwa kukaJohane kwenzeka ngesikhathi esithile ngemva kwePhasika lika-28 AD
(Jn. 3:22-24; Mat. 4:12) eyayiyiphaskazi ngemva kokuqala kwenkonzo kaJohane
ngonyaka weshumi nanhlanu kaTiberius (Lk. 3:1). Kusukela ngaleso sikhathi,
uJesu waqala ukushumayela wathi, "Phendukani, ngokuba umbuso
wezulu ususeduze" (Mat. 4:17). UKristu wayalela abafundi bakhe ukuba bashumayele
ivangeli lokuphenduka, ebapha igunya phezu kwemimoya emibi noma engcolile (Mk.
6:7,12; Lk. 10:1,17-20).
Ukuzisola kwafundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (noma ububi)
(Izenzo 8:22) ukuze kufike isikha
Ukuzisola kwafundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (noma ububi)
(Izenzo 8:22) ukuze kufike isikhathi sokuvuselelwa okuvela ebukhoneni boJehova,
ukuze athumele uKristu obekelwe thina (Izenzo 3:19-20).
Izikhathi zobuphukuphuku, njengoba zibizwa, uNkulunkulu wazidlula, kodwa
ngemva kukaKristu wayalela bonke abantu ukuba bazisole, ebeke usuku
lokwahlulela kubo (Izenzo 17:30). Ngakho-ke ukuzisola kwasakazeka
nakumaGentayili (bona futhi Izenzo 15:3).
Kusukela ekuzisole nasekubuyeleni kuNkulunkulu, umoni ozisole kufanele
enze izenzo ezifanele ukuzisola (Izenzo 26:20).
Ibandla lase-Efesu labizwa ukuba ligcizelele futhi likhumbule ukuthi
laliwela kude kuphi, futhi lenze futhi imisebenzi eyayenza ekuqaleni (IsAmb.
2:5). Ngokufanayo, ibandla lasePergamum labizwa ukuba ligcizelele (IsAmb.
2:16). Kwaba kanjalo nebandla laseThiyatira (IsAmbulo 2:21-22) elalibekwe
abaphambuki abaphonswe embhedeni nabafundisi benkolo abamanga. Ibanda
laseSardisi nalo labizwa ukuba ligcine ukuziphendukela, kungenjalo uKristu
uzofika kubo njengesela ebusuku futhi ngeke bazi ihora azofika ngalo (IsAmbulo
3:3). Labo uKristu abathandayo uyabaxwayisa futhi uyabachitha. Ufuna ukuthi
bona (kulokhu amaLaodiceans) babe nomdlandla futhi bazisole (IsAmbulo 3:19).
Ngakho-ke ukuzisola kuyaqhubeka kuwo wonke amabandla kaNkulunkulu, kuyisibopho
sabo bonke (Jakobe 5:19-20).
2.5
Umbhapathizo
2.5 Umbhapathizo
Yonke igunya lanikezwa uKristu kulandela ukuvuka kwakhe kwabafileyo
(Mat. 28:18). Wayaqhuba wathi abafundi bakhe bamane baya kwenza abafundi kuzo
zonke izizwe, bebabhapathiza egameni likaBaba, likaNdodana nelikaMoya oNgcwele
(Mat. 28:19). Ukufundisa ukwenza konke uKristu akuyalele. Ngakho-ke wayezoba
nabo njalo kuze kube sekupheleni kwezizukulwane (Mat. 28:20).
Ukuqeduka kumele kuhambisane nokubhapathizwa ukuze kunikezwe isipho
soMoya oNgcwele (IzEnzo 2:38). Awukwazi ukwamukela uMoya oNgcwele ngaphandle
kokuba uqeduke futhi ubhapathizwe, ngaleyo ndlela ubezelwe kabusha. Ngaphandle
kokuba ubezelwe kabusha awukwazi ukungena eMbusweni kaNkulunkulu (Johane
3:3,5). Ukuqalekela kunemibandela yokubhaptizwa nokwamukela uMoya oNgcwele.
Ngakho-ke ukubhaptiza izingane kusukela ezinsukwini zokuqala kuvinjelwe
ngokwengqondo ngoba kuphikisana neBhayibheli. Isidingo sokuqala sokuqalekela
sagcizelelwa umsebenzi kaJohane uMbhapathizi, owayengumqambi wokubhaptizwa
koMoya oNgcwele ku uKristu (Mk. 1:4,8). UJohane wathi uKristu wayezobhapathiza
ngoMoya oNgcwele nangomlilo, mayelana nalabo abangaziphendukeli (abachazwe njengokhula)
(Lk. 3:16-17). UMoya oNgcwele unikezwa ngokuyala kukaNkulunkulu. Ngokucela,
okubonakaliswa ngokubeka izandla, uMoya oNgcwele ungene kumuntu. Ngakho-ke
uMoya unikezwa kuwo wonke umsebenzi. UMoya oNgcwele usebenza kusukela ngaphambi
kobhapathizo ekubhekaneni nomuntu ngamunye. UMoya udonsa abakhethiweyo baya
kuNkulunkulu ngoKristu (Heb. 7:25). Izithelo zokuqala zoMoya zinikezwa umuntu
ngamunye ngesikhathi sobhapathizo, njengoba kubhalwe kuRoma 8:23, okusho
ngokusobala ukuthi ukwamukelwa njengendlalifa akwenzeki kuze kube sekukhululweni
komzimba. Ngakho-ke sizalwa kabusha kodwa siyaqhubeka sikhula
emoyeni nsuku zonke kuKristu uJesu kuze sifike ekuzukisweni kukaNkulunkulu.
Lokunikezwa koMoya oNgcwele ekubhaptizweni kuwamanzi ezihlobo
zokusindiswa athembisiwe nguNkulunkulu ngabaprofethi baKhe (Isaya 12:3).
Lawa manzi oMoya oNgcwele ayisithembiso sikaNkulunkulu kuJakobe esibhalwe
ku-Isaya 44:3. INkosi uNkulunkulu ingumthombo wamanzi aphilayo (Jeremiya 2:13,
17:13; kanye noZefaniya 14:8). Lena yimfula yamanzi okuphila (IsAmb.
22:1). UKristu, ekhuluma ngoMoya (Joh. 7:39), wathi kuye kuphuma amanzi
aphilayo (Joh. 4:10-14, 7:38; bq. Isa. 12:3, 55:1, 58:11; Hezeki. 47:1).
Israyeli uhlanzwe ngokomoya ngamanzi avela kuHezekeli 36:25, okuyiwona amanzi
okuphila noma uMoya oNgcwele. Abakhethiweyo bathatha lawa manzi mahhala
(IsAmbulo 22:17).
Isahluko 3
Imfundiso Elawula Umthwalo Womuntu
Izimfundiso Ezilawula Umthwalo Womuntu
3.1 Umthandazo Nokukhonza
3.1.1 UNkulunkulu njengento yokuthandaza nokukhonza
3.1.1.1 Umxholo Wokukhonza
Isikhundla esiyinhloko kanye nophawu oluyinhloko lwabakhishiwe
bekuyikukholwa ngobunye bukaNkulunkulu ngokuphelele kanye nokukholwa
ebuhlotsheni bokulandela bukaJesu Kristu. Asikhuleki omunye u-Elohim ngaphandle
kukaNkulunkulu (Eks. 34:14; Duteronomi 11:16) ngaphandle kwalokho sizobhujiswa
(Duteronomi 30:17-18). UNkulunkulu wanikeza uMthetho Wakhe Wokuqala njengokuthi
NginguJehova uNkulunkulu wakho okukhiphe
ezweni laseGibhithe, ezweni lobukhoboka. Awunayo enye uNkulunkulu (elohim)
phambi kwami (Eks. 20:2).
Umqondo wokuthi 'phambi' lapha uwukuthi 'eduze kwe' njengokuthi
endaweni ka noma ngaphandle kwegunya likaNkulunkulu esiqonda
njengoBaba.
Kufanele sithande iNkosi uNkulunkulu wethu futhi simkhonze ngenhliziyo
yethu yonke nangomphefumulo wethu wonke, okusho konke okusemandleni ethu, futhi
ngokulandela lokhu sizothola imvula ngesikhathi sayo ekhulisayo izitshalo
nezinkundla zokudla izimvu zethu. Ngamanye amazwi, sizondliwa ngokwanele
(Duteronomi 11:13-15). Kodwa sinenkontileka entsha lapho iNkosi imisa imithetho
yayo ezingqondweni zethu iyibhala ezinhliziyweni zethu. UnguNkulunkulu wethu
futhi thina singabakhonzayo bakhe, simkhonza ngokugcina imithetho yakhe
ngokwemvelo yethu (Hebheru 8:10-13).
Kufanele
sikhonze phambi kweNkosi uNkulunkulu wethu (Duteronomi 26:10; 1 Samuweli 1:3,
15:25). Lo Nk
Kufanele sikhonze phambi kweNkosi uNkulunkulu wethu (Duteronomi 26:10; 1
Samuweli 1:3, 15:25). Lo Nkulunkulu unguye uNkulunkulu owodwa wangempela
ongunguNkulunkulu uBaba. Isidingo sokuphila okuphakade ukuthi simazi yena
nendodana yakhe uJesu Kristu (Johane 17:3). Sinikeza iNkosi udumo lwegama layo;
siyamkhonza iNkosi sigqoke izingubo ezingcwele (IHubo 29:2, 96:9). Wonke
umhlaba uyamkhonza futhi uculela udumo lwegama lakhe (IHubo 66:4). Lokhu
kuyisiprofetho futhi kuzokwenzeka. Zonke izizwe azidalile zizofika zigobile
phambi kwakhe, zithuthumela (IHubo 96:9), zidumisa igama lakhe, ngoba yena
yedwa ungumNkulunkulu (IHubo 86:9-10), iNkosi umdali wethu. UngumNkulunkulu
wethu, thina siyizimvu zesandla sakhe (IHubo 95:6-7). Ungcwele (IHubo 99:5,9).
Ukuqonda ukuthi siyamkhonza kubonakaliswa futhi ngezimpawu ezimbili
ezihlanganisa ukuqonda ubunjalo bukaNkulunkulu okuyisisekelo sokubopha
abakhethiweyo. Lezi zimpawu ezimbili yilezi:
1. ISabatha (kusuka ku-Ex. 20:8,10,11; Deut. 5:12).
ISabatha isibonakaliso phakathi kwethu noNkulunkulu osenza sibe abangcwele (Ex.
31:12-14); futhi
2. IPhasika. IPhasika isibonakaliso noma isitembu lapho,
kusuka ku-Eksodus 13:9,16, iPasika, kuhlanganise neMkhosi Wesinkwa
Esingenamvubkolanga, isibonakaliso somthetho weNkosi (Duteronomi 6:8) kanye
nokukhululwa kwayo kwe-Israyeli (Duteronomi 6:10) okuthi, kusuka eTestamenteni
Elisha, kusabalalisa kubo bonke abaseKhristu (Roma 9:6, 11:25-26).
Lezi zimpawu zomthetho, uSabatha nePhasika, zihloselwe ngokukhethekile
ukuvikela ekukhonzweni kwezithombe (Duteronomi 11:16). Lezi zimpawu ezimbili
ziyisigxivizo esandleni nasebusweni babakhethiweyo bakaJehova, futhi, ngomoya
ongcwele, zizoba isisekelo sokugxivizwa kwabangu-144,000 bezinsuku zokugcina
kuSambulo 7:3. Ziholela ekuphumuleni kwezinye izinsuku ezingcwele.
UKristu wathi: "Niyakhonza iNkosi uNkulunkulu wenu; kanti yena
kuphela eniyakumkhonza" (Mathewu 4:10; Luka 4:8). Ngakho-ke,
ngokweBhayibheli, inkonzo iyinkonzo.
Ukukhonza uNkulunkulu ngemithetho yabantu kuwukukhonza okungenamsebenzi
(Mat. 15:8-9). Ngoba uBaba ufuna abantu bamkhonze ngomoya nangangempela (Jn.
4:21-24). Ngoba thina siyisihlanu sangempela, esikhonza uNkulunkulu ngomoya
futhi sizigqaja kuKristu uJesu (Phil. 3:3). Bonke abaseKhanselini yamaKhulu,
kuhlanganise noKristu, bayakhonza phambi kukaNkulunkulu owadala zonke izinto
futhi ngokuthanda kwakhe zadalwa futhi zaba khona (IsAmbulo 4:10). Ngomyalelo
kaKristu, kokubili emthethweni (Eksodus 20:3) nangokudalulwa, siyakhonza
uNkulunkulu (IsAmbulo 22:9).
3.1.1.2 Umxholo Womthandazo
Abantu bayakhuleka eNkosini uNkulunkulu (IHubo 39:12, 54:2) olalela.
Noma yini eniyicelayo ekuthandazeni nizoyithola uma ninokholo (Mat. 21:22).
UKristu wayeyisibonelo kubantu sokuthandaza kuNkulunkulu wakhe nowethu onguyise
(Lk. 6:12). Isibonelo sokuthi ungathandaza kanjani sitholakala eMthandazweni
weNkosi, okuyiyona nhlanganisela yesakhiwo somthandazo enikezwe uKristu (Lk.
11:2-4).
Inhloso eyinhloko yabakhethiweyo nomsebenzi wokukhonza ukuwukuthandaza
nokukhonza noma ukusebenzela izwi (IzEnzo 6:4). Umkhandlu Wabakhulu unikwe
umthwalo wokwengamela imithandazo yabangcwele (IsAmbulo 5:8).
3.1.1.3 Umthandazo Womuntu Ngamunye Nokuhlanganyela Egameni Labanye
Umthandazo wobunye ngokuvumelana uyisibonelo sama-apostola (IzEnzo
1:14). Lokhu kuthathwa yiSonto lonke (IzEnzo 12:5).
Imithandazo ayigcini nje ebandleni; iyenzelwa nalabo abanentshiseko
kodwa abangakhanyiselwanga futhi
Umthandazo awuwona wecawa kuphela; uwowabo abanentshiseko kodwa
abangakhanyiselwanga futhi abangazithobeli ubulungisa bukaNkulunkulu. Ngokuba
uKristu uyisiphetho somthetho ukuze bonke abakholwayo bafanelwe (Roma 10:1-4).
Umthandazo unikeza usizo. Izibusiso ezinikezwa ngempendulo yemithandazo
eminingi kufanele zibongwe ngokufanele, nangemithandazo eminingi (2 Kor. 1:11).
Umthandazo kumele ube ngomoya (Eph. 6:18). Kumele ube umthandazo onokubekezela
(Kol. 4:2-4) futhi lokhu kuyisiza ekubeni siqine eqinisweni nasekulungeni (Eph.
6:14).
Umthandazo womuntu olungile unamandla amakhulu emiphumeleni yawo.
Umthandazo wokholo uzophulukisa abagulayo futhi uqinisekise ukuxolelwa kwezono.
Ngakho-ke siyavuma izono zethu komunye nomunye futhi sithandazelana ukuze
siphulukiswe (Jakobe 5:15-16).
3.2 Ubudlelwano Phakathi Kosindiso Nomthetho
3.2 Ubudlelwano Phakathi Kosindiso Nomthetho
3.2.1 UNkulunkulu uyidwala lethu
UNkulunkulu uyidwala lethu, amandla ethu nesindiso sethu, lapho sithola
khona indawo yokuphepha (IHubo 18:1-2). Sithembele kuye futhi asisabi (Isaya
12:2). Ulwazi ngesindiso lusekelwe kuKristu nakubaprofethi (Luka 1:77). Lolu
lwazi luyafinyelelwa ebandleni lapho abangcwele bengabaphathi bamaimfihlakalo
kaNkulunkulu (1 Korinte 4:1). Ukusindiswa kuvela kumaJuda (Johane 4:22), kodwa
kwandiselwa kuKristu kulabo abakhonza uNkulunkulu ngomoya nangangempela (Johane
4:23-24). Akukho okunye igama ngaphansi kwesibhakabhaka elinikezwe abantu ukuze
sisindiswe (IzEnzo 4:12). Ngakho-ke insindiso yanikezwa ngevangeli, okuyigunya
likaNkulunkulu lokusindisa wonke umuntu okholwayo, kuqala kwamaJuda kwabe
sekuyizizwe. Evangeli, ubulungisa bukaNkulunkulu buyavezwa ngokholo ngenxa
yokholo, ngokuba lowo onobulungisa ngokholo uyophila (Roma 1:14-17).
UNkulunkulu akazange amise abantu ngenhloso yokuthukuthela kodwa ukuze bathole
insindiso ngoJesu Kristu (1 Thesalonika 5:9).
Ukuqonda uNkulunkulu kuholela ekudabukeni okungcwele, okuholela
ekuzisole okwenza kusindiswe (2 Kor. 7:10). Ngakho-ke ivangeli liyizwi
leqiniso, ngaleyo ndlela liyivangeli lokusindiswa, okuholela ekubhalweni
kwabazisole ngoMoya oNgcwele (Eph. 1:13). Ukusindiswa kutholakala ezibhalweni
ezingcwele noma eBhayibhelini. Njengoba ziphefumulelwe nguNkulunkulu, iZibhalo
ziyakwazi ukufundisa abazisola indlela yokuthola insindiso ngokholo kuJesu
Kristu (2Tim. 3:15-16). Nakuba wayeyindodana, wafunda ukulalela ngokuhlupheka
kwakhe. Lapho esephothuliwe, waba umthombo wensindiso engapheli kubo
bonke abamlalelayo (Heb. 5:8-9).
Ngakho-ke,
wanikwa kanye ukuze abhekane nesono, futhi uzovela okwesibili, hhayi ukuze
abhekane neson
Ngakho-ke, wanikelwa kanye ukubhekana nesono, futhi uzovela okwesibili,
hhayi ukubhekana nesono kodwa ukusindisa labo abamelinde ngokulangazela (Heb.
9:28). Ngakho-ke, insindiso ivamile kubo bonke futhi yahanjiswa kube kanye
kwabangcwele (Jude 3). Ngakho-ke, akukho esinye isambulo esingemva kwalokho
esinikezwe uJesu Kristu nguNkulunkulu futhi sanikezwa uJohane. Konke
okudingekayo ngensindiso yomuntu kufakwe eBhayibhelini. Insindiso namandla
nodumo kungokukaNkulunkulu futhi usivezile kubakhonzi bakhe ngoKristu futhi
akufanele kushintshwe (IsAmbulo 22:18-19).
Ukuvalwa kokugcina kwabangcwele ngaleyo ndlela kwenzeka ngoMoya
oNgcwele, okusekelwe emthethweni kaNkulunkulu njengoba iveziwe eBhayibhelini
kusukela eTestamenteni Elidala, kuqala ngokwembulwa komthetho.
UKristu wanikeza umthetho eSinayi njengeNgelosi Yesivumelwano noma
Yokuba Khona, iNgelosi kaJehova. Wathi
... kuze kudlule izulu nomhlaba, akukho nto encane kunazo zonke
ezizodlula emthethweni kuze kuphelele konke. Noma ubani-ke ohlisela phansi elinye lamanyaniso amancane kakhulu alawa
myalelo, futhi efundisa abantu kanjalo, uzobizwa ngokuthi omncane embusweni
wezulu; kodwa lowo owenza zona futhi ezifundisa uzobizwa ngokuthi mkhulu
embusweni wezulu ... (Mat.
5:18-19).
Ngakho-ke uKristu akazange anciphise umthetho nganoma iyiphi indlela.
Wawugcina umthetho wabe eseyal
Ngakho-ke uKristu akazange anciphise umthetho nganoma iyiphi indlela.
Wagcina umthetho wabe eseyala abantu benze okufanayo. Umthetho nabaprofethi
babe khona kuze kube nguJohane. Kusukela kuJohane, izindaba ezinhle zombuso
kaNkulunkulu ziyashunyayelwa, futhi wonke umuntu ungene ngamandla (noma ucindezelwe
ukuba angene) (Lk. 16:16).
Kodwa kulula ukuthi izulu nomhlaba kuphele
kunokuthi umgqa owodwa womthetho uphele (Lk. 16:16-17).
Umthetho wanikezwa ngoMose, kodwa awugcinwanga (Johane 7:19). Labo
abenza isono bengaphansi komtheth
Umthetho wanikezwa ngoMose, kodwa awugcinwanga (Johane 7:19). Labo
abenza isono ngaphandle komthetho, bayobhujiswa ngaphandle komthetho. Labo
abenza isono ngaphansi komthetho bayobhujiswa ngaphansi komthetho (Roma 2:12)
ngoba isono ukungabi nomthetho noma ukwephula umthetho (1 Johane 3:4).
Ukugawulwa kungokwenhliziyo, futhi ukugcina imigomo yomthetho kuyisilinganiso
sokugawulwa. Lowo ogcina umthetho ugawulwe enhliziyweni, kanti lowo ogawulwe
kodwa engawugcini umthetho ufana nalowo ongakholwa. Labo abangamaJuda ngempela
bangabagcina umthetho enhliziyweni, bengamaJuda ngaphakathi. Kodwa-ke, labo
abathi bangamaJuda, kodwa bengasoze bangamaJuda, bazongena ekugxekweni
(IsAmbulo 3:9) futhi bazophoqeleka ukuzithoba phambi kwabangcwele. (Lokhu
kuzithoba kuphinde kuguqulwe njengokukhonza futhi kusetshenziswa
kuKristu nakwabakhulunyelwe.)
Umthetho ongcwele nemiyalo ingcwele, elungile futhi enhle (Roma 7:12).
Umthetho-ke awubangeli ukufa kodwa isono, okuyukuphula umthetho, esebenza
ngaphakathi komuntu (Roma 7:13).
Umthetho uyinto yomoya kodwa umuntu wenyama, ethengisiwe ngaphansi
kwesono (Roma 7:14). Umuntu oguqu
Umthetho uyinto yomoya kodwa abantu benyama, bathengwe ngaphansi kwesono
(Roma 7:14). Umuntu oguqukile ngempela uyajabula ngomthetho kaNkulunkulu
ngaphakathi kwakhe (IHubo 119:1ff.; Roma 7:22). Ngokuba umthetho uqondisa
abantu kuKristu, ongumphumela womthetho (Roma 10:4). Ukholiswa nguMoya
kukhulula umuntu ekubeni ngaphansi komthetho (Gal. 5:18). Akukhona ngoba kususa
umthetho, kodwa kunalokho kuvumela umthetho ukuthi ugcinwe ngenxa yesifiso
sangaphakathi kanye nesenzo esifanele, njengoba kusezimvelweni zethu (Heb.
8:10-13). Umthetho kaNkulunkulu ufuzwa ngokholo hhayi ngemisebenzi (Rom. 9:32).
Ukulalela imiyalo kuyisidingo esiyisisekelo sokugcina uMoya oNgcwele ohlala
kulabo abagcina imiyalo kaNkulunkulu (1 Johane 3:24; Izenzo 5:32). Ngakho-ke
akunakwenzeka ukuba ube ngumKristu uthande uNkulunkulu noKristu ngaphandle
kokugcina umthetho. Lokhu, ngokuyisisekelo, kubandakanya ukugcina uSonto
njengomyalelo wesine.
3.2.2 Insindiso ngomusa
Umusa kaNkulunkulu ubonakale ekusindiseni bonke abantu, usifundisa
ukuyeka zonke izifiso ezingalungile nezomhlaba, siphile ngokuzithiba,
ngokulunga nangobungcwele kuleli zwe, silindele ithemba lethu elibusisiweyo
nokuvela kobuqaqawuli bukaNkulunkulu omkhulu nomhlanguli wethu; uJesu Kristu
(Tit. 2:11 bheka i-Marshall's RSV Interlinear Greek-English New Testament).
Ngakho-ke uKristu uyisibonakaliso sobuqaqawuli bukaNkulunkulu Omkhulu
ongumsindisi wethu (Tito 2:10). Ngakho-ke umusa uwumphumela womsebenzi kaJesu
Kristu.
IBandla ligcinwa ngamandla kaNkulunkulu ngokholo ukuze lithole insindiso
ezovela ngesikhathi sokugcina (1Pet. 1:5). Umphumela wokholo wukusindiswa
kwomphefumulo. Abaprofethi baprofetha ngensindiso kodwa babengazi isikhathi
noma umuntu kaMesiya lapho bebikezela ukuhlupheka kwakhe nokuduma kwakhe
okulandelayo (1Pet. 1:9-10).
Isono sangena emhlabeni ngo-Adamu futhi sabusa kusukela ku-Adamu kuya
kuMose. Ukufa kwaba umphumela wesono (Roma 5:12). Isono sasikhona ngaphambi
kokunikezwa komthetho kuMose (Roma 5:13). Ngakho-ke imiphumela yomthetho
yayivele yaziwa kusukela ku-Adamu, ngoba isono asibaliwe lapho kungekho
mthetho. Umusa wawunothile ngenxa yokukhululwa komuntu esonweni nasemthethweni.
Lapho isono sandayo ngaphansi komthetho, umusa wawunothile (Roma 5:15-21).
Ngokulalela komuntu oyedwa, abaningi bazokwenziwa abalungile ngomusa obusa
ngobulungisa ukuya ekuphileni okuphakade kuJesu othethwe (Roma 5:20-21).
Ngakho-ke
akusekho ukwahlulelwa kwabo abase kuKristu (Roma 8:1). Umthetho-ke ugcwaliswe kithi abahamba ngokomoya (Roma 8:4).
UMoya uqondisa ingqondo ngokuhambisana nenjongo yawo (Roma 8:5).
Ingqondo ebekwe enyameni iyisitha s
UMoya uqondisa ingqondo ngokuhambisana nenjongo yawo (Roma 8:5).
Ingqondo ebekwe enyameni iyisitha sikaNkulunkulu. Ayithobeli umthetho
kaNkulunkulu futhi empeleni ayikwazi ukuthobela umthetho (Roma 8:7). Ngakho-ke,
ingqondo yenyama noma engashintshanga iyahlonishwa ngokumelana kwayo nokugcina
imithetho kaNkulunkulu.
Umoya
walowo owavusa uKristu kwabafileyo uphila kumKhrestu, unikeza impilo ngomoya
ohlala kumuntu (R
Umoya walowo owavusa uKristu kwabafileyo uphila kumKhrestu, unikeza
impilo ngomoya ohlala kumuntu ngamunye (Roma 8:11). Bonke abaholwa nguMoya
kaNkulunkulu bangabantwana bakaNkulunkulu (Roma 8:14) futhi lokhu kungobusisa
bukaNkulunkulu. Umthetho wanikezwa ngoMose, ubusisa neqiniso kwafika ngoJesu
Kristu (Johane 1:17). Ngakho-ke sikhala sithi Abba noma Baba, sithuthukisa
ubufana obufanayo (Roma 8:15) obanikezwe umfowethu uJesu Kristu.
Umthetho uqobo awunikezi ukulungiswa. Umuntu ulungiswa ngokholo kuJesu
Kristu (Gal. 2:16). Impilo abayiphila ngayo ikholo loNdodana kaNkulunkulu (Gal.
2:20). Ngomthetho sifa emthethweni ukuze siphile kuNkulunkulu (Gal. 2:19).
Kodwa asiyichithi umusa kaNkulunkulu ngokugcina umthetho, ngoba asihlanzwa
ngomthetho (Gal. 2:21). Sigcina umthetho ngoba uMoya usiqondisa, futhi umthetho
uphuma ngqo emvelweni kaNkulunkulu esiwugqokile futhi esiyingxenye yawo (2Pet.
1:4), njengokukaKristu.
Sisindiswa hhayi ngomthetho kodwa ngomusa kaJesu Kristu (Izenzo 15:11).
Isono asinalo ubukhosi phezu kwabakhululweyo ngoba abasekho ngaphansi komthetho
kodwa ngaphansi komusa futhi bangabakhonzayo bakaNkulunkulu (Roma 6:14,15).
Nokho, asisoni ngokwephula umthetho ngoba siyizinceku zikaNkulunkulu nokulunga,
hhayi zosono, sibe nokuzithoba enhliziyweni yonke kumfundiso esasizibophezele
kuyo (Roma 6:17-18). Kanti-ke, ngaphambilini sasifile ngenxa yeziphambeko
zethu, manje sesiphilisiwe ndawonye noKristu ngomusa (Efesu 2:5). Sivusiwe
ndawonye futhi sahlaliswa ndawonye noKristu ezindaweni eziphakeme ezulwini,
ukuze uNkulunkulu ekhombise ezikhathini ezizayo ubukhulu nobunothi bomusa wakhe
nomusa wakhe kithi ngoKristu uJesu (Eph. 2:6-7). Ngokuba ngomusa sisindiswe
ngokholo; lokhu akuveli kumuntu; kuwupho lukaNkulunkulu, hhayi ngenxa
yemisebenzi, ukuze kungabikho muntu ozazigqaja (Eph. 2:9). Ngakho-ke, sigcina
umthetho ngoMoya kaNkulunkulu ngomusa.
3.2.3 Isibopho ngaphansi koMthetho
Kukhona isibopho esiqhubekayo sokugcina umthetho esingapheli, futhi
esingashintshi njengoba sesibonile (Mat. 5:18; Lk. 16:17). Abantu bamaJuda
ngesikhathi sikaKristu babengayigcini ngendlela efanele (Johane 7:19),
beyiguqula ngamasiko (Mathewu 15:2-3,6; Makho 7:3,5,8-9,13) yaba umthwalo noma
ijokwe ngabafundisi bamaJuda ngalelo langa, benza uNkulunkulu ahlolwe (Izenzo
15:10).
Kukhona, kusukela phezulu, isibopho esiqhubekayo sokugcina imiyalo
kaNkulunkulu. Isasebenza futhi ngeke iphele kuze kube sekupheleni kwezikhathi
eziphathelene nokuba khona komuntu.
3.2.3.1 Kungani amaKristu Agcina Umthetho
AmaKristu asindiswa ngomusa hhayi ngomthetho. Kungani-ke kuyisisekelo
ukuthi bavume futhi bagcine umthetho? Ngoba:
Umthetho kaNkulunkulu uphuma ekubulungiseni okungapheli kwemvelo yaKhe.
Umthetho kaNkulunkulu uphuma emvelweni kaNkulunkulu ngakho-ke ume
phakade ngoba uNkulunkulu yena akanakuguquka, enguMnene ngokuyisisekelo
njengomgogodla wokuncomeka okuphezulu. KuMarku 10:18 uKristu wathi: Kungani
ungibiza ngokuthi ngimnene? UNkulunkulu kuphela oncomekayo noma Kungani
ungibuza ngalokho okumnene? Kukhona oyedwa oncomekayo. Uma ufuna ukungena
empilweni, gcina imiyalo (Mat. 19:17). Ubuhle bukaNkulunkulu busiholela
sonke ekuziphendukeleni (Roma 2:4). Imvelo kaNkulunkulu ingobuhle
obungashintshi. Izidalwa ezasezulwini zithola ingxenye yemvelo yakhe.
Ngakho-ke, zihlala zingaguquki emvelweni nobuhle bukaNkulunkulu.
Ngale ndlela, uKristu ufana izolo, namuhla, kuze kube phakade (aioonas)
(Heb. 13:8). Abakhethiweyo, ngokuthatha ingxenye yemvelo kaNkulunkulu (2Pet.
1:4), baba yingxenye yobuphristi bukaNkulunkulu, obukaMelkisedeke
obungadluliselwa (aparabaton) noma obungashintshi kuze kube phakade (aioona)
(Heb. 7:24). UKristu uyakwazi ukusindisa ngokuphelele labo
abasondela kuNkulunkulu ngaye (bona Heb. 7:25 Marshall's Greek-English
Interlinear). Kodwa akayena umuntu okufanele ukukhonza, futhi akayena
uNkulunkulu oyalela ngokuthanda kwakhe.
Umthetho kaNkulunkulu kumele ulandelwe ngokholo hhayi
ngemisebenzi (Roma 9:32). Sinayo iSivumelwano Esisha lapho iNkosi imisa
imithetho yayo ezingqondweni zethu futhi iyibhala ezinhliziyweni zethu.
UnguNkulunkulu wethu kanti thina singabakhonzayo bakhe, , simkhonza ngokugcina
imithetho yakhe ngokwemvelo yethu (Heb. 8:10-13). Ngakho-ke, izimpawu
zangaphandle azibalulekile. Ukugcina imiyalo kaNkulunkulu ngaphakathi kwethu
yikho okusoka thina (1Cor. 7:19) njengamaKristu namalungu ase-Israyeli
engokomoya. Yibo abacasula idragoni ngokugcina imiyalo kaNkulunkulu. Ukugcina
imiyalo kaNkulunkulu kubavezela ekucindezelweni (IsAmbulo 12:17). Laba
ngabangcwele abagcina imiyalo kaNkulunkulu futhi bayabekezela (IsAmbulo 14:12).
3.3.2. AmaKristu njengeThempeli likaNkulunkulu
Abangcwele banguThempeli noma isiduli, i-naos, sikaNkulunkulu,
futhi uMoya kaNkulunkulu uhlala kubo. Uma noma ubani ebhubhisa iThempeli
likaNkulunkulu, uNkulunkulu uyambhubhisa. Ngokuba iThempeli likaNkulunkulu
lingcwele, futhi lelo Thempeli singithi thina (1 Kor. 3:16-17). Ngenxa yalokhu,
amaKristu anesibopho sokugcina imizimba yawo isempilweni ukuze ibe izitsha
ezifanele zoMoya kaNkulunkulu. Ngokuba uNkulunkulu uthe uzohlala kithi, ahambe
phakathi kwethu, futhi azoba uNkulunkulu wethu. Kumele sigcinwe siyingcwele
futhi sihlukaniswe. UNkulunkulu uzoba uBaba wethu kanti thina sizoba izingane
Zakhe (2 Kor. 6:16-18 ikopisha ngokungaqinile izahluko eziningana zeTestamente
Elidala; Lev. 26:12; Hez. 37:27; Isa. 52:11; 2 Sam. 7:14).
Ngenxa yalokhu, umKristu akufanele azibophezele kubangakholwa (2 Korinte
6:14). Kufanele bazihlambul
Ngenxa yalokhu, uKristu akufanele azibandakanye nabangakholwayo (2 Kor.
6:14). Kufanele bazihlambulule kukho konke okungcolisa umzimba nomoya,
begcwalisa ubungcwele ekwesabeni uNkulunkulu (2 Kor. 7:1). Ngakho-ke bakhethwe
kusukela ekuqaleni futhi basindiswe ngokungcwaliswa ngoMoya nokukholwa
eqinisweni (2 Thes. 2:14). Iqiniso ngaleyo ndlela liyadingeka empilweni
yengqondo futhi liyisibonakaliso sabakhethiweyo. Kungabonakala kulokhu
kuthuthuka ukuthi imithetho ejwayelekile yeBhayibheli inencazelo nenjongo ethile.
Ukulinganisa ithempeli likaNkulunkulu kwenzeka ngokuhambisana nale mithetho
(IsAmbulo 11:1).
3.2.4 Imiyalo Eyishumi
Ibandla lizibophezele ekugcineni kwemiyalo eyishumi njengoba kutholakala
ku-Eksodus 20:1-17 naseDuteronomi 5:6-21.
Umyalo Wokuqala uthi
NginguJehova uNkulunkulu wakho, owakukhipha ezweni laseGibhithe, endlini
yobugqila. Awunayo enye inkosi ngaphambi kwami.
UNkulunkulu uBaba unguye uNkulunkulu oyedwa wangempela (Johane 17:3)
futhi akekho u-elohim ongaphambi kwakhe noma ofana naye. Akuvunyelwe ukukhonza
noma ukuthandaza kunoma iyiphi enye indalo, kuhlanganise noJesu Kristu.
Umyalo wesibili uthi
Ungazenzeli isithombe esibhaliwe, noma yiluphi uhlobo lwanoma yini
ekulibeni phezulu, noma okusemhlabeni ngaphansi, noma okusezindaweni zamanzi
ngaphansi komhlaba; Ungagobhi phansi kubo noma ubakhonze; ngoba mina, iNkosi
uNkulunkulu wakho, ngingunkulunkulu onomona, ngivakashela isono sabokhokho
ezinganeni kuze kube isizukulwane sesithathu nesesine salabo abangizonda, kodwa
ngibonisa uzwelo olungapheli kulabo abangithandayo nabagcina imiyalo yami.
Ngakho-ke akuvunyelwe ukwenza izithombe noma izifanekiso nganoma yiluphi
uhlobo ukuze zisetshenziswe ekukhonzweni kwenkolo noma ekusetshenzisweni
kwezimpawu. Isiphambano-ke sivinjwe esontweni njengophawu.
Imiyalo uqobo iyisici sokuhlonza uhlelo lwenkolo futhi ngaleyo ndlela
zonke zifakwe ngokuqinile.
Umyalo wesithathu uthi
Ungathathi igama likaJehova uNkulunkulu wakho ngokungenangqondo; ngoba
uJehova ngeke amhlambulule lowo othatha igama lakhe ngokungenangqondo.
Igama leNkosi uNkulunkulu linikeza igunya, ngakho-ke lo mthetho awubheki
nje kuphela ekungcwalisweni okujwayelekile kodwa futhi liyabamba
ekusetshenzisweni kabi kwegunya leSonto nakubo bonke abathi benza ngokuyala
kukaNkulunkulu ngoJesu Kristu.
Umyalo wesine uthi
Khumbula usuku lweSabatha ukuze ulugcine lungcwele. Ezinsukwini
eziyisithupha uzosebenza wenze yonke imisebenzi yakho; kodwa usuku
lwesikhombisa luyisabatha eNkosini uNkulunkulu wakho; ngalolo suku awusoze
wenze msebenzi, noma wena, noma indodana yakho, noma indodakazi yakho, noma
umqashi wakho wesilisa, noma umqashi wakho wesifazane, noma izinkomo zakho,
noma umhlali ofika njengozakwethu phakathi kwezango zakho; ngokuba ezinsukwini
eziyisithupha iNkosi yenza izulu nomhlaba, ulwandle, nazo zonke izinto ezikuzo,
yaphumula ngosuku lwesikhombisa; ngakho-ke iNkosi yasibusisa usuku lwesabatha
yayingcwalisile.
Isabatha sosuku lwesikhombisa siyimpoqo ekukholweni. Akekho umKristu
ongakwazi ukukhonza uNkulunkulu ngaphandle kokuhlonipha iSabatha, eyaziwa
kukhalenda yanamuhla njengeMgqibelo. Ukusungulwa kosuku lokunqula olungeyona
usuku lwesikhombisa akwephuli nje leli yalelo kuphela, kodwa kuba
yisibonakaliso sobufakazi bokuthandaza ezinye izithixo ngaphandle kwentando
ecacile kaNkulunkulu ( ). Kuyisenzo sokuvukela futhi ngaleyo ndlela kufana
nobuthakathi (1 Samuweli 15:23). Uma kuxhunywe neyalelo lesibili eliqinisa elelesine,
kuba yinkolelo yezithixo. Ukusungulwa kwekhalenda eliguqula isonto
ngokujikeleza kunomphumela ofanayo.
Le miyalo emine yokuqala imisela
ubudlelwano bomuntu noNkulunkulu futhi ihlonishwa ngaphansi kwesih
Le miyalo emine yokuqala imisela ubudlelwano bomuntu noNkulunkulu futhi
iyaziwa ngaphansi kwesihloko sokuqala nesikhulu somthetho, okungukuthi: uzothanda
iNkosi uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yakho yonke, nangomphefumulo wakho wonke,
nangokuqonda kwakho konke (nangamandla akho onke Mk. 12:30). Lo ngumyalo
omkhulu nowokuqala (Mat. 22:37-38).
Ukuzihlanganisa ngokuphelele noNkulunkulu kuvela ekuzinikeleni
ngokwethembeka kule miyalo nasekugwemeni noma yiziphi izenzo ezingazilimaza.
Umyalo Wesibili Omkhulu uthi
Uzothanda umakhelwane wakho njengokuzithanda wena. Akukho munye umyalo
omkhulu kunala (Mat. 22:39; Mk. 12:31).
Umyalo Wesibili Omkhulu uvezwe ebudlelwaneni obuphakanyiswe ngaphansi
kwemiyalo eyisithupha yokugcina kweziyishumi, futhi lezi zihlobene nobuntu.
Umyalo wesihlanu uthi
Hlonipha uyihlo noyihlo, ukuze izinsuku zakho zibe zinde ezweni iNkosi
uNkulunkulu wakho ekunika lona.
Ubudlelwano bomndeni buyisisekelo esiyisisekelo sabo bonke abantu futhi
bubonisa izimo ezibonakaliswa esakhiweni senkolo esibanzi.
Umyalo wesithupha uthi
Ungabulali.
AmaKristu agwetshwa ngumthetho ophakeme wokungathukutheli umfowabo.
Ukugcina intukuthelo kusho ukwenza udlame kumakhelwane wakho. Noma ubani
othukuthele nomfowabo uzobhekana nokwahlulelwa; noma ubani ohlambalaza umfowabo
uzobhekana neNdlu yoMhlangano, kanti noma ubani othi 'Siphukuphuku!' uzobhekana
neGehenna (noma umngcwabo noma umgodi womlilo) (Mat. 5:22).
Umyalo wesikhombisa uthi
Ungazenzi ubuwula.
AmaKristu agwetshwa ngomthetho ophakeme wokulangazelela omunye umuntu
ongenguye umlingani wabo womshado (Mat. 5:28).
Umyalo wesishiyagalombili uthi
Ungebi.
Ukuweba kusho ukwenza udlame kumakhelwane wakho nokwephula ubudlelwano
bakho noNkulunkulu.
Umyalo wesishiyagalolunye uthi
Ungaphakamiseli ubufakazi obungamanga ngomakhelwane wakho.
Ubuqotho nobulungisa empeleni yizimvo ezifanayo ngoba zisebenzisa igama
elifanayo esiHebheru. Ngakho-ke, uKristu angeke abe ngoqotho ngaphandle kokuba
nobulungisa. Ukuphazamiseka kobulungisa ngenxa yobufakazi obungamanga
kuphazamisa ukusindiswa komKristu.
Umyalo Wesishumi uthi
Ungafisi indlu yomakhelwane wakho; ungafisi umkakhe, noma isicakakazi
sakhe, noma isicakakazi sakhe, noma inkomo yakhe, noma ihhashi lakhe, noma yini
enomakhelwane wakho.
Ukufisa ngokweqile kuwumkhuba okubeka izimpahla ezibonakalayo noma
ubudlelwano bezocansi ngaphezulu kobudlelwano bomuntu noNkulunkulu. Ngale
ndlela kuwukuthakasa. Kwenza enye into ibe yisihloko sokulangazelela futhi
kuphikisana neminye imiyalo. Ngale ndlela, imiyalo iyazungeza ngoba ukufisa
ngokweqile kuba yisisekelo sokwephulwa kweminye, ngaleyo ndlela, ukwephulwa
kwelinye ingxenye yomthetho kuwephula yonke ngokuphelele. Ngakho-ke akukho
ukuzihlobanisa kwesono. Isono ukwephula umthetho. UKristu wanikeza incazelo
yokuqonda ngempela umthetho kuMathewu 5:21-48; ebhekana no-Eksoda 20:13;
Duteronomi 5:17, 16:18 kanye noLuka 12:57-59.
Imiyalo kumele ifundiswe bonke abazali ezinganeni zabo njalo. Kumele ibe
uphawu esandleni nasebusweni (ngemicabango nasezenzweni) futhi ifakwe
ezinsikeni zomnyango wendlu (Duteronomi 11:18-20).
3.2.5 Ezinye Izimiso Ezilawula Ukuziphatha Kwabantu
3.2.5.1 Imithetho Yokudla
Imithetho yokudla itholakala kuLevitikus 11:1-47 naseDuteronomi 14:4-21.
Zisekelwe ekulawuleni umzimba womuntu ukuze uhlale usesimweni sempilo esifanele
futhi zisekelwe ezimisweni ezibonakalayo nezithembekile. Umyalelo uwukuba ngcwele nokwenza umzimba ube
yindawo efaneleyo yokwamukela uMoya oNgcwele. Kukhona isisekelo sesayensi
esiqinile semithetho yokudla. Ukudla igazi kuvinjelwe kuDuteronomi 12:16 kanti
kanye namafutha kuvinjelwe kuLevitikus 3:17. Akukho okufa ngokwalo noma
okudilizwayo okufanele kudliwe (Hezekeli 44:31). Izivimbelo zokudla izithelo
emthethweni ophathelene nezithelo zitholakala kuLevitikus 19:23-26. Le mithetho
inemiphumela yokomoya.
3.2.5.2 ISabatha
3.2.5.2 ISabatha
Isabatha sosuku lwesikhombisa kumele ligcinwe (kusuka ku-Eks. 20:8-11;
Duteronomi 5:12-15) njengomyalelo ocacile weNkosi futhi ngomunye wemiyalo
eyishumi. Le mibandela ayinakwephulwa phakade kubo bonke abantu. Isabatha
lingcwele. Noma ubani ohlambalaza uSonto lobuSaba uyabulawa futhi ususwe
kubantu bakhe (Eks. 31:14-15). Kuyisivumelwano esingapheli phakathi kwabantu
baka-Israyeli futhi kuyisibonakaliso unomphela phakathi kwabo noNkulunkulu,
bamvuma njengomdali (Eks. 31:15-16). Bonke amaKristu bangama-Israyeli okomoya
kanti zonke izizwe ekugcineni kumele zingene ebuzweni base-Israyeli. Ngakho-ke,
uSabatha uyisibonakaliso phakathi kukaNkulunkulu nabantu bakhe kuze kube
phakade. Isijeziso sokuhlambalaza uSabatha ukufa okuhambisana nokulahlekelwa
nguMoya oNgcwele nokunikezwa ekuvukeni kwesibili (bona ISamb. 20:5). ISabatha
iyinjabulo futhi kumele ihlonishwe njengosuku olungcwele lweNkosi. Akusilo
usuku lokuzijabulisa okungenamsebenzi kodwa lwengqungquthela engcwele (Isaya
58:13-14). Akukho msebenzi noma imithwalo okufanele iphathwe ngalo (Jeremiya
17:21-22).
INkosi yethu yagcina uSabatha ngesikhathi sokuphila kwayo (Mk. 6:2).
Abaphostoli bagcina uSabatha (kanye Nezinsuku Ezihlatshelweyo) futhi thina
kumele sigcine amaSabatha. INkosi izobuyisela uSabatha, Izinyanga Ezintsha
Nezinsuku Ezihlatshelweyo ngokomthetho futhi ekubuyiselweni kweminyaka
eyinkulungwane ezinsukwini zokugcina ngaphansi kukahulumeni kaMesiya, izojabula
izizwe ezingazilaleli (Isaya 66:22-23; Zakariya 14:16-19).
3.2.5.3 Izinyanga Ezintsha
Kuyadingeka ukugcina izinyanga ezintsha ngaphansi komthetho (Num. 10:10,
28:11-15; 1Chron. 23:31; 2Chron. 2:4, 8:13, 31:3). Ukuhweba kumiswe ngalesi
sikhathi njengaseSabatha (Amosi 8:5). Israyeli yayigcina izinyanga ezintsha
(Isaya 1:13-14; Esira 3:5; Nehemia 10:33; IHubo 81:3; Hoseya 2:11) njengoba
neSonto nayo yayigcina emakhulwini eminyaka. Ibandla lagcina
izinyanga ezintsha kanye neSabatha nezinsuku ezingcwele (Kol. 2:16). Izinyanga
ezintsha zizogcinwa ekubuyiselweni ngaphansi kweMesiya njengeSabatha (Isa.
66:23; Ezek. 45:17, 46:1.3.6).
3.2.5.4 Izinsuku Ezinhle Zonyaka
Izinsuku Ezinhlawulwayo Zonyaka zitholakala kuLevitikus 23:1-44
naseDeuteronomi 16:1-16. Lezi zinsuku ezinhlawulwayo zonyaka zibonisa uhlelo
lokusindiswa lukaJehova. Izinsuku Ezinhlawulwayo ziqukethe:
* IPhasika neMkhosi Yesinkwa Esingenamvubelo
* iPentekoste
* Umkhosi Wezimpempe
* Usuku Lokuxolelwa Kwezono
* Umkhosi Wezindlu Zesikhashana
* Usuku Lokugcina Olukhulu.
Ziyimpoqo futhi zinezimfuneko ezithile njengophawu phakathi
kukaNkulunkulu nabantu bakhe. Usuku Olungcwele luphathwa njengeSabatha.
3.2.5.5 Umtshado
Umtshado uyisikhungo esingcwele. Umelela ukuhlanganiswa kukaKristu
nebandla ngaphansi kukaNkulunkulu (IsAmbulo 19:7,9). Lesi fano sichazwe
kuMathewu 22:2-14. Kuyisikhungo esithuthuka noKristu (Mathewu 25:10) esisekelwe
ekulungeleni ngokomoya. Kusukela ngesikhathi sokuxolelanwa kokugcina, ngeke
kube nomtshado. Umshado wawenziwe ngenxa yomuntu futhi awuyona into esungulwe
nguNkosi (Mat. 22:30). Ngakho-ke, lapho abantu bevuka kwabafileyo, abashadi
futhi abashadiswa (Mk. 12:25). Lapho-ke babalwa njengabafanele ukufinyelela
esikhathini esilandelayo ngokuvuka kwabafileyo. Bese babe sengozini
ngamaNgilosi futhi bangiBana bakaNkulunkulu (Lk. 20:34-36).
Ngakho-ke, umshado uyisungulo esenzelwe abantu futhi uyoyeka ukuba khona
ngemva kokuqedwa kwesigaba
Ngakho-ke, umshado uyisungulo esenzelwe abantu futhi sizoyeka ukuba
khona ngemva kokuqedwa kwesigaba sobuntu ekudalweni. Kusukela ekudalweni
kuka-Adamu, lesi simiso sasungulwa ukuze indoda ishiye uyise nonina, ibambane
nomkakhe, baze babe nyama eyodwa (Genesise 2:24).
Umkakhe uyinkosikazi ngenxa yesivumelwano futhi iNkosi ifuna izingane
ezingcwele ngalokhu. iNkosi iyazonda ukuhlukana, okuyodlame (Mal. 2:16).
Ukuhlukana kwavunyelwa uMose kodwa amaKristu akufanele bashiye ozakwabo
ngaphandle kokungathembeki ngokocansi (Mat. 5:31-32). Lokho uNkulunkulu
akubambisile akufanele kuhlukaniswe ngumuntu (Mat. 19:3-12). Uma umlingani
ongakholwa evuma ukuhlala nomkakhe okholwayo, umshado kufanele uqhubeke (1 Kor.
7:10-16).
3.2.6 Ukuphathwa Kwezimali
3.2.6.1 NgakweNkosi
Imithwalo yemali ephathelene noNkulunkulu itholakala kuDuteronomi
12:5-19. Kungumthwalo womKristu ngamunye ukusekela imisebenzi yeSonto. Umgomo
utholakala entiyeni eyayinikelwa kuNkulunkulu ngabapristi nabaLevi ngesikhathi
sokubusa kuka-Israyeli (Duteronomi 12:9-14) futhi wawungaphambi kokwakhiwa
kweThempeli. Intela yethempeli yayiqoqwa ngosuku lokuxolisa izono. Kwabekwa
intela njengoba kubhalwe kuNehemia 10:32. Lo msebenzi uyaqhubeka ngokusungulwa
kombuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya (Mal. 3:1-6). KuMalakia 3:7,
uNkulunkulu uyalela isizwe ukuba sibuyele kuye, yena uzobuyela kubo. Ukubuyela
kwenzeka ngomsebenzi kaNkulunkulu nangokuxhaswa kwalowo msebenzi ngeminikelo
yeshumi (Malakia 3:7). Ukungakhokhi iminikelo yeshumi kufana nokweba
uNkulunkulu (Malakia 3:8-10).
Ukukhokha izibheke, lapho kwenziwa ngokuhlanganyela, kuqinisekisa ukuthi
umsebenzi kaNkulunkulu uyaqhubeka futhi imiphumela yomhlaba iqinisekiswa
nguNkulunkulu njengembuyiselo (Malakiu 3:10-12).
Umthwalo
wemibingelelo ebandleni kuNkulunkulu usukela kubaphostoli, noma ungahlali
usetshenziswa, no
Umthwalo wecawa kuNkulunkulu usukela kubaphostoli, noma ungahlali
usetshenziswa, noma uyashiywa ngabaphathi (2 Kor. 12:13-18). Ngoba uKristu
wathumela abagugile, ababili ababili, futhi kwakufanele basekelwe emsebenzini
yibandla ababebasebenza nalo (Lk. 10:1-12). Labo abasebenza ezinkonzweni
zesonto futhi bamemezela ivangeli kufanele baxhaswe yivangeli (1 Kor. 9:13-14).
Kungumthwalo weSonto ukuhlinzeka labo abasebenza ekufundiseni nasekushumayeleni
ivangeli ngokugcwele (1 Tim. 5:17-18; cf. Duteronomi 24:14-15).
Izibingelelo zamakhulu zamukeleka kuNkulunkulu ngaphandle kwalezo
ezichazwe ngokusobala ukuthi zivela ekuzuzeni ngokungathembeki noma lapho
zibingelelwe ezithixweni (1 Kor. 10:27). Amashumi akhokhelwa ebandleni ukuze
likwazi ukusiza labo abaphakathi kwalo abaswele (1Tim. 5:9-10,16). Amashumi
kumele aqoqwe ezingqungqutheleni zasendaweni, bese ingxenye yesishumi yalelo
shumi ikhokhelwa engqungqutheleni enkulu njengoba kuchazwe kuNumeri 18:26
noNehemia 10:37-39. Umthetho wokuqala kwemivuno udinga ukukhokha ngokushesha
(Eks. 22:29). Okokuqala kwemivuno kufanele kulethwe phambi kukaNkulunkulu
ngokushesha ekuqaleni kwezinkathi zokugubha; ikakhulukazi ngobusuku bokuqala
beNgcwele Yezingilazi (Eks. 23:19). Okuqala kokuzalwa kuyangcwele kuJehova
(Num. 18:15-18).
3.2.6.2 Ngokubhekisana Nabanye
Lowo ongazinakekeli abazalwane bakhe, ikakhulukazi umndeni wakhe,
uyaphika ukholo futhi umbi kunomuntu ongakholwa (1Tim. 5:8).
Akekho umKristu okufanele acindezele noma abambe imiholo yomuntu (Deut.
24:15). Kufanele bakhokhe yonke imali abayibolekile, futhi ngonyaka wesabatha
baxolele izikweletu ezibolekwe omunye okholwayo (Deut. 15:1-3; Neh. 10:31).
Ukunikela ngengxenye yesishumi yezinkonzo zokugubha imikhosi kulawulwa
yizahluko eziningana. Ingxenye yesishumi yesibili akufanele idliwe endaweni
yokuhlala kodwa endaweni iNkosi ezoyikhetha (Deut. 12:17-19).
Ngonyaka wesithathu wesigaba seminyaka yokuphumula, izibambiso kumele
zikhokhelwe ukunakekela abampofu (Duteronomi 14:28, 26:12). Iminyaka yesithathu
yokunikela ingxenye yesithathu yenzeka eminyakeni engu-1994-95, 2001-02,
2008-09, 2015-16, 2022-23, 2030-31. Unyaka ongcwele ka-2030-31 uwunyaka
wokuqala wesithathu wokunikela ngeminikelo engu-1/10 wesigaba esisha
seJubili noma iMileniyamu entsha. Lokhu kusekelwe eminyakeni yeJubili ehlangana
eminyakeni engu-27 kuya ku-28 nengu-77 kuya ku-78 ngokweEzekiyeli 1:1. Isibopho
sokunikela ngeminikelo engu-1/10 yesithathu singaxoshwa noma siguqulwe
ngokweMthethosisekelo weSonto ezindaweni lapho uhlelo lokuphepha komphakathi
lwanele.
Unyaka weSabatha uyinyaka yokuphumula komhlaba, amadiliya nezinkantolo
ukuze abampofu badle kanye nezilwane zasendle zidle (Eks. 23:10-11). Iminyaka
yeSabatha iwela eminyakeni engcwele ka-1998-99, 2005-06, 2012-13, 2019-20,
2026-27 kanti unyaka weJubili uzawela ngo-2027-28.
Lowo onomusa kumhlwempu uboleka iNkosi, futhi iNkosi izombuyisela
ngomsebenzi wakhe (IzAga 19:17) futhi ngeke adingeke (IzAga 28:27), futhi abe
nobucwebe ezulwini (Mak. 10:21). UNkulunkulu uyakwazi ukuhlinzeka ukuze nikwazi
ukuhlinzeka kuwo wonke umsebenzi omuhle, hhayi nje ukuhlinzeka izidingo
zabangcwele kodwa futhi kugcwele ekubongeni uNkulunkulu (2 Kor. 9:6-12).
3.2.7
Impi nokuvota
3.2.7 Impi nokuvota
3.2.7.1 Impi
Abangcwele bangabapristi bakaNkulunkulu Omkhulu Kakhulu. Akufanele
ukuthi noma yimuphi umKristu abulale omunye umuntu (Eks. 20:13; Mat. 5:38-48;
Lk. 6:27-36). Uma izinceku zikaKristu zaziyingxenye yomhlaba, zazizolwa ukuze
zingabanikwa ezandleni zeziphathimandla zomhlaba (Jn. 18:36). Yize behlala
emhlabeni, abazibandakanyi empini yomhlaba (2 Kor. 10:3). Izikhali
ezisetshenziswa abakhethiweyo zinegunya lezulu lokubhubhisa izindonga (2 Kor.
10:4). Ngakho-ke, kuyisibopho sobuKristu ukusekela uhulumeni wezwe labo
nokusebenza ngomthandazo nangokulalela ngokwethembeka ukuze kuthuthukiswe
inhlalakahle yezwe labo, ukuze uNkulunkulu abavikele ngamandla akhe.
3.2.7.2 Ukuvota
3.2.7.2 Ukukhetha
AmaKristu kumele agcine imithetho yelizwe ngaphandle kwesikhathi lapho
ingqubuzana ngqo nomthetho weBhayibheli. Lapho umthetho udinga ukuthi bavote,
amaKristu angabonisa ubufakazi ngokuvota lapho kungekho ukuphikisana nemigomo
yeBhayibheli. Ukukhethwa kwabaholi ngokhetho kuthathwe kuDuteronomi 1:9-14
kanye nesiprofetho sesikhathi sokuphela noma seminyaka eyinkulungwane
sikaHoseya 1:11. Ukubamba iqhaza empini
yezombusazwe kubhekwa njengokwandiswa kwempi.
Isahluko 4
Imfundiso Ngomshumayeli
4.1 Ukuba khona kukaKristu ngaphambi kokuzalwa
UJesu Kristu wayekhona ngaphambi kokuba abe khona njengesidalwa somoya.
Wayekhona kusukela ekuqaleni kokudalwa (Johane 1:1), eyindodana yokuqala
ekudalweni (Kholose 1:15), ngaleyo ndlela, ukuqala kokudalwa kukaNkulunkulu
(IsAmbulo 3:14). Wayengumuntu okukhulunywa ngaye eTestamenteni Elidala
njengeNgelosi kaJehova, iNgelosi Yobukhona noma iNgelosi Yesivumelwano.
Wayeyingelosi eyaholela iSirayeli eGibhithe futhi yadlula eLwandle Olubomvu.
Wayeyingelosi eyayikhefini lwamafu nengelosi eyakhuluma noMose eSinayi (Izenzo
7:35-38). Wayengu-El Bethel noma u-El, uNkulunkulu noma uMpristi Omkhulu weNdlu
kaNkulunkulu (Genesise 28:17, 21-22; 31:11-13; Hebheru 3:1). uKristu
wayeyingelosi kaHaElohim (Genesise 31:11-13). Wabekwa njenge-elohim
ngama-elohim akhe (IHubo 45:6-7) owayenguNkulunkulu uBaba. Wathembeka kuye
owamqokayo, njengendodana, njengalokhu uMose naye wayethembekile endlini
kaNkulunkulu (AmaHubheru 3:2), kodwa njengenceku.
UKristu wavela emhlabeni ukuze afakazele iqiniso (Johane 18:37). Umbuso
wakhe kusamele ubeza emhlabeni. Wayebekiwe ngaphambi kokusungulwa komhlaba
kodwa wavezwa ekupheleni kwezikhathi ngenxa yethu (1 Petru 1:20).
4.2 Ukubethelwa Nokuvuka
UKristu wathunyelwa emhlabeni ukuze asindise isintu ngokususa isono
somhlaba (Mat. 1:21, 9:6; Mk. 3:28) njengembuzi (IsAmb. 5:6-8). Wabulawa
kusukela ekusungulweni komhlaba njengomsebenzi wokubikezela kukaNkulunkulu
(IsAmb. 13:8).
Uma abantu bengakholwa ukuthi uKristu ungumMesiya, bazofa ezonweni zabo
(Johane 8:24).
uKristu wafa ngenxa yezono zethu ngokweZibhalo, wangcwatshwa wavuswa
ngosuku lwesithathu ngokweZibhalo (1 Kor. 15:3-4), wabonakala kubafowethu
abangaphezu kwezinkulungwane ezinhlanu (1 Kor. 15:5-6). UKristu wayesevukile
ngaphambi kosuku olubizwa ngeSonto noma usuku lokuqala lwesonto (Johane 20:1;
bona futhi okungabazekayo kuMk. 16:9-10, qaphela isikhathi esithi 'ngemva
kokuvuka kwakhe'). Kwashiwo ukuthi wachitha izinsuku ezintathu nobusuku
obuthathu enhliziyweni yomhlaba njengesibonakaliso sikaJona (Mat. 12:39-40;
bona futhi Lk. 24:6-8).
uKristu wabethelwa esiphambanweni (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37;
uKristu wabethelwa emnqamulajikelele (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37; Lk.
23:33-46; Jn. 19:23-30) cishe ngesikhathi sesithathu, okungukuthi ngo-9 ekuseni
(Mk. 15:25), kuze kube yisikhathi sesishiyagalolunye, okungukuthi ngo-3
ntambama (Mk. 15:33), mhla ziyi-14 Nisan. Akukho bufakazi bokuthi lokhu
kwakusemthanjeni we noma kwakuyinkqubo kamuva yomthambo we-T. Noma kunjalo,
umthambo awuthathwa njengophawu lokholo, oluvela ezinkolelweni zasendulo
ezingekho zamaKristu.
UKristu wabethelwa esiphambanweni futhi uvukile (Mk. 16:6). Ekuzivukeni
kwakhe wakhuphuka waya kuBaba wakhe, onguyise wethu, naseNkosikazini yakhe,
ongunguNkulunkulu wethu (Jn. 20:11-18). Uhlezi ngakwesokudla kukaNkulunkulu,
izingelosi, iziphathimandla namandla konke kuyalalela yena (1Pet. 3:22).
UKristu wanika iSonto amandla okuxolela nokugcina izono ngabaphostoli
(Jn. 20:22-23).
4.3 Ukubuya Kwesibili kukaKristu
UKristu wokuqala wavela njengembingelelo yokukhulula isono. Akazange eze
kuqala njengoMeshiya iNkosi, futhi lokhu kwaphambaniswa ngamaJuda ngesikhathi
sakhe. Babe belindele inkosi eyonqoba (Mat. 27:11,29,37; Lk. 23:2-3, 37-38; Jn.
19:14-16). Nokho, wamukelwa abanye ngomoya ongcwele njengoMbusi wase-Israyeli
(Johane 1:49, 12:13-15) ngaleyo ndlela kwagcwaliseka isiprofetho (Sekaria 9:9).
UJesu uzobuya ngamandla, ehambisana nezibhakela zasezulwini (Mat. 25:31)
njengoMeshiya iNkosi (IsAmb
UJesu uzobuya ngamandla, ehambisana nezibingelelo zasezulwini (Mat.
25:31) njengoMeshiya iNkosi (IsAmb. 17:14). Ukufika kwakhe kuzobonakala
ngokusobala njengokubabaza ezulwini (Mat. 24:27). Uzobusa ngamandla nabangcwele
abavusiwe (IsAmb. 20:4).
Uyobhubhisa umuntu wobubi ekufikeni kwakhe (2 Thes. 2:8) bese kulandela
amandla omhlaba. Umuntu wobu
Uyobhubhisa umuntu wobubi ekufikeni kwakhe (2 Thes. 2:8) bese kulandela
amandla omhlaba. Umuntu wobubi uzofika embusweni ngomsebenzi kaSathane
ngamandla nezimpawu ezingamanga nemimangaliso (2 Thes. 2:9). Lesi siphambuko
sithunyelwe eTempileni likaNkulunkulu ngoba bengazithandi iqiniso ukuze
basindiswe. Ngakho-ke, uNkulunkulu ubathumelela ukukhohliswa okunamandla ukuze
bakholelwe ekungamanga ngoba bengazange babambelele eqinisweni kusukela
ekuqaleni (2 Thes. 2:10-12). INkosi izobhubhisa lolu hlelo lobu-apostata
ngomoya womlomo wayo nangokubonakala kokuza kwayo (2 Thes. 2:8).
4.4 Umbuso Weminyaka Eyinkulungwane kaKristu
UKristu uzomisa umbuso kulo mhlaba iminyaka eyinkulungwane nabangcwele
abavusiwe (IsAmb. 20:3-4). USathane uzoboshwa iminyaka eyinkulungwane futhi
avaliwe emgodini ongenazansi noma e-tartaroo, indawo yezingelosi ezawa
(2Pet. 2:4). Abangcwele, labo abagwazwe ngenxa yobufakazi bukaJesu nendlu
kaNkulunkulu nalabo abangazange bakhonze isilo nomfanekiso waso noma bamukele
uphawu lwaso ezinkqeni noma ezandleni zabo, bazovuswa futhi bazobusa noKristu
iminyaka eyinkulungwane (IsAmb. 20:4). Lokhu kuwuvuko lokuqala (IsAmb. 20:5).
Abanye abafileyo abavuki kuze kuphele iminyaka eyinkulungwane (IsAmbulo 20:5).
Lokhu kuwuvuko wesibili noma jikelele.
Ngesikhathi sale minyaka eyinkulungwane, uKristu uzobuyisela umbuso
ngokwemithetho yeBhayibheli ayinike eSinayi. Lokhu kuzokwenzeka kusukela
ngosuku alimi ngalo eNtabeni Yama-Oliva (Zakariya 14:4,6 nalawo alandelayo).
Izizwe zizolwa neJerusalema futhi zizobhujiswa (Zakariya 14:12). Wonke umuntu
osindile ezizweni uzokhuphuka minyaka yonke ukuzokhonza iNkosi Yabantu
nokugcina iMkhosi Yezindlu Zesikhashana (Zech. 14:16). ISabatha, Izinyanga
Ezintsha nezinsuku ezingcwele kuyomelezeka futhi umthetho uzophuma eJerusalema.
Izizwe ezingathumeli abathunywa bazo eJerusalema ukuze zihlanganyele eMkhosini
Wezindlu Zesikhashana ngeke zithole imvula ngesikhathi sayo (Zefaniya
14:16-19).
Ekupheleni kweMileniyamu, uSathane uzokhululwa futhi azokhohlisa izizwe
kuyo yonke indawo (IsAmbulo
Ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane, uSathane uzokhululwa futhi ukuze
akhohlise izizwe kuyo yonke indawo (IsAmb. 20:7-8). Zizohlanganiswa futhi
empini, kodwa zizobhujiswa ngumlilo (IsAmb. 20:9); khona-ke uSathane
uyobhujiswa. Ukuvuka kwabafileyo ngokujwayelekile kuzokwenzeka, bese kuba
uMahlulelo (IsAmb. 20:13-15).
Isahluko 5
Inkinga Yobubi
5.1 Ubukhona Bokubi Ngokuvukela KwamaSosha
USathane waxoshwa ezulwini ngenxa yesono sokuvukela, ngoba lolu hlelo
lufuna ukusungula intando efana noma engaphezu kukaNkulunkulu uBaba, luyinkolo
yezithombe (noma umthakathi njengoba kubhalwe ku-1 Samuweli 15:23). USathane
wazama ukuzenza alingane noMphezulu Kakhulu noma noNkulunkulu uBaba. UKristu,
ngakolunye uhlangothi, akazange afune ukuzilinganisa noNkulunkulu; wabeka
intando yakhe ngaphansi (Johane 4:34).
[Yena]
ekubeni ngokwemvelo kaNkulunkulu akazange abheke ukulingana noNkulunkulu
njengento okufanele
[Yena], yize wayenobunjalo bukaNkulunkulu, akazange acabange ukulingana
noNkulunkulu njengento okufanele ayibambe. Kodwa wazithoba, wathatha isimo
sebakhonzi, wazalwa ngokufana kwabantu, wavela ngokubonakala njengomuntu,
wazithoba waze wavuma ukulalela kuze kube ekufeni - ngisho nasekufeni
esiphambanweni! Ngakho-ke uNkulunkulu wamphakamisela endaweni ephezulu kunazo
zonke wamnika igama eliphakeme kunazo zonke... (Filipiya 2:6)
Ngakho-ke uNkulunkulu wamphakamisa uKristu ngenxa yokulalela, ngoba
wayengafuni ukulingana naye futhi wayengafuni ukumphusha uNkulunkulu
esihlalweni sakhe sobukhosi, njengoba ingxenye yesithathu yama-eloohim
nama-bene elohim yayifuna ngempela ukwenza.
KuLuka 10:18 uKristu wathi wambona uSathane ewa, njengokukhanya
kwedubulo, ezulwini. USathane wadonsa ingxenye yesithathu yamaNgilosi noma
izinkanyezi zasezulwini (IsAmbulo 12:4). Lawa maNgilosi aphonswa phansi
noSathane emhlabeni (IsAmbulo 12:9). Lokhu ukonakala kufanekiselwa ukonakala
okukhulunywe ngakho ku-IsAmbulo 8:10 lapho ingelosi yesithathu iphinde
ikhombise ukonakala okubangelwa ukuwa kweNkanyezi yoMbutho okubhubhisayo
ingxenye yesithathu yendalo. Umbutho wabhubhiswa ngenxa yokuvukela. Umbutho uyindlu
kaNkulunkulu ezulwini. Ukuvukela kwaholela ekususweni kwengxenye yesithathu
yalelo tabernakeli, kwathi uhlelo lomhlaba lukhuluma izinto ezihlambalaza igama
likaNkulunkulu nendawo yakhe yokuhlala, okungukuthi labo abahlala ezulwini
(IsAmbulo 13:6). Ngakho-ke, uNkulunkulu uhlala kokubili etabernakeleni
lasezulwini, eliyizinkonzo zasezulwini, kanye nabakhethiweyo, abangendawo
yokuhlala kaNkulunkulu emhlabeni.
5.2 Izimfundiso Eziphathelene Nokubekwa Kusengaphambili
Kunguye uNkulunkulu ngoKristu, ngokusebenzisa uMoya oNgcwele, ovula
ingqondo yabakhethiwe bonke, eqala ngabaphostoli, ukuze Izibhalo ziqondwe (Lk.
24:45). UKristu wakhuluma ngezifaniso ukuze labo abangakhethwanga bangaqondi.
Ngaleyo ndlela babuyele emuva bapholiswe (Mat. 13:10-17) ngaphambi kokuba
bakwazi ukungena ekwahlulweni. UNkulunkulu unomusa futhi akafuni ukuthi noma
ubani alahleke. Ngakho-ke ngokwazi kwakhe okungcwele kwangaphambili, wonke
umuntu ubizwa ngokwezinjongo zakhe. Labo ayebazi kusengaphambili, wababeka
kusengaphambili ukuze bafane nesithombe seNdodana yakhe, ukuze abe ngowokuqala
phakathi kwabazalwane abaningi. Futhi labo abebebeke kusengaphambili wababiza;
nalabo abebebize wabamhlambulula; nalabo abebemhlambulule wabakhazimulisa.
Sizothini-ke ngalokhu? Uma uNkulunkulu esekusiphakathi, ubani ongasiphikisa?
(Roma 8:28-31).
5.3 Isimo Sabafileyo
Isimo sabafileyo ukuthula (Hubo 115:17) nobumnyama (Hubo 143:3). Akukho
mphefumulo ohlala unaphakade. Bonke abantu bahlangabezana nesiphetho esisodwa
(Umhlahlandlela 9:3). Abafileyo abazi lutho (Umhlahlandlela 9:5).
Abanye abafileyo basendulo abanavukelo (Isa. 26:14; bheka amanothi
eCompanion Bible kanye neInterlinears).
Abafileyo bamaNgcwele babizwa ngokuthi balele noma labo
abalele (bona Mat. 9:24; Jn. 11:11; 1Cor. 11:30, 15:6,18,51; 1Thes.
4:13-15; 2Pet. 3:4).
5.4 Ukuvuka Kwabafileyo
UNkulunkulu wenza izimangaliso kwabafileyo futhi labo abafileyo bazovuka
bamdumise (IHubo 88:10). Uthando lwakhe oluthembekile lubhengezwa lisuka
emngcwabeni (IHubo 88:11) lapho abafileyo bevuswa. Ngoba uJobe wayazi ukuthi
umhlanguli wakhe uyaphila (Jobe 19:25) futhi ekugcineni uzomela emhlabeni.
Ngemva kokuba uJobe ebhujisiwe, wayazi ukuthi esithweni sakhe uzombona
uNkulunkulu, ozobe ekuye, futhi amehlo akhe azombona yena hhayi amehlo omunye
umuntu (Jobe 19:25-27).
UKristu wavusa abafileyo ukuze sazi ukuthi uyena uMesiya (Mat. 11:4-5).
ULasarus wayeyisibonelo saleli gama (Jn. 11:11). Lo mqondo wokuvuswa
kwabafileyo njengento ehlotshaniswa noMesiya wawaziwa kahle futhi wawulindelwe
iziphathimandla zesikhathi sakhe (Mat. 14:2).
Kwaqondwa
ukuthi akufanele sonke silale kodwa sonke sizoguquka, ekukhwezeni kokugcina (1
Kor. 15:51)
Kwaqondwa ukuthi akufanele sonke silale kodwa sonke sizoguqulwa,
ekukhwezeni kokugcina kwezwi lomkhankaso (1Kor. 15:51). Ngakho-ke, abafowethu
bazodlula ezizukulwaneni futhi balale, kodwa ezinsukwini zokugcina uMesiya
uzofika abanye bamaNgcwele besaphila. Ngakho-ke bonke bazoguqulwa babe imizimba
yomoya engafi (1Kor. 15:44 nala). Labo abalele bazovuswa. Labo abaphilayo
abasalele kuze kufike iNkosi ngeke badlule labo abalele (1Thes. 4:13-15).
INkosi izehlela phansi isuka ezulwini ngomkhwazo wengelosi enkulu nangomsindo
wethrumpeta kaNkulunkulu, nabafileyo bavuke kuqala, nalabo abaphilayo
abashiyekileyo bazokhuphukiswa ndawonye, bahlale beNkosi unaphakade (1Thes.
4:16-17).
Ukusukela ekuvukeni kwabafileyo, kuzoqala ukubusa kweminyaka
eyinkulungwane kwabangcwele. Abangcwele bazobusa izizwe ngentonga yensimbi
(IsAmbulo 2:26-27).
Ekuvukeni kwabafileyo ngeke kube nomshado (Mat. 22:30). Abangcwele
bazovuswa babe izidalwa zomoya. U
Ekuzukisweni ngeke kube nomshado (Mat. 22:30). Abangcwele bazovuswa babe
izidalwa zomoya. UKristu wasifa ngenxa yethu ukuze lapho sivuka ekufeni siphile
naye (1Thes. 5:10).
Kubalulekile ukuthi siqonde ukuthi abalungile kuphela abahlanganyela
ekuvukeni kokuqala. Ubulungisa
Kubalulekile siqonde ukuthi abaqotho kuphela abahlanganyela ekuvukeni
kokuqala. Ubulungisa (zedek) nobulungisa ngesiHebheru yigama elifanayo.
Kuqondwa ukuthi ziyinto efanayo. Ngakho-ke, ukuphambuka kobulungisa
okungazisoli kuvimbela abakhethiweyo ekuvukeni kokuqala.
5.5 Isigwebo Sababi
Abantu baphansi kohlelo lokuqeqeshwa okulungile. Isifiso sikaNkulunkulu
ukuthi akukho nyama ezolahleka kodwa bonke bafinyelele ekuzisole (2 Petru 3:9).
Uma uNkulunkulu ebuyisa umoya wakhe, zonke izidalwa zomuntu zazingaphela
ndawonye futhi umuntu angabuyela uthuli (Jobe 34:15), ngaleyo ndlela
umphefumulo awukho.
Bonke abantu abangavuswanga ekuvukeni kokuqala, okuyivuko elingcono
(Heb. 11:35), bazovuswa kwabafileyo ekuvukeni kwesibili ngemva kombuso
weminyaka eyinkulungwane kaMesiya. Le nqubo iyisikhathi sokwahlulela
esibonakala sihlala iminyaka eyikhulu (Isa. 65:20). Ukuvuka kokwahlulela
(Johane 5:29) kuwukulungisa nokufundisa ukuze bonke abantu balungele ukwamukela
impilo engunaphakade. Igama elithi ukuwahlulela (kriseoos) (eliguqulwe laba
'ukubhujiswa' ku-KJV) lisho isinqumo.
Umqondo uwukuthi kuwukulungiswa okuvela emibonweni noma ezinqumweni
ezinikezwe mayelana nezenzo. Kungabamba umqondo wokujeziswa noma
wokuphindisela. Nokho, umphakathi jikelele ongakaze ube nethuba lokwazi
uNkulunkulu awunakujeziswa ngaleyo ndlela. Ababi bazosebenza ekuqeqeshweni
okujulile. Uma bengaziphenduli ngemva kwesikhathi seminyaka eyikhulu evunyelwe
kusukela ekuvukeni kwesibili, bazovunyelwa ukuba bafe futhi imizimba yabo
izobhujiswa umlilo waseGehenna (okuhunyushelwe esihogweni) (Mat.
5:22,29,30, 10:28, 18:9, 23:15,33; Mk. 9:43,45,47; Lk. 12:5; Jas. 3:6).
Kukhona amagama amathathu eTestamenteni Elisha ahunyushwa njenge "hell".
Lawa ngu-SGD 86 hades, elifana no-SHD 7585 Sheol, noma igodi noma
umngcwabo, indawo lapho kufakwa khona izidumbu. Ezinye izisho ezimbili
zingu-SGD 1067 Gehenna, elivela esiHebheru elisho iGodi laseHinnom. Lesi
kwakuyimbobo yothuli lapho imfucumfucu nezilwane ezifile zaseJerusalema
zazishiswa khona. Ngakho-ke uKristu wayisebenzisa ngokomfanekiso ekuchazeni
ukulahla kwabafileyo, zombili umzimba nomoya (Mat. 10:28), ngemva kokwahlulela.
Eyesithathu yi-SGD 5020 tartaros, okuyi-abisi lapho izingelosi zaboshwa
khona ngemva kokuvukela.
Isigwebo esingapheli (kolasin, ukunikezwa kwesijeziso)
okukhulunywa ngaso kuMathewu 25:46 siphikisana nokuphila okuphakade. Kungukufa
nje. Umqondo wesigwebo njengaku-timoria kuHebheru 10:29 uvela emqondweni
wokuzuzwa kodumo. 2 Korinte 2:6 isebenzisa igama elithi epitimia elisuselwa
egameni elithi esteem elisho ubuzwe. Ngakho-ke, isigwebo
sinomqondo wokususwa kodumo njengomuntu okwaziyo ukuba yisakhamuzi.
Ngakho-ke, akukho ndawo yokuhlupheka okuphakade kwabafileyo. Abangcwele
bazobizwa ekuvukeni kokuqala ukuze benze umsebenzi wokufundisa eMileniyamu,
ukuze amadimoni agwetshwe ngokusekelwe ekusebenzeni kwawo futhi umhlaba ube
nesilinganiso sokulinganisa imiphumela. Labo ngeke bafe, ngokomqondo wokuthi
sebagwetshiwe manje. Babizwa ngokuthi bayalala.
Abanye bonke emhlabeni, abangewona abakhethiweyo, abahlulelwa okwamanje.
Bonke abanye emhlabeni bazovuswa futhi balungiswe ngaphansi kokuqapha ekuvukeni
kwesibili (IsAmbulo 20:12-13). Akukho kuvuka okunye noma isigwebo ngaphandle
kokuvuka kwesibili noma okuvukeni okuvamile. Abazisola bazonikezwa ukuphila
okuphakade nabangcwele bokuvuka kokuqala, kanti abangazisoli bazofa nje futhi
imizimba yabo izoshiswa. Ngemva kwalokhu, isimo sokufa nengcwaba, noma iHades,
sizosuswa (IsAmb. 20:14). Ababi abaphilayo ekubuyeni kweMesiya bazobulawa (Mal.
4:3) futhi bazothunyelwa ekuvukeni kwesibili.
Ukuvuka kwesibili kwakuyisigwebo esafakwa kuJuda ngenxa yokwenqaba kwabo
uKristu. Babengamadodana ombuso abaphonswa ebumnyameni obungaphandle (Mat.
8:12). Banikezwa njengesizwe ukuvuka kwesibili esikhundleni sokwabelana
ngobunjalo bukaNkulunkulu (2Pet. 1:4) nokuvuka kokuqala. Ngaphandle kokwabiwa
kwabo njengesizwe phakathi kwabakhonzwayo (IsAmbulo 7:5), uJuda akazange
akhethwe ukuba abambe iqhaza ekuvukeni kokuqala. Abaningi bayabizwa kodwa
abambalwa abakhethiwe ukwenza lo msebenzi (Mathewu 22:13-14). Abaningi abamela
uKristu, kodwa baphatha kabi abakhethiwe bakhe, noma abangazimiseli (Mat.
25:30) empeleni bazothunyelwa ekuvukeni kwesibili (Mat. 24:51, 25:30) ngoba
baningi abaphoswe ngaphandle (Lk. 13:26-28) ngisho nalabo abavusiwe kuqala
bayabekwa kabusha ngokulandelana kokubaluleka kwabo (Lk. 13:30).
Isahluko 6
IBandla
6.1 Ubani noma yini iSonto?
UKristu wathi uzokwakha iSonto lakhe phezu kwedwala, amandla okufa ngeke
awunqobe (Mat. 16:18). UNkulunkulu uyidwala iSonto elakhiwe kulo. ISonto
liyiqoqo labantu ngabanye. Aliyona indlu noma isakhiwo senhlangano. Ibandla
likaNkulunkulu yigama elibizwa ngalo amabandla ngabanye (1 Kor. 1:2; 2 Kor. 1:1
kanye no-1 Kor. 11:22 maqondana nebandla laseKorinte). Ngokuhlangene ayaziwa
ngokuvamile njengeBandla likaNkulunkulu (IzEnzo 20:28; Gal. 1:13; 1Tim. 3:5)
kanye neMibuthano kaNkulunkulu (1Cor. 11:16;
1Thes. 2:14; 2Thes. 1:4). 1 Korinte 14:33 ibhekisela eMibuthano yabalungile,
ebhekisela kubantu ngabanye abayakha. Le Mibuthano yayisendaweni eziningi futhi
ngayinye yayinecala ngezindaba zayo.
Abantu ngabanye babizwa nguNkulunkulu futhi banikezwa kuKristu (Johane
17:11-12; Hebheru 2:13, 9:15). INkosi ingeze inani leBandla usuku nosuku
ngokwalabo abasindiswayo (IzEnzo 2:47). Amabandla ayechazwa ngendawo (Roma
16:1; 1 Korinte 1:2; 1 Thesalonika 1:1; 2 Thesalonika 1:1; 1 Petru 5:13) futhi
ayevame ukuba amancane noma amabandla asekhaya (Roma 16:5,23; 1Kor. 16:19; Kol.
4:15; Filem. 1:2). UKristu wabekwa ikhanda lazo zonke izinto ebandleni (Eph.
1:22). UNkulunkulu uveza ubuhlakani bakhe emandleni asezulwini ngenhlangano
(Eph. 3:10). UKristu uyinhloko yebandla, okuyumzimba wakhe, futhi libophekile
kuye. UKristu wazinikela ebandleni, njengoba ikhanda lomndeni ngamunye lifanele
ukwenza kanjalo kulowo mndeni (Eph. 5:23-26). Ibhandla kumele linikezwe uKristu
lingabi naba mibimbi noma izibazi, libe lingcwele futhi lingabi naba mibimbi
(Eph. 5:27). Ibhandla londwa nguKristu (Eph. 5:29). UKristu, njengentloko
yeSonto, wayengowokuqala abavusiwe kwabafileyo ukuze abe ngaphezu kwabo bonke.
Ngakho-ke iSonto, njengomzimba kaKristu, lishadile noKristu njengeqembu
ekuvukeni kokuqala lapho umkhwenyana efika (Mat. 25:1-10; Kol. 1:18,24).
Ibandla lihlanganisa Ibandla labazalwa bokuqala futhi amagama abo abhalwe
ezulwini (Heb. 12:23). Indlu kaNkulunkulu yiBandla loNkulunkulu ophilayo, isigxobo
nesisekelo seqiniso. Ngakho-ke, Ibandla likaNkulunkulu lisekelwe eqinisweni
(1Tim. 3:15).
6.2 Uhlaka Lwecawa
6.2 Uhlaka Lwecawa
IBandla njengesakhiwo sinomthwalo wokunakekela abantu baso (1Tim. 5:16).
Lokhu kwenzeka ezingeni lendawo.
Ibandla liyalondolozwa ngabagugile nabadikoni abakhethwa ngabafowethu
(Izenzo 1:22,26; 6:3,5-6; 15:22; 1 Kor. 16:3; 2 Kor. 8:19,23), abathandazela
futhi abagcoba abafowethu abagulayo egameni leNkosi (Jak. 5:14). UMoya oNgcwele
ubabeka njengabagadi bemhlambi, okuyiSonto likaNkulunkulu (IzEnzo 20:28).
Amabandla anokuzimela okukhulu (3Jn. 1:9-10). Umsebenzi wokuphatha wamabandla
kumele wenziwe ngabadikoni nabadikoni abesifazane (Rom. 16:1), abangafakazelwa
kulo msebenzi (Phil. 1:1; 1Tim. 3:8-13). Kukhona, ebandleni, imisebenzi
ehlukahlukene kuhlanganisa nababikezeli nabaqondisi (IzEnzo 13:1), bese kuba
nezimangaliso, ukwelapha, usizo, ukuphatha kanye nezinhlobonhlobo zezilimi (1
Kor. 12:28). Ukufundisa kwebandla kwenziwa ngezilimi ezaziwayo, noma izilimi
ezihlelekile neziyaqondwa, zichazwa yilabo abakhona (1 Kor. 14:4-5).
Izikereke zinephatho lokusekela umsebenzi wabafundi noma abavangeli
abaqokiwe ukusebenza ezindaweni
Amabandla anomthwalo wokweseka umsebenzi wabafundi noma abavangeli
abaqokiwe ukuba basebenze ezindaweni ezinkulu kunalezo zamabandla ngamanye
(Izenzo 14:23,27; 15:3,4,22; 18:22; 20:17; 1 Kor. 4:17).
UKristu wanikeza imiyalezo ethile ezindaweni zenkonzo ngazinye kanye
nezingelosi eziphethe ngayinye yazo ukuze zibe izibonelo kubakhethiweyo
(IsAmbulo 2:1,8,12,18; 3:1,7,14).
Imisebenzi yokwahlulela nokunquma ngezindaba zansuku zonke kumele
yenziwe amalungu ajwayelekile ebandla, ukuze bathuthukiselwe izindima zabo
ekwahluleleni iHost (1 Kor. 6:4).
6.3 Izinhloso Nezinhloselelo ZeSonto
Inhloso yokuqala yeSonto ukuqhubeka nokushumayela ivangeli loMbuso
kaNkulunkulu njengoba uJesu Kristu ayeyalelwe (Mat. 4:17, 10:7, 11:1; Mk.
1:38-39; Mk. 3:14, 16:15; Lk. 4:43, 9:60).
Ibandla kumele likhushule izindaba ezinhle kwabathobekile, libophe
izinhliziyo eziphukile, limemezele inkululeko kwabavalelwe, livule ijele
kwababoshwe (noma abalimele) (Isaya 61:1), nokubuyiselwa kokubona kwabantu
abangaboniyo (Luka 4:18). Kumele liphilise abagulayo (Luka 9:2).
Kuyokushumayela unyaka owamukelekayo weNkosi (Lk. 4:19) nokufakaza
ukuthi uKristu owayebekwe nguNkulunkulu ukuba ube ngumahluleli wabaphilayo
nabafileyo (IzEnzo 10:42).
Ukondla amabandla kuyinjongo yesibili yabagugile (Izenzo 20:28) abazama
ukufundisa yonke indawo kuwo wonke amabandla (1 Korinte 4:17). Izipho
ezikhulunywe ku-1 Korinte 12:28 zisetshenziselwa ukusiza ekuthuthukisweni
kweSonto. Lezi zipho zomoya kumele zithuthukiswe ngomdlandla ukuze
kuthuthukiswe iSonto (1 Korinte 14:12). Ukuphatha kahle umuzi womuntu siqu
kuyisibonelo sokuphatha ngempumelelo iSonto likaNkulunkulu (1 Thimothewu 3:5).
6.4 Ukuhlengwa
Labo basebandleni ababizwe nguMoya oNgcwele (Roma 15:16) ukuba bangcwele
bayangcweliswa (1 Kor. 1:2) nguNkulunkulu uBaba futhi bagcinwe kuJesu Kristu
(Jude 1).
Abangcwele bayangcwaliswa nguNkulunkulu ngegazi lesivumelwano (Heb.
10:29) nangomzimba kaJesu Kristu (Heb. 10:9-10). Abangcwele bayasindiswa
ngokubhapathizwa (1 Kor. 6:11). Ngakho-ke uMoya oNgcwele uyimoya kaNkulunkulu
wethu, futhi egameni likaJesu Kristu abakhethiweyo bayangcwaliswa futhi bagezwe
ngesihlatshelo sakhe, beqhubeka ekukholweni ngoNkulunkulu (IzEnzo 26:18).
Abakhethiweyo banikezwa ukuxolelwa ngomusa futhi bagcina isikhundla sabo
ngokholo, ngaleyo ndlela bezihlambululela omunye nomunye ebandleni
nasemindenini (1 Kor. 7:14). Ngakho-ke, umlingani ongakholwa nezingane
bayangcwaliswa kulabo abakhethiweyo. Abakhethiweyo bayangcwaliswa emzimbeni
kaKristu babe umzimba owodwa kuKristu (Roma 12:5; 1 Korinte 12:20-27) ngaleyo
ndlela, ukungcwaliswa akuxhomekile ezakhiweni zenhlangano.
Isahluko 7
Umbuso kaNkulunkulu
7.1 Ukusungulwa Kombuso
Ukusungulwa koMbuso kaNkulunkulu kwakubikezelwe ukuthi kuzosusa
ohulumeni baleli zwe ngokufika kweMesiya ekupheleni kwesikhathi (Dan. 2:44).
UMbuso kaNkulunkulu wamemezwa nguKristu othe wawuseduze (Mk. 1:14-15).
Ngakho-ke uMbuso unezigaba ezimbili; okokuqala, uMbuso wokomoya, kwathi
okwesibili, uMbuso weminyaka eyinkulungwane ongokwenyama ngaphansi kweMesiya.
7.1.1 Umbuso Womoya
Kuze kube uPhentekoste ngonyaka ka-30 CE, abaprofethi abambalwa kuphela
nabaholi baka-Israyeli ababeyithola uMoya Oyingcwele ngenhloso ethile. Akukho
olunye isizwe, kuze kube sekwamukelweni kwamaGentayili ebandleni kusukela
ngonyaka ka-30 CE, elalinalo uMoya Oyingcwele. Ngakho-ke bonke bavalelwe
ekuvukeni kwesibili noma okuvamile ekuveleni kwezinto ezizayo 20:4
nangaphezulu.
UMoya oNgcwele wanikezwa abantu, kusukela ekufeni kukaKristu,
njengesigaba sokuqala sobuBuso kusukela ePentekoste ngo-30 CE (Izenzo 2:1-4)
ababona kufika ngamandla (Mk. 9:1). Kumele yamukelwe ngokuzithoba nangomdlandla
wokufuna ulwazi njengengane (Mk. 10:15). Ngaphandle kokuthi umuntu azalwe
kabusha ngamanzi nangomoya, angeke abone umbuso kaNkulunkulu (Jn. 3:3-5).
Imfihlakalo yoMbuso kaNkulunkulu yayigodliwe kwabakhulunywe nabo, futhi
ukuqonda kunikezwa nguMoya o
Izimfihlakalo zombuso kaNkulunkulu zazigodliwe kwabakhulunywe ngabo,
futhi ukuqonda kunikezwa nguMoya oNgcwele, ngakho-ke iBhayibheli libhalwe
ngezifaniso (Lk. 8:10). Umbuso kaNkulunkulu awukona ukudla nokuphuza, kodwa
ubulungisa nokuthula nenjabulo kuMoya oNgcwele (Rom. 14:17). Awukona emazwini,
kodwa emandleni (1Cor. 4:20).
Ukuziphendukela emuva kuyimfuneko ephelele ukuze umuntu amukelwe
eMbusweni kaNkulunkulu. Izoni eziph
Ukuhlanhla kuyimfuneko ephelele ukuze umuntu amukelwe eMbusweni
kaNkulunkulu. Izoni ezizisola zizovunyelwa ngaphambi kwabazibona bengalungile
(Mat. 21:31-32). Ukubizwa kwabakhethiweyo kwenzeka ngokusabalalisa ulwazi
ngokujwayelekile okufana nembewu (Mat. 13:3-9). Lusatshalaliswa futhi
lwamukelwa ngomdlandla omkhulu ngoMoya (Mat. 13:44-46). Ngakho-ke, abaningi
bayabizwa kodwa abambalwa abakhethwayo ngempela (Mat. 20:16, 22:14). Ukubizwa
kuqoqa abanye, kanye nalabo abakhethiweyo, abahluzwayo ekupheleni kwesikhathi,
noma ekufikeni kweMesiya noma, kulabo asebefile, ekuvukeni kwabafileyo (Mat.
13:25-30,36,38-40,47-50). Abakhethiweyo babekwe ngaphambili ukuba babizwe
ngaleyo ndlela bahlengwa futhi bagcotshwe (Rom. 8:29).
Lapho uMbuso unikezwa ngoMoya oNgcwele, kufana nembewu yomastadi ekhula
ibe yisihlahla esikhulu, noma njengomvubkelo ovubkisa konke okukhona (Mat.
13:31-32), ngaleyo ndlela uNkulunkulu abe yikho konke kukho konke (1Cor. 15:28)
(bona i-Interlinear kaMarshall (Eph. 4:6).
Isidingo sokuqala ukufuna kuqala umbuso kaNkulunkulu nobulungisa bakhe,
zonke ezinye izinto zizongezwa kini (Mat. 6:33). Amandla phezu kwamadimoni
ayisibonakaliso sombuso kaNkulunkulu kumuntu (Mat. 12:28). Ukwenza intando
kaNkulunkulu kuyisidingo esiyisisekelo sokugcina umbuso ngoMoya oNgcwele. Uma
ingasetshenziswa kahle, iyathathwa inikwe abanye, ikhombisa izithelo zayo (Mat.
21:31,43).
Umbuso awufiki ngokubuka, kodwa uphakathi komuntu (Luk. 17:20-21).
Umbuso awufiki ngokubuka, kodwa ungaphakathi komuntu (Lk. 17:20-21).
Umbuso kaNkulunkulu, owaziwa nangokuthi iMbuso Yezulu, awutholakali ngokuvuma
ukuthi uKristu uyinKosi, okuyingxenye yabakhethiweyo, kodwa ngokwenza intando
kaNkulunkulu uBaba (Mat. 7:21). Ngokwenza ngokuzithoba intando kaNkulunkulu
umuntu uba mkhulu eMbusweni kaNkulunkulu (Mat. 18:3-4).
Labo abavinjwe ukwabelana ngombuso babalwe ngokukhethekile ku-1
Abakhorinte 6:9-10, kwabaseGalathiya 5:21 nase-Efesu 5:5.
7.1.2 Umbuso Weminyaka Eyinkulungwane KaKristu
Umbuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya ukhulunywa ngawo
ngokukhethekile kuSambulo 20:2-7. Lesi sikhathi seminyaka eyinkulungwane
sibizwa ngokuthi iMillennium noma iChiliad.
7.1.2.1 Ukubuya kweMesiya
Ukubuyiselwa kohlelo lweBhayibheli ngokufika kweMesiya kutholakala
kuZekariya 14:4. UKristu wathi ngesifaniso ukuthi kwakufanele ahambe aze abuye
(Lk. 19:12).
UMesiya uzofika eNtabeni Yama-Oliva. Nabakhethiwe bakhe uzomisa umbuso
wakhe. Uzovuselela ithempeli (Izenzo 15:16). Uzobuyisela uhlelo lweBhayibheli
oluqukethe uSabatha, izinyanga ezintsha nezikhathi zemihlangano engcwele
yonyaka. Zonke izizwe kuzodingeka zithumele izithunywa zazo eJerusalema ukuze
ziye Emkhosini Wezindlu Zesihlahla, kungenjalo ngeke zithole imvula ngesikhathi
sayo (Zakariya 14:16-19).
Ukufika kwakhe kuzoba nezimpawu ezinkulu nezimangaliso, ngamandla
nangokuduma okukhulu (Mat. 24:27,30; Rev 1:7). Ukubuya kwakhe kuzobonakala
ngokusobala futhi kuzohambisana nezimpawu ezivela ezulwini (Rev. 6:12). Amandla
azoshukunyiswa. Ilanga lizafiphala kanti nenyanga ngeke ikhanyise ukukhanya
kwayo (Mat. 24:29; Izenzo 2:20). Uzohlala ngakwesokudla kwamandla futhi uzofika
emafini ezulwini. Ngakho-ke uNkulunkulu unika uKristu amandla (Mat. 26:64; Mk.
14:62; Lk. 21:27; Izenzo 1:11).
uKristu uzofika ngokukhala komphostoli omkhulu uMichael nasekushayweni
kwetrompethi yokugcina (1Thes. 4:16-17; Rev. 11:15).
Lapho Indodana yomuntu ifika ngokuzuka kwayo konke, izokudunyiswa
ezingcweleni zayo (2Thes 1:10), nezingelosi zayo, izohlukanisa abantu bese
ibhekana nabo (Mat. 25:31-46).
Abakhethiweyo, abangowomBuso kaNkulunkulu, abathole uMoya oNgcwele
ngokuziphendukela nokubhapathizwa kwabantu abadala, begcina imiyalo, bazovuswa
ekufikeni kukaKristu. Lokhu kuwuvuko lokuqala. Abanye abafileyo ngeke baphile
kuze kube sekupheleni kweminyaka eyinkulungwane. Lokhu kuwuvuko lwesibili
(IsAmbulo 20:4 nangemva). Abakhethiweyo bathemba nesizathu sokufika kweMesiya
(1Thes. 2:19; IsAmb. 22:20). Abakhethiweyo kumele bamiswe bengenaso isono
ebuNgcweleni, belungele ukufika kukaKristu neMkhosi (1Thes. 3:13; 1Thes. 5:23).
Uthando lweqiniso lubalulekile ukuze kusindiswe (2Thes. 2:10). INkosi izobulala
ongathembekile ekubuyeni kwayo ngomoya womlomo wayo (2Thes. 2:8). Ibandla
liyelulekwa ukuba lilinde futhi lingalali ngoba alazi ihora iNkosi ezofika
ngalo (Mk. 13:35-37; Rev. 3:3,11). UKristu ubuya ngokwahlulela okulungile futhi
ulwa nabo bonke abangafuni ukugcina imiyalo kaNkulunkulu (IHubo 96:13; IsAmb.
19:11). UKristu uzobuya futhi abhekane nobuntu ngazo zonke izenzo zabo (IsAmb.
22:12).
7.1.2.2 Ukuqoqwa kuka-Israyeli
Ekubuyeni kweMesiya, abakhethiweyo nabasindileyo baka-Israyeli wenyama,
abanye babo bazosebenza njengabapristi, bazohlanganiswa eJerusalema bevela
emaceleni amane omhlaba (Isaya 11:12; 66:19-21).
7.1.2.3 Usuku LweNkosi
Ngaphambi kosuku lweNkosi, kuzoba nokuvukela noma ukuphambuka
(kusuka ku-apostasia) eqinisweni nasemthethweni phakathi
kwabakhululweyo. Indoda yokungabi nomthetho (anomias), ebizwa kanjalo
ngenxa yokuphambuka emthethweni kaNkulunkulu ngenxa yokufundisa kwakhe phakathi
kwabakhululweyo, iyavezwa (2 Thes. 2:3-8). Ihlala eTempileni likaNkulunkulu
futhi ibizwa ngoNkulunkulu. Izobulawa nguMesiya lapho efika.
INkosi izobhubhisa labo abalwa neJerusalema. Abantu, sebebhubhisiwe,
bazothukuthela, bajikeleze bahlale phansi (Zakariya 14:12-13). Lokhu
kuzokwenzeka ngokungalindelekile (1 Thesalonika 5:2).
Ukulimala okukhulu kuzothusa umhlaba. Abantu bazofihla ezintabeni
nasemadwaleni ngoba uKristu uze ngentukuthelo futhi akekho ozokwazi ukuma
(IsAmbulo 6:15-17), ngenxa yezimpempe nezifo uNkulunkulu azogcwalisa
ezinsukwini zokugcina (IsAmbulo 8:7-9:21; IsAmbulo 16:1-20). Ukuphela kosuku
lweNkosi, okuqhubeka kuze kube enkathini yezinkulungwane zeminyaka, kuzobona
ukuphela komhlaba njengoba siwazi. Iplanethi izobhujiswa ngumlilo (2Pet.
3:7-10,12), ngaleyo ndlela kususwe zonke izimpawu zokuhlala kwabantu.
Yonke inqubo yoSuku lweNkosi ihloselwe ukwahlulela umhlaba nokulungisa
isintu (Jude 14-16). Labo abakhethiweyo abenza isono babuyiselwa ohlelweni
lwezwe ukuze basindiswe ngoSuku lweNkosi, ngokulungiswa ekuvukeni kwesibili
(1Cor. 5:5). Ngakho-ke kunokuvuka okubili kuphela.
7.1.3 Umbuso Ongapheli kaNkulunkulu
7.1.3.1 Ukufika kukaNkulunkulu
Lapho uKristu esenqobile yonke imibuso namandla, uzobuyisela
kuNkulunkulu yonke lolu hlelo (1 Kor. 15:24, 28). Khona-ke uNkulunkulu uzofika
emhlabeni bese edlulisa lapha ukuphathwa kwezulu. Umhlaba wonke uyogcwala udumo
lwakhe (Isaya 6:3) futhi uNkulunkulu neMvana bayizibani zohlelo (IsAmbulo
21:23).
7.1.3.2 Umhlaba Omusha NeJerusalema Entsha
Isaya 65:17 ithi kuzokwakhiwa izulu elisha nomhlaba omusha. Imbewu
ka-Israyeli izohlala phambi kukaNkulunkulu kulesi simiso esisha (Isaya 66:22)
kuze kube sekupheleni kweMinyaka Eyinkulungwane lapho zonke izidalwa zizobe
sezidlule. UNkulunkulu uzohlala eSiyoni futhi izobizwa ngokuthi yidolobha
elithembekile (Zakariya 8:3). Idolobha laseJerusalema Elisha lizophuma ezulwini
(IsAmb. 3:12). Leli Jerusalema Elisha liyidolobha elingcwele elihla ekudalweni
kwesibhakabhaka esisha nomhlaba omusha (IsAmb. 21:1-4,7,10). Khona-ke
uNkulunkulu uzoba nabo bonke abantu. Izinto zangaphambilini ngeke zisakhunjulwe
(Isaya 65:17). Silindele izulu elisha nomhlaba omusha, lapho kulungile khona,
ngokwesithembiso (2Pet. 3:13). Abaningi abakhethiweyo abaphumelelayo
bazokwenziwa izinsika ethempelini elisha likaNkulunkulu (Rev. 3:12). Ngakho-ke
kuyisakhiwo somoya.
7.1.3.3 Ikusasa Lobuntu
Abakhethiweyo bazonikezwa ukuphatha iplanethi iminyaka eyinkulungwane
(Lk. 19:17,19), bafana nezingelosi (Mat. 22:30), bafinyelele ifa emhlabeni
futhi ekugcineni babone uNkulunkulu, babe amadodana kaNkulunkulu (Mat. 5:3-11).
Lesi sikhundla sandiselwa zonke izizwe (Mat. 8:11). Lokhu yinjabulo
kaNkulunkulu uBaba (Lk. 12:32). Ngoba bonke abaholwa nguMoya kaNkulunkulu
bangiBana bakaNkulunkulu (Rom. 8:14).
Umbuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya uwumshini wokufundisa nje
wokulungiselela isintu izibopho zaso zokugcina, ngaleyo ndlela kugcwaliswe
amandla awo kanye nohlelo lukaNkulunkulu olwalubekwe ngaphambi kokusungulwa
komhlaba.
Injongo yokugcina yomuntu ukuba alungiselelwe ukuthatha indawo yakhe
ohlelweni olusha oluhlanganisiwe lwezidalwa eziphethe izidalwa eziphansi
kwezulu, nokuthatha ifa lakhe elifanele, okuyintuthuko nobukhosi bomhlaba
(IHubo 8:1-9; Daniyeli 2:44-45) kanye nomkhathi omusha ohlelwe kabusha
(Daniyeli 7:27, 12:3).
Isihlomelo
Umoya ngaphakathi kweTrinitarianism
AmaTrinitarians ahlukanisa ithiyoloji kulokho okubizwa ngokuthi uhlelo
lokusindiswa ekuzalweni kukaJesu Kristu ngokwenyama. ULaCugna (GOD FOR
US The Trinity and Christian Life, Harper, San Francisco, 1991),
ekubhekaneni nokuthuthukiswa komfundiso weTrinity nokwahlukaniswa kwezifundo
zenkolo nohlelo lokusindiswa (noma i-soteriology) njengoba kwavezwa ekuzalweni
kukaKristu, waphawula ukuthi amaKappadocia aqondisa izifundo zenkolo ngendlela
eyengeza kakhulu ekuhlukaniseni i-economy nezifundo zenkolo. Lolu hambo,
noma lolu hlelo, lwaholela ku-
indlela yokuphika (via negativa) kaPseudo-Dionysius, futhi ekugcineni,
kwezemfundiso kaGregory wasePalamas (Isahluko 6).
eNtshonalanga yesiLatini, ngesikhathi esilandelayo ngokushesha iNicaea,
abafundisi bezinkolo abafana noHilary wasePoitiers, futhi mhlawumbe ngokweqile,
uMarcellus waseAncyra, bagcina uxhumano phakathi kwe-hypostases
zikaNkulunkulu nohlelo lokusindiswa. U-Augustine wethula indlela entsha
ngokuphelele. Isiqalo sakhe asisekho ebukhosini bukaBaba kodwa kwaba isiqu
sikaNkulunkulu esabelwe ngokulinganayo yizo zonke izimilo ezintathu [kugcizelelwe].
Esikhundleni sokubuza ngobunjalo be-theologia njengoba ivezwa ekuzenzeni
umuntu kukaKristu nasekwenziweni kwangqondongqondo ngomoya [kugcizelelwe],
u-Augustine wayezobuza ngemibonakaliso yeThathu ezitholakala emphefumulweni
womuntu ngamunye. Ukufuna kuka-Augustine isifaniso 'sengqondo' sobudlelwano
phakathi kweZithathu kwakuzosho ukuthi imfundiso yeTrinithi ngemva kwalokho
yayizogxila ebudlelwaneni 'bango ngaphakathi' kuBunkulunkulu, ihlukanisiwe
nalokho esikwaziyo ngoNkulunkulu ngoKristu eMoyeni (LaCugna, ikhasi 44).
Ithiyoloji yesiLatini yaseMaphakathi yalandela u-Augustine
nokuhlukaniswa kwethiyoloji kusuka ku-economy noma ku-soteriology. Yonke le
ngqalasizinda yagxila ku-neo-Platonism naseMysticism.
Izincazelo ezibalulekile zikaLaCugna zithi kusukela ku-Augustine
ubukhosi bukaBaba abusabanga obuphambili. IThathu yabamba ukulingana. Lokhu
kwaba isinyathelo sesibili kulandela isimangalo esingamanga sokulingana
ngokungapheli. Isisekelo esifanele kwakuyumqondo wokubonakala kobunkulunkulu
kumuntu ngamunye, okungukuthi ukusebenza kukaBaba ngomoya ongcwele owaphuma
kuye ngoJesu Kristu. Lolu qondiso ngoJesu Kristu lwavumela uKristu ukuthi
abheke futhi aqondise umuntu ngamunye ngokuhambisana nentando kaNkulunkulu
owayehlala kuye kwabakhulunywe ngabo.
UKristu wayengesiyo imvelaphi yoMoya oNgcwele. Wayengumhloli wakhe
ophakathi. Wasebenzela uNkulunkulu njengoba ayehlale esebenza ngokuvumelana
nentando kaNkulunkulu. Kodwa wayenguNkulunkulu. AmaTrinitarians
alahlekelwa yilolu qiniso, uma ngempela ayezuze ukuqonda lolu daba. Njengoba
uLaCugna esho ukuthi
Ithiyoloji kaNkulunkulu oyunye wathathu yabonakala ifakwa eceleni
kokucatshangelwa kukaNkulunkulu oyedwa (ikhasi 44).
Lokhu kwathinta ngokuyisisekelo indlela amaKristu ayethandaza ngayo.
Okusho ukuthi, abasathandazi kuBaba kuphela (Mat. 6:6,9) egameni loNdodana
njengoba iBhayibheli liyala (kusuka kuLk. 11:12), bekhonza uBaba (Jn. 4:23),
kodwa babethandaza kuBaba, kuNdodana naseMoyeni oNgcwele. Ngaphezu kwalokho,
izazi zathuthukisa imfundiso yezimiso ezingaphaya kwemvelo ngokwayo kwezinkolo.
Kodwa yonke le ndlu yakhiwa ngokunganaki noma ngokudlala iBhayibheli. Yingakho
amaTrinitarians engabheki zonke izahluko zeBhayibheli eziphathelene nodaba
oluthile, bagwema amanye abalibalulekile ngokuwahumusha kabi nangokucaphuna
kabi, begwema labo abangakwazi ukuwaguqula. Kodwa uhlelo lwabo lusekelwe
eMisticism nasePlatonism. ULaCugna uthi
AmaKappadosiya (kanye no-Augustine) adlula kakhulu ekuqondeni
okusemibhalweni yeBhayibheli ngomqondo we-economy ngokubeka ubudlelwano
bukaNkulunkulu noNdodana (nangomoya) ezingeni 'intradivine' (ikhas. 54).
UNkulunkulu Oyedwa wayekhona njenge-ousia ezinhlawulwini
ezintathu ezihlukene ze-hypostases. Sibonile (Cox, The Elect as
Elohim) ukuthi igama lesiPlatonic elithi ousia negama
lesiStoic elithi hypostases kusho okufanayo ngokuyisisekelo.
Ukubekwa kweMoya ukuthi usebenze ezingeni elingaphakathi koBunkulunkulu
kusho ukuthi abakhethiwe abasoze bakwazi ukubamba iqhaza emvelweni kaNkulunkulu
njengalokhu uKristu abambe iqhaza kulo mvelo. Lesi sitatimende siphikisana
neZibhalo. Abakhethiwe babamba iqhaza emvelweni wobunkulunkulu (2 Petru 1:4).
Kwabase-Efesu 1:22 uNkulunkulu wabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo
zikaKristu wamenza ikhanda lezinto zonke ebandleni. UNkulunkulu wavusa uKristu
kwabafileyo wamenza wahlala ngakwesokudla kwakhe ezindaweni
ezasezulwini, phezulu kakhulu kunazo zonke izikhulu namandla namagunya
nokubusa, nangaphezu kwazo zonke izibizo ezibizwayo, hhayi kulesi sikhathi
kuphela kodwa nakuleso esizayo; futhi ubeke zonke izinto ngaphansi kwezinyawo
zakhe wamenza ikhanda lezinto zonke ebandleni, eliyisitho sakhe, ukugcwaliseka
kwakhe ogcwalisa zonke ezintweni zonke.
Ngakho-ke uKristu unikezwe igunya phezu kwazo zonke izinto, njengoba
igama lona liyigunya. Unikezwe
Ngakho-ke uKristu unikezwe igunya phezu kwegama ngalinye, njengoba igama
ngokwalo limela igunya. Unikezwe igunya phezu kwazo zonke izinto ukuze iSonto
lingene ifa lalo ngoKristu, lowo ogcwele ubuNkulunkulu ngokomzimba (Kol. 2:9).
Igama elithi Godhead elihunyushwe lapha lisho i-theotetos, elisho
ubunkulunkulu noma isimo sokuba uNkulunkulu.
Manje, uThayer uthi ubuNkulunkulu (theot) buhlukile ebuNgcweleni
(Theiot) njengoba ubunjalo buhlukile ekusimweni noma ekubalulekweni (Thayer's,
ikhasi 288). Intsingiselo lapha wukuthi ukugcwaliseka kobunjalo bukaNkulunkulu
kwahlala ngokomzimba kuKristu. Lena yingcwaliseko yobunjalo eniswini thina
ukuze bonke abantu bagqoke imvelo entsha kaNkulunkulu (Kol. 3:10). Abasabi
amaJuda noma amaGrikhi kodwa bonke bangabakaKristu ngoba yena ukubo bonke (Kol.
3:11). Uthuthukisa abantu ngamandla kaMoya oNgcwele ukuze ekugcineni enze
uNkulunkulu abe yikho konke kukho konke (1 Kor. 15:28).
Lapho zonke izinto sezibekwe ngaphansi kwakhe, khona-ke iNdodana nayo
izobekwa ngaphansi kwalowo owa
Lapho zonke izinto sezibekwe ngaphansi kwakhe, khona-ke iNdodana uqobo
nayo izobekwa ngaphansi kwalowo owabeka zonke izinto ngaphansi kwayo, ukuze
uNkulunkulu abe [wonke kuyo yonke KJV] (panta en pasin) [bona i-Interlinear
kaMarshall futhi nayo Kol. 3:11 (panta kai en pasin)].
AmaTrinitarians aseqalile ukuhumusha lo mbhalo njenge "zonke
izinto kubo bonke" ukuze bagweme ukunwetshwa ngokwengqondo
kukaNkulunkulu njengobunjalo bakhe obufinyelela kubo bonke abantu njengalokhu
okwenzeka kuKristu kulezi zibhalo.
UKristu osigcwalisa ngokugcwaliseka kukaNkulunkulu (Eph. 3:19);
ukugcwaliseka kukaKristu kuyisithombe sikaBaba (Eph. 4:13). Ngakho-ke siba
isithombe noma i-eikon sikaBaba njengalokhu uKristu ayekho, ngaleyo
ndlela siyizingane zikaNkulunkulu futhi siyizindlalifa ndawonye noKristu eMbuso
kaNkulunkulu (Rom. 8:17; Jakobe 2:5); abafowethu ngokwesithembiso (Galathiya
3:29) sokulondolozwa (AmaHebheru 1:14) futhi abafowethu ngokuhlanganyela
ngobubele (1 Petru 3:7).
Indodana kaNkulunkulu nayo iba uBaba ongunaphakade (Isa. 9:6), iyinhloko
yobubaba bomhlangano wabant
Indodana kaNkulunkulu nayo iba uBaba Ophakade (Isa. 9:6),
njengoba ingumkhulu wobubaba bomhlangano wabantu, ngaleyo ndlela ithatha indawo
yayo eceleni kobunye ububaba ezulwini okuningi (Eph. 3:14).
Ngenxa yalokhu ngigoba amadolo phambi kukaBaba, okubizwa ngaye yonke
imindeni esezulwini nasemhlabeni.
Igama elithi umndeni lapha lisho i-patria noma ububaba. Ngakho-ke
isihloko sokuthi ubaba, noma ngabe semakhaya noma somndeni kaNkulunkulu,
siyisihloko esinikeziwe esibonisa umthwalo wemfanelo ophezulu womholi ngamunye
weyunithi ngayinye kuze kufike emindenini. Ngakho-ke uhlelo lusuka kuNkulunkulu
luye kuKristu luye enkosini yendlu eyindoda (1 Kor. 11:3) okufanele alithole
isibopho sakhe njengalokhu uNkulunkulu enza kuKristu nakwabanye Amadodana
kaNkulunkulu abangama-elohim, kanye nendlela lawo ma-elohim alithola
ngayo izibopho zawo kulabo abangaphansi kwawo.
UMoya oNgcwele uyisixhumi esixhumanisa zonke lezi zidalwa komunye
nomunye futhi unikeza ikhono lokuba ama-elohim kuwo wonke amaNgilosi. Akukho
mibuzo yokuthi uMoya oNgcwele ungunguNkulunkulu nganoma iyiphi indlela eyenza
ahluke kumuntu ngamunye futhi ube semkhawulweni wobudlelwano bangaphakathi kukaNkulunkulu
phakathi kwezidalwa ezintathu. Bonke bangiNdodana zikaNkulunkulu, ngakho-ke
bafanelwa ifa ndawonye noKristu ngendlela efanayo. Ukukhonza uMoya Oyingcwele
kungaba, ngendlela ethile, ukuzidumisa ngoba kuyindlela uNkulunkulu aphenduka
ngayo yonke into kuyo yonke.
Ngakho-ke, ukukhonza kwakho kuvinjelwe ngokwengqondo
njengokuzikhazimulisa ngoba kuyingxenye yomuntu. Empeleni kuyamandla noma isici
esinikeza amandla, hhayi uNkulunkulu uqobo. Umoya Oyingcwele usinika amandla
okuba yi-Elohim noma i-Theoi.
Ubunkulunkulu bubunjwa
ngendlela eyanwetshwa yaba iKhonsili. Le Khonsili ibizwa kumaHubo nakwezinye
izincwadi ezibhalwe ngezansi, kanti Isihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu
neKhonsili yamaKhulu zichazwe kuSambulo 4:1 kuya ku-5:14. Leli Khonsili
elihlanganisa uJesu Kristu njengeMvana, noMpristi Omkhulu (kumaHebheru 8:1-2),
liyakhonza futhi liyakudumisa iNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke (kuSambulo
4:8-11). Ekukhonzeni uNkulunkulu, uKristu wanikela
ngempilo yakhe, njengoba wonke umpristi kumele abe nokuthile ayenikela
kuNkulunkulu ngokunikela (kumaHebheru 8:3).
IsAmbulo 4:8-11 ibonisa ukuthi iNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke ifakwe
esihlalweni sobukhosi ngaphezulu kwabakhulu abaphinde bafakwe ezihlalweni
sobukhosi. Kodwa izicoco zabo zingaphansi kweNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke
ngokuthanda kwakhe adale zonke izinto. UnguNkulunkulu weNkosi uJesu Kristu
neMhlangano.
Kukhona Amadodana kaNkulunkulu amaningi abumba iHost (kusuka kuJobe 1:6,
2:1, 38:7; IHubo 86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa ngokuthi iBene Elyon noma
Amadodana aPhezulu Kakhulu (bona futhi uSabourin SJ, IZibhalo: Imvelaphi
Nencazelo Yazo, Alba House, eNew York, amakhasi 72-74). Abakhethiweyo
babantu nabo bahlanganiswe neSibutho sezulu njengabantwana bakaNkulunkulu
(kusuka kuRoma 8:14).
UKristu wayengowokuqala owazalwa ekudalweni. Ngaye, zonke izinto zadalwa
ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakali, noma izihlalo zobukhosi
noma ubukhosi noma izinhloko noma igunya, zonke izinto zadalwa ngaye futhi
zidalelwe yena. Ungaphambi kwezinto zonke, futhi kuye zonke izinto zibambene
(Khol. 1:16-17). Kodwa kwakunguNkulunkulu owamzala futhi owathanda ukuthi
ukudalwa kube khona futhi kuqhubeke kuKristu. Ngakho-ke, uKristu akayena
uNkulunkulu ngendlela yokuthi uNkulunkulu uBaba uyena uNkulunkulu futhi yena
yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala phakade.
IBhayibheli libonisa ukuthi uNkulunkulu unguye uNkulunkulu noBaba
kaKristu (bona Roma 15:6; 2 Korinte 1:3, 11:31; Efese 1:3,17; Kolose 1:3;
Hebheru 1:1 nokuya phambili; 1 Petru 1:3; 2 Johane 3; IsAmbulo 1:1,6, 15:3).
UKristu uthola ukuphila kwakhe, amandla nobubanzi ngomyalelo kaNkulunkulu uBaba
(Johane 10:17-18). UKristu ubeka intando yakhe ngaphansi kwentando
kaNkulunkulu, onguye uBaba (Mathewu 21:31, 26:39; Makho 14:36; Johane 3:16,
4:34). UNkulunkulu wanikela abakhethiwe kuKristu futhi uNkulunkulu mkhulu
kunoKristu (Jn. 14:28) futhi mkhulu kunabo bonke (Jn. 10:29).
Ngakho-ke uNkulunkulu wathumela iNdodana yakhe eyodwa (monogene)
emhlabeni ukuze siphile ngaye (1 Johane 4:9). UNkulunkulu nguye ohlonipha
uKristu, njengoba uNkulunkulu enkulu kunaye (Johane 8:54).
UKristu wabeka eceleni amandla akhe njengoNdodana kaNkulunkulu
emkhathini waba yindoda, ezalwe kuDavide ngokwenyama (Roma 1:3). Wabekwa
uNdodana kaNkulunkulu ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe
kwabafileyo, njengoJesu Kristu iNkosi yethu (Roma 1:4)
UNkulunkulu uyitshe (sur) njengegodi yokumba noma intaba lapho
zonke ezinye zikhunjwe khona, itshe le-flint likaJoshuwa 5:2, elisoka
u-Israyeli, imbangela ephambili nephumelelayo (Duteronomi 32:4, bheka
uMaimonedes, Umhlahlandlela Wabalahlekile, University of Chicago Press,
1965, Isahluko 16, amakhasi 42 nangaphezulu). UNkulunkulu uyidwala
lase-Israyeli, idwala losindiso lwabo (Duteronomi 32:15), idwala elibazalayo
(Duteronomi 32:18,30-31). 1 Samuweli 2:2 ikhombisa ukuthi uNkulunkulu wethu uyidwala
lethu, idwala elingunaphakade (Isaya 26:4). Kuleli Dwala konke okunye kususwa,
njengabo bonke abazukulwane baka-Abrahama ekukholweni (Isa. 51:1-2). UMesiya
wabunjwa kulo Banga (Daniyeli 2:34, 45) ukuze abuse izimfusa zomhlaba. UNkulunkulu,
hhayi uPetru, noma uKristu, noma ngubani omunye, uyilo Banga nesisekelo lapho
uKristu azokwakha khona iSonto lakhe (Mathewu 16:18) futhi lapho yena uqobo
ehlezi khona njengesisekelo.
UMesiya uyisisekelo esikhulu sethempeli likaNkulunkulu, lapho
abakhethiweyo benguNaos noma iNgcwele Yezingcwele, indawo yokugcinwa
koMoya oNgcwele. Amatshe ethempeli wonke asikwe eLitsheni elinguNkulunkulu,
njengalokhu uKristu aye, futhi anikezwe uKristu, itshe elingokomoya (1 Kor.
10:4), itshe lokuhlasela neletshe lokuhluleka (Roma 9:33) ukuze kwakheke
Ithempeli. UKristu uzokwakha Ithempeli ukuze uNkulunkulu abe yikho konke, kukho
konke (Eph. 4:6). UNkulunkulu unike uKristu ukuba abe konke futhi kubo bonke (panta
kai en pasin Kol. 3:11), wabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe (1
Kor. 15:27), emenza abe inhloko phezu kwazo zonke izinto ebandleni eliyisitho
sakhe, ukugcwaliseka kwakhe okugcwalisa konke kubo bonke (Eph. 1:22-23). Lapho
uNkulunkulu ebeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, kuyabonakala ukuthi
uNkulunkulu akabaliwe njengomunye wazo izinto abekwe ngaphansi kwezinyawo
zikaKristu (1 Kor. 15:27).
Lapho uKristu ezobusa zonke izinto, khona-ke uKristu uqobo uzazithoba
kuNkulunkulu owabeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, ukuze uNkulunkulu abe
konke kukonke (panta en pasin 1Kor. 15:28 hhayi njengokwe-RSV).
Ngakho-ke imfundiso yamaPlatonist efuna ukuhlanganisa uNkulunkulu noKristu
eTrinity iyaphikisana neZibhalo. UKristu uzohlala ngakwesokudla kukaNkulunkulu,
ngokuyala kukaNkulunkulu (Heb. 1:3,13; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pet. 3:22) futhi
azokwabelana ngesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu njengoba abakhethiweyo
bezokwabelana ngesihlalo esinikezwe uKristu (IsAmb. 3:21) esingesihlalo
sobukhosi sikaNkulunkulu (IHubo 45:6-7; Heb. 1:8) noma "uNkulunkulu
uyisitulo sakho" eguqulelwe ngokuthi "Isihlalo sakho,
Nkulunkulu" (bona inothi elisezansi ku-RSV enamanothi).
UNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16),
umkhonzi akayena omkhulu kunenkosi yakhe (Johane 15:20). Kuyiphutha elikhulu
kakhulu ukusikisela ukuthi Isidalwa singazidela sona siqu. Lesi senzo,
ngokwengqondo, kungukuzibulala, noma, ngaphakathi kweTrinitiyane, ukuzilimaza
okwengxenye. Ngakho-ke, leli fundiso liyaphika ukuvuka kwabafileyo,
ikakhulukazi njengoba kuchazwe ku-1 Korinte 15.
Ngakho-ke umehluko ekubulaweni esiphambanweni nasekuvukeni kwabafileyo
uyimpoqo futhi uphelele. Ukuvuka kwabafileyo kwakumele kube ngokwenyama
okuhlanganisa ukuguqulwa njengeNikelo Eliswaywayo, kungenjalo akukho
ukusindiswa futhi akukho isivuno esiqhubekayo. Ukulungiselelwa kukaKristu
ukunyukela kuNkulunkulu wakhe nowethu onguyise wethu (Johane 20:17)
kwakuyiqiniso futhi kwakuhlukile.
q