Amabandla Amakristu kaNakulunkulu

 

Cha. A1

 

 

 

Isitatimende Sokholo

yokholo lobuKristu

 

Lesi Sitayitimenti siwumfushane wesikhundla seBhayibheli njengoba sasibanjwe ngamaPhostoli ngekhulu lokuqala. Siveza isikhundla seBhayibheli ngendlela ecacile, ehlangene. Sinezahluko eziyisikhombisa ezimboza ubuBunkulunkulu, uHlelo Lokusindiswa, Izimfundiso Eziphathelene Nezibopho Zomuntu, Imfundiso Ngomshumayeli, Inkinga Yokubi, iSonto kanye noMbuso kaNkulunkulu. Kukhona isingeniso esibhekana nombuzo wokwehlukana phakathi kobuKristu besimanje nobuKristu basendulo. Kukhona futhi isihlomelo esibhekana nentuthuko yemfundiso yeThathu.

 

 

 

 Amabandla Amakristu kaNakulunkulu

Ibhokisi leposi 369, WODEN ACT 2606, AUSTRALIA

 

Imeyili: secretary@ccg.org

 

(Ilungelo lobunikazi © 1994, 1995, 1996, 1997, 2001, 2007, 2017 Wade Cox)

(tr. 2026)

 

Leli phepha lingakopishwa futhi lisatshalaliswe ngokukhululekile inqobo nje uma likopishwa lonke ngaphandle kokuguqulwa noma ukususwa. Igama lomshicileli nekheli kanye nesaziso samalungelo obunikazi kumele kufakwe. Akukho mali ekhokhwayo kubamukeli bamakhophi asatshalaliswayo. Izisho ezimfushane zingafakwa ezindatshaneni zokugxeka nasezibuyekezo ngaphandle kokwephula amalungelo obunikazi.

 

Leli phepha litholakala ekhasini le-World Wide Web:
http://www.logon.org kanye no http://www.ccg.org

 

 

 

Isitatimende sokukholwa kwemfundiso yobuKristu

 

Okuqukethwe

 

Isingeniso                                                                                     

Isitatimende Sokholo Okuqukethwe  Isingeniso Isahluko 1. Ubungqongqoshe

Isahluko 1.  Ubunkulunkulu

1.1          UNkulunkulu uBaba                                                                                                 

1.2          uJesu iNdodana kaNkulunkulu                                                                                       

1.3          Umoya Oyingcwele                                                                                                  

1.4 Ubudlelwano boMoya oNgcwele noKristu kanye nobuMuntu                  

1.5 Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye Nezidalwa Zasezulwini noNkulunkulu                           

1.5.1 UKristu njengoNdodana kaNkulunkulu                                                                         

1.5.2               Imfundiso kaMkhahlane                                                                      

1.5.3 Igama Nobukhosi bukaNkulunkulu                                                      

Isahluko 2. Uhlelo Lokusindiswa

Isahluko 2.  Uhlelo Lokusindiswa

2.1 Ukuwa Kobuntu                                                                                        

2.2          Ukusindiswa Kobuntu                                                                           

2.3 IBhayibheli njengeQiniso Eliphefumulelwe                                                                            

2.4 Ukuzisola Nokuguquka                                                                          

2.5          Umbhapathizo                                                                                                              

 

Isahluko 3.  Izimfundiso Eziphathelene Nezibopho Zomuntu

3.1 Umthandazo Nokukhonza                                                                                         

3.1.1               UNkulunkulu njengento yokuthandaza nokukhonza                                           

3.1.1.1                    Injongo Yokukhonza                                                                    

3.1.1.2                    Injongo Yokuthandaza                                                                       

3.1.1.3                    Umthandazo womuntu ngamunye nowamaqembu egameni labanye              

3.2          Ubudlelwano Phakathi Kosindiso Nomthetho                                    

3.2.1               UNkulunkulu uyidwala lethu                                                                                       

3.2.2               Ukusindiswa ngomusa                                                                                  

3.2.3               Isibopho ngaphansi koMthetho                                                                       

3.2.3.1                    Kungani amaKristu Agcina Umthetho                                                       

3.2.3.2                    AmaKristu njengeThempeli likaNkulunkulu                                                   

3.2.4               Imiyalo Eyishumi                                                                      

3.2.5               Ezinye Izimiso Ezilawula Ukuziphatha Kwabantu                                             

3.2.5.1                    Imithetho Yokudla                                                                                 

3.2.5.2                    ISabatha                                                                                      

3.2.5.3                    Izinyanga Ezintsha                                                                               

3.2.5.4                    Izinsuku Eziyingcwele Zonyaka                                                                   

3.2.5.5                                    Umtshado               

3.2.6               Ukuphathwa Kwezimali                                                                             

3.2.6.1                    Ngakolunye uHlangothi kuNkulunkulu                                                                                     

3.2.6.2                    Kwabanye

3.2.7               Impi nokuvota                                                                                 

3.2.7.1                    Impi                                                                                              

3.2.7.2                    Ukuvota                                                                                                 

 

Isahluko 4.  Imfundiso Ngomshumayeli

4.1 Ukuba khona kukaKristu ngaphambi kokuzalwa kwakhe                                                                             

4.2 Ukubethelwa Ngesiphambano Nokuvuka                                                                 

4.3 Ukubuya Kwesibili kukaKristu                                                                        

4.4          Ubukhosi bakaKristu beminyaka eyinkulungwane                                                                       

 

Isahluko 5.  Inkinga Yokubi

5.1 Ukuba Khona Kobubi Ngokuvukela Kwezidalwa                        

5.2          Imfundiso Ngokubekwa Kwaphambili                                                    

5.3 Isimo Sabafile                                                                                     

5.4 Ukuvuka kwabafileyo                                                                        

5.5          Isigwebo Sababi

               

Isahluko 6.  Ibandla

6.1          Ubani noma yini iSonto?                                                                          

6.2 Uhlaka Lwecawa                                                                                        

6.3          Izinhloso Nezinhloso ZeSonto                                                              

6.4          Ukungcwaliswa      

 

Isahluko 7.  Umbuso kaNkulunkulu

7.1 Ukumsungulwa Kombuso kaNkulunkulu

7.1.1               Umbuso Womoya

7.1.2               Ubukhosi bakaKristu Beminyaka Eyinkulungwane                                                               

7.1.2.1                    Ukubuya kweMesiya                                                             

7.1.2.2                    Ukuqoqwa kuka-Israyeli                                                                   

7.1.2.3                    Usuku LweNkosi                                                                        

7.1.3               Umbuso Ongapheli KaNkulunkulu                                                                 

7.1.3.1                    Ukufika kukaNkulunkulu                                                                         

7.1.3.2                    Umhlaba Omusha neJerusalema Entsha                                       

7.1.3.3                    Ikusasa Lobuntu                                                                 

 

Isihlomelo                                                                                                                           

 

Isingeniso

 

Eminyakeni eyikhulu nesikhombisa, ubuKristu buxhunyiwe ohlelweni lwezifundiswa zenkolo olususelwe ePilosofini yamaGrikhi kanye nohlelo oluhlobene ne-neo-Platonism. Ubunye obulula bomyalezo weBhayibheli kanye nokuhlangana kokudalulwa kukaNkulunkulu kumuntu kuzo zombili Izivumelwano kushintshiwe futhi kwafihlwa ngenhloso yamandla nokubusa umhlaba owawaziwa ngaleso sikhathi.

 

Umphumela wokugcina wawuyilokho okwakuqondwa njengosakhiwo njengoba sasibekwe emakhanselini aseNicaea (325 AD), eLaodicea (cishe 366 AD), eConstantinople (381 AD) naseChalcedon (451 AD). Lesi sakhiwo sashintsha ukuqonda ngoNkulunkulu ngokwemigomo yobumetafiziksi, ekugcineni kwaholela ekubunjweni kweTrinity. Umhlangano waseLaodicea (i-canon 29) uphinde wavimbela uSonto, ngaphansi kwesijeziso, wethula imikhosi yobupagani eyamukelekayo evela ekukhonzweni ngeSonto (nemikhosi yelanga ngoDisemba kamuva ngo-475 CE) kanye nohlelo lwePhasika esikhundleni sePhasika YamaJuda. Okunye okwaguqulwa kwakuyindlela yokuhumusha uhlelo lweBhayibheli nomthetho. Umthetho onikezwe uMose wawubhekwa njengongasafanele futhi izahluko zeTestamente Elisha zaphindwa zashintshwa incazelo ukuze zivumele imikhuba yabapagani eyayivele ikhona.

 

Isibonelo, imithetho yokudla yabhekwa sengathi isusiwe ngokuphatha kabi iZenzo 10 nezinye izincwadi. Umthelela empilweni yomuntu waba ngokushesha. Nokho, umphumela wokugcina emvelweni wabonakala ngempela kuphela emva kweminyaka ecishe ibe yizinkulungwane ezimbili. Ukuqhekeka kochungechunge lokudla kubangelwa kakhulu ukudla ukudla okuvinjelwe ngaphansi komthetho weBhayibheli.

 

Ukuwohloka kwezinhlelo zomhlaba kungabonakala ngokuphelele kuphela ngemva kokuba umhlaba usuqede amandla ngenxa yokungalandeli izinhlelo zejubili nezabatha zomhlaba ngoba zixhumene ngokuphelele nekhalenda esekelwe emijikelezweni yenyanga yeminyaka eyishumi nesishiyagalolunye. Ukwethulwa kwekhalenda yelanga kwaba yisinyathelo esikhulu ekubhubhiseni ukuqonda amaphethini nemijikelezo uNkulunkulu ayesungule ukuze kube nokuvumelana kwemvelo.

 

Ubukholwa bamaKristu banamuhla ngokujwayelekile buphansi kakhulu, noma bungabi nakho nhlobo, okuvamile nobuKristu bokuqala. Ukuvuka kweSulumane nezimpi ezalandela neSulumane kungabhekwa njengomphumela oqondile wohlelo lobuKristu lobuxoki olwasungulwa eYurophu naseNtshonalanga ye-Asia yizinhlelo zezifundiswa zamaGrikhi ezazisebenzisa itheoloji yaseCappadocia esekelwe kuNkulunkulu oyiThathu-n-Enye futhi zama ukuzwana okuyimfihlakalo noNkulunkulu nangokuba uNkulunkulu.

 

Uhlelo lweTriune alusebenzi nje. Umphumela wokugcina weminyaka eyikhulu eyisishiyagalolunye yalomfundiso ongalungile kube ukubhujiswa cishe komhlaba kanye nokuhlukunyezwa kwabantu abazama ngempela ukulandela imithetho yeBhayibheli.

 

Inhloso yalomsebenzi ukuhlukanisa ngendlela ecacile nelula ngangokunokwenzeka umyalezo wokuqala weBhayibheli neSonto leTestamente Elisha ngaphansi kukaJesu Kristu nabaphostoli. Akungabazeki ukuthi ezinye izinganekwane ezithandwayo zizophikiswa futhi zidilizwe ngalokho okushiwo lapha. Lo msebenzi ubhalwe ukuze ube uchungechunge lwezitatimende zeBhayibheli noma izichazamazwi, ezine-mbhalo esekelayo ecashunwe ngqo. Ngale ndlela kubhekwa njenge- ukuthi lo msebenzi ekugcineni awunangabaza futhi inhloso icacile. Lapho kungenzeka, uhlu oluphelele lwamatekisi ngesihloko luyalethwa ukuze kugwenywe umkhuba ojwayelekile wokucaphuna ngokwehlukana noma ukucaphuna amatekisi akhiqizwe kabi. Amanye amatekisi eBhayibheli ayizifanekiso ezicacile (isb. 1Jn. 5:7 KJV; 1Tim. 3:16 KJV evela kuCodex A), noma izinguqulo ezingalungile (1Cor. 15:28 RSV njll.; Rev. 3:14 NIV phakathi kwezinye eziningi), ezenzelwe ukuphika imibhalo ephikisanayo noma ukudida imibhalo ukuze kubonakale kusekela uhlelo lweTriune noma lweCappadocian lapho kubhekwa bodwa.

 

Lapho uMesiya ephinda eze, uzokwethula ngokuphelele uhlelo lomthetho alunike uMose eSinayi. Wonke umKristu unomthwalo wokuhlonza nokusebenzisa uhlelo lokuphila nokukhonza olufakwe eBhayibhelini. UmKristu unomthwalo wokulingisa indlela yokuphila kaJesu Kristu nokuphila ngokwezinhlelo uKristu azethula futhi aphila ngazo njengomuntu futhi ngaphambi kokuzalwa kwakhe. Lo msebenzi unikwe ukukhiqiza yonke lolu hlelo ngendlela ehlangene futhi ekhombekayo ukuze izinhlelo ezingamanga zeminyaka eyikhulu nesikhombisa zisuswe eceleni, bese indlela yokuqala neyiqiniso itholakala futhi isetshenziswe ezimpilweni zabo bonke abantu noma ngabe benzeni esikhathini esedlule. Umsebenzi wethu ukubiza abantu ekuzisole nasekutholeni impilo entsha.

 

 

Isahluko 1

 

Ubunkulunkulu

1.1  UNkulunkulu uBaba

 

Unenkani Ophakeme kunazo zonke emkhathini nguNkulunkulu. UnguSomandla, uMdali nomgcini wezulu nomhlaba nazo zonke izinto ezikuzo (Gen. 1:1; Neh. 9:6; Ps. 124:8; Isa. 40:26,28; 44:24; Izenzo 14:15; 17:24-25; IsAmb. 14:7). Yena yedwa ongasoze afe (1Tim. 6:16). UnguNkulunkulu wethu noBaba wethu kanye noNkulunkulu noBaba kaJesu Kristu (Jn. 20:17). UnguNkulunkulu Ophakeme Kakhulu (Gen. 14:18; Num. 24:16; Deut. 32:8; Mk. 5:7) futhi UnguNkulunkulu Oyedwa Wangiqiniso (Jn. 17:3; 1Jn. 5:20).

 

1.2  uJesu iNdodana kaNkulunkulu

 

UJesu ungumzaliwe wokuqala (prototokos) wokudalwa (Kol. 1:15), ngaleyo ndlela uyiqala (arche) yokudalwa kukaNkulunkulu (IsAmb. 3:14). Ungumntanakwabo oyedwa (monogene) kaNkulunkulu (Mat. 3:17; Jn. 1:18; 1Jn. 4:9), okhuliswe nguMoya oNgcwele wazalwa entombazeni uMariam (Lk. 1:26-35). UnguKristu noma uMesiya (Mat. 16:16; Jn. 1:41), othunywe nguNkulunkulu ukuba uMsindisi nesiMhlengi wethu (Mat. 14:33; Jn. 8:42; Eph. 1:7; Tit. 2:14).  Ubizwa ngokuthi iNdodana kaNkulunkulu OsePhezulu (Mk. 5:7). Wabekwa njengeNdodana kaNkulunkulu ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo (Rom. 1:4). Unikezwe isihlalo sobukhosi sikaDavide ukuba abuse phezu kwendlu kaJakobe phakade, futhi umbuso wakhe awusoze uphela (Lk. 1:32).

 

1.3  Umoya oNgcwele

 

UMoya oNgcwele (Izenzo 2:4) uyisisekelo noma amandla kaNkulunkulu uKristu athembise ukuwathumela kwabakhulunyelwe (Johane 16:7). Awuyena umuntu kodwa ukunwetshwa kwamandla aphilayo kaNkulunkulu. Uyindlela esiba ngayo abahlanganyeli boBunjalo bukaNkulunkulu (2 Petru 1:4), sigcwaliswe uMoya oNgcwele (Izenzo 9:17; Eph. 5:18) ngaleyo ndlela bonke Abantwana bakaNkulunkulu (Jobu 38:7; Roma 8:14; 1 Johane 3:1-2) nabazakwabo bafowabo bakaKristu (Roma 8:17; Galathiya 3:29; Thithu 3:7; Hebheru 1:14, 6:17, 11:9; Jakobe 2:5; 1 Petru 3:7). Inikezwa nguNkulunkulu kulabo abacela (Luka 11:9-13) nabamlalela, ihlala kulabo abagcina imiyalo kaNkulunkulu (1 Johane 3:24; Izenzo 5:32). UMoya oNgcwele uyisinduli ehola izinceku zikaNkulunkulu kuyo yonke iqiniso (Jn. 14:16,17,26). UMoya oNgcwele unikeza amandla okufakaza (Acts 1:8). Inikeza izipho njengoba kubhalwe ku-1 Abakhorinte 12:7-11 futhi inezithelo njengoba kuchazwe kuGalathiya 5:22-23 ezingabelwanga ngokulinganisela (Johane 3:34 RSV; Roma 12:6). Iyingxenye lapho ngayo uNkulunkulu ekugcineni angaba yikho konke, kukho konke (1 Abakhorinte 15:28; Efeso 4:6).

 

1.4 Ubudlelwano boMoya oNgcwele noKristu kanye nobuntu

 

UMoya oNgcwele usebenza kusukela ngaphambi kokubhapathizwa. UMoya udonsa umuntu siqu kuNkulunkulu ngoKristu (Heb. 7:25).

 

Izithelo zokuqala zoMoya zinikezwa umuntu ngamunye ekubhapathizweni, njengoba kubhalwe kuRoma 8:23, okusobala ukuthi ukwamukelwa akwenzeki kuze kube sekukhululweni komzimba.

 

Ngakho-ke siyazalwa kabusha kodwa siyaqhubeka sikhula emoyeni nsuku zonke kuKristu uJesu kuze sifinyelele ebukhazikhazini bukaNkulunkulu. Umoya oNgcwele uwumoya weQiniso (1 Johane 4:6, 5:6) futhi ngokukhuluma iQiniso kuyo yonke into sikhula sibe uKristu, ikhanda lethu, ngazo zonke izindlela (Efesu 4:15). UMoya oNgcwele uwumoya kaNkulunkulu (Roma 8:14) nowokholo (2 Korinte 4:13) ophenya zonke izinto futhi owaziyo zonke izinto (1 Korinte 2:10-11, 12:3 kuya phambili).

 

Ngakho-ke uMoya oNgcwele akuyona ingxenye ezimele kaNkulunkulu ongunhlanu kodwa uyindlela esiba ngayo ama-elohim (Zakariya 12:8). UMoya uletha kuNkulunkulu ukuqonda imicabango yethu kanye nobunjalo bethu bonke. Njengoba kudlula kuJesu Kristu njengomlamuleli nomeluleki wethu, ama-elohim noma theos (IHubo 45:6-7; Zech. 12:8; Heb. 1:8-9) ivumela uKristu ukuthi asisize, asifundise futhi asiduduzise futhi asinike amandla okusebenzisa amandla kaNkulunkulu. Umoya unikeza umuntu ngamunye izimfanelo uNkulunkulu azifunayo ukuze kuzuzwe umzimba njengoba kuchazwe ku-1 Korinte 12:7-11.

 

Umoya ungacinywa (1Thes. 5:19) ngokunganakwa noma ngokudabuka (Eph. 4:30) ngaleyo ndlela kuvunyelwa ukuzuza nokulahlekelwa kumuntu ngamunye.

 

Isithelo soMoya oNgcwele sitholakala kuGalathiya 5:22. Ngakho-ke, uma singazithandi omunye nomunye, uMoya oNgcwele awubonakali.

 

UMoya uyindlela esiyisebenzisa ukukhonza uNkulunkulu njengoba kubhalwe kuFilipiya 3:3. Ngakho-ke, angeke kube uNkulunkulu njengento yokukhonza, ngaleyo ndlela lingalingana noNkulunkulu uBaba. Lona amandla anika uKristu amandla. UKristu-ke uba uBaba Ophakade (Isaya 9:6), kanti kunezinhlobonhlobo zobubaba ezulwini nasemhlabeni (Ephesu 3:15). UKristu uba uBaba Ophakade ngokudluliselwa kwamandla.

 

Zonke lezi zinhlobo zobaba noma imindeni zibizwa ngegama likaNkulunkulu uBaba, yingakho sigoba phambi kukaNkulunkulu uBaba, simkhuleka (Eph. 3:14-15).

UKristu wayengowokuqala owazalwa ekudalweni. Ngaye zonke izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibo

UKristu wayengowokuqala okukhulunywe ngaye ekudalweni. Ngaye zonke izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakali, noma ngabe izihlalo zobukhosi noma ubukhosi noma izinhloko noma amandla, zonke izinto zadalwa ngaye futhi zidalelwe yena. Ungaphambi kwezinto zonke futhi ngaye zonke izinto zibambene (Kol. 1:16-17). Kodwa kwakunguNkulunkulu owamzala futhi owafuna ukuthi ukudalwa kube khona futhi kuqhubeke kuKristu. Ngakho-ke, uKristu akayena uNkulunkulu ngendlela yokuthi uNkulunkulu uBaba uyena uNkulunkulu futhi yena yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala phakade.

 

AmaKristu abizelwe ngaphandle kwaleli zwe ukuba baphile impilo yokukhonza nokuzinikela.  Abaningi bayabizwa kodwa abambalwa bakhethwa (Mat. 20:16, 22:14). AmaKristu ngabakhishiwe, njengoba uKristu wayengokhethiwe nguNkulunkulu (Lk. 23:35). Abakhethiwe bakhethwe nguKristu (Jn. 6:70, 15:16,19), ngaphansi komyalo kaNkulunkulu (1Pet. 2:4).

Ukuze kusekelwe iSonto, abakhethiweyo abayilo iSonto, noma i-ecclesia, banikezwa ukuqonda izimfihlak

Ukuze kusekelwe iSonto, abakhethiweyo abayiso iSonto, noma i-ecclesia, banikezwa ukuqonda izimfihlakalo zikaNkulunkulu. UMoya oNgcwele wawuyindlela ababeyisebenzisa ukuze baqonde izimfihlakalo zikaNkulunkulu neMbuso kaNkulunkulu (Mk. 4:11). Ngokuba ukuhlakanipha kukaNkulunkulu kukhulunywa ngokuyimfihlakalo (1 Kor. 2:7), echazwa izinceku zikaNkulunkulu (1 Kor. 2:7, 15:51). Ngokuba intando kaNkulunkulu ichazwa njengomfihlakalo (Efe. 1:9) owawunikwa izinceku zakhe ngokwembulwa. Ngaphezu kwalokho, imfihlakalo isebusweni bokuphatha kukaKristu ngabakhululweyo. UPawulu wabhala

...uma nizwile ngobuphathwa kobubele bukaNkulunkulu obanginikezwe mina ngenxa yenu, nokuthi imfihlakalo yavezwa kanjani kimi ngokwembulwa, njengoba ngibhale kafushane. Uma nifunda lokhu ningaqonda ukuqonda kwami ngomfihlakalo kaKristu, ongazange waziwe ezinganeni zabantu emizukulwaneni eyedlule njengoba manje sewavezwe kubapostola bakhe abangcwele nabaprofethi ngoMoya; okungukuthi, ukuthi abangewona amaJuda bangabanye abalifa, bangamalungu omzimba ofanayo, futhi babelana ngethemba kuKristu uJesu ngovangeli (Eph. 3:2-6).

1.5 Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye neNhlangano kuNkulunkulu

1.5  Ubudlelwano bukaKristu, uSathane kanye neNtaba Engcwele noNkulunkulu

 

Kukhona izidalwa eziningi ezibizwa eBhayibhelini ngokuthi Elohim noma Theoi, okusho ukuthi zingonkulunkulu. UKristu wayengomunye walabo badalwa abaphansi ababizwa eTestamenteni Elidala ngokuthi Elohim (bona Zakariya 12:8). UKristu ubizwa eTestamenteni Elisha njengeNkanyezi Yekuseni entsha lapho ebuyela emhlabeni. Uzokwabelana ngaleli zinga nabakhethiweyo bakhe (IsAmbulo 2:28, 22:16).

 

IBhayibheli libonisa ukuthi uNkulunkulu unguyena uNkulunkulu noBaba kaKristu (bona Roma 15:6; 2 Korinte 1:3, 11:31; Efese 1:3,17; Kolose 1:3; Hebheru 1:1 kuya phambili; 1 Petru 1:3; 2 Johane 3; IsAmbulo 1:1,6, 15:3). UKristu uthola ukuphila kwakhe, amandla nobubanzi bakhe ngomyalelo kaNkulunkulu uBaba (Johane 10:17-18).

 

UKristu ubeka intando yakhe ngaphansi kweyo kaNkulunkulu, onguyise (Mat. 21:31, 26:39; Mk. 14:36; Jn. 3:16, 4:34). UNkulunkulu wanikela abakhethiweyo kuKristu futhi uNkulunkulu mkhulu kunoKristu (Jn. 14:28) futhi mkhulu kunabo bonke (Jn. 10:29). Ngakho-ke uNkulunkulu wathumela iNdodana yakhe eyodwa (monogenes) emhlabeni ukuze siphile ngaye (1 Johane 4:9). UNkulunkulu nguye ohlonipha noma odumisa uKristu (Johane 8:54), uNkulunkulu emkhulu kunoKristu (Johane 14:28).

 

UNkulunkulu uyitshe (sur) njengomgodi wamatshe noma intaba lapho zonke ezinye zisikwa khona, itshe le-flint likaJoshuwa 5:2 elisika uhlanga lwama-Israyeli, imbangela ephambili nephumelelayo (Duteronomi 32:4). UNkulunkulu uyidwala lase-Israyeli, idwala lesindiso labo (Duteronomi 32:15), idwala elibazalelayo (Duteronomi 32:18,28-31). 1 Samuweli 2:2 ikhombisa ukuthi uNkulunkulu wethu uyidwala lethu eliqinile, idwala elingunaphakade (Isaya 26:4). Kuleli Dwala lapho zonke ezinye zisikwe khona, njengazo zonke izizukulwane zika-Abrahama ekukholweni (Isa. 51:1-2). UMesiya usikwe kuleli Dwala (Dan. 2:34,45) ukuze abuse izimfusa zomhlaba. UNkulunkulu uyidwala noma isisekelo lapho isisekelo sibekwa khona, futhi lapho uKristu azokwakha khona iSonto lakhe (Mat. 16:18) nalapho yena uqobo ephumula khona. UMesiya uyisithombe esiyinhloko sethempeli likaNkulunkulu, lapho abakhethiweyo benguNaos noma iNgcwele Yezingcwele, indawo egcina uMoya oNgcwele. Amatshe ethempeli wonke asikwe kuLitshe elinguNkulunkulu, njengalokhu uKristu asikwe kulo, futhi anikezwe uKristu, itshe elingokomoya (1 Kor. 10:4), itshe lokuhlasela nelitshe lokuhluleka (Roma 9:33) ukuze kwakhiwe ithempeli.

 

UKristu uyakha ithempeli ukuze uNkulunkulu abe konke, kukho konke (Eph. 4:6). UNkulunkulu unikele uKristu ukuba abe yikho konke futhi kuyo yonke into (panta kai en pasin Kol. 3:11), ebeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe (1 Kor. 15:27), emenza abe inhloko phezu kwazo zonke izinto ebandleni eliyisizalo sakhe, ukugcwaliseka kwakhe okugcwalisa konke kukonke (Eph. 1:22-23). Lapho uNkulunkulu ebeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, kuyabonakala ukuthi uNkulunkulu akabaliwe, njengoba enguye owabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zikaKristu (1 Kor. 15:27).

 

Lapho uKristu ezobusa zonke izinto, yena uqobo uyozithoba kuNkulunkulu owabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe, ukuze uNkulunkulu abe konke kukho konke (panta en pasin 1 Korinte 15:28, hhayi njengokwe-RSV). Ngakho-ke imfundiso yamaPlatoni efuna ukuhlanganisa uNkulunkulu noKristu eBumbaneni lwobuThathu iyaphikisana neZibhalo. uKristu uzohlala ngakwesokudla kukaNkulunkulu, ngokuyala kukaNkulunkulu (Heb 1:3,13; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pet. 3:22) futhi azokwabelana ngesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu njengoba abakhethiweyo bezokwabelana ngesihlalo sobukhosi esinikezwe uKristu (IsAmb. 3:21) esiyisihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu (IHubo 45:6-7; Heb. 1:8) noma "uNkulunkulu uyisitulo sakho" okushintshwe kwaba "Isihlalo sakho, Nkulunkulu" (bheka inothi elingezansi kwe-RSV enencazelo).

uNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16), umkhonzi akayena omkhulu kunenkosi

UNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16), umsekeli akayena omkhulu kunenkosi yakhe (Johane 15:20).

 

UKristu waphikiswa ehlane nguSathane, futhi empeleni kwaba ukuqala kokwahlulelwa kukaSathane. USathane, owayeyiNkanyezi Yasekuseni, uLucifer noma uMlethela-Ukukhanya waleli pulanethu (Isaya 14:12) njengomgcini nomfundisi walo, wayengomunye wama-Elohim owawengaphansi kukaNkulunkulu uBaba.

 

UKristu wayezoba iNkanyezi ezovela kuJakobe (kuNumeri 24:17). Ngakho-ke kwabonakala ezincwadini zikaMose ukuthi omunye wezinkanyezi zasekuseni ezishiwo ukuthi zazikhona ekupheleni kokudalwa kwale planethi (kuJobe 38:7), omunye wama-Elohim, wayezoba umuntu kaJakobe nowukaDavide (kuVisioni 22:16).

 

Lo elohim esimazi njengoJesu Kristu wayengakabi iNkanyezi Yekuseni yaleli pulanethu. Leso sikhundla sasibanjwe nguSathane (kumaHub. 14:12 noHezekiheli 28:2-10).

 

UKristu wayegcotshiwe njenge-elohim ka-Israyeli kusuka kuHubo 45:7 futhi egcotshiwe ngaphezu kwezakhamuzi zakhe noma ozakwabo.  Nokho, uKristu wayengakabi ngempela esikhundleni seNkanyezi Yekuseni futhi ngeke athathe lezo zibopho kuze kube sekubuyeni kwakhe kwesibili. Lesi sikhundla nezibopho kuzokwabelwana ngazo noKristu ngabakhulunyelwe, ababelana ngobunjalo bakhe njengeNkanyezi Yekuseni ezinhliziyweni zabo (kuhumunyezwe njengeNkanyezi Yosuku ku-2Pet. 1:19). Abakhulunyelwe bathembiswe ukuthi bazokwabelana ngaleli gunya kusukela ku-IsAmbulo 2:28.

 

USathane, njengeNkanyezi Yekuseni, waphikisa uNkulunkulu Osekelele Phezulu noma uNkulunkulu uBaba njengoba kushiwo ku-Isaya 14:12. Wazama ukukhuphuka noma ukuphakamisa isihlalo sakhe sobukhosi, isihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu, ngaphezu kwezinkanyezi zikaNkulunkulu noma iKhonsili yama-Elohim. Le Khonsili yiMphakathi yama-Elohim noma oonkulunkulu ekhulunywa ngayo kuHubo 82:1. Kuyathakazelisa ukuqaphela ukuthi u-Irenæus, umfundi kaPolycarp, umfundi kaJohane, wayekholelwa ukuthi iHubo 82:1 yayibhekisela kumaTheoi noma ezithixweni okubalwa phakathi kwazo nabakhethiweyo, okungukuthi labo abamukelwe njengabantwana bakaNkulunkulu (Against Heresies, Bk. 3, Ch. 6, ANF, Vol. 1, p. 419).

 

Kukhona Amadodana kaNkulunkulu amaningi (kusuka kuJobe 1:6, 2:1, 38:7; IHubo 86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa ngokuthi amaBene Elyon noma Amadodana kaMninimandla Onke. Abakhethiweyo babantu nabo bahlanganiswa neSibutho seZulu njengeZindodana zikaNkulunkulu (kusuka kuRoma 8:14). Ngakho-ke, uKristu nabakhethiweyo njengeZindodana zikaNkulunkulu bayabunye noNkulunkulu ngomoya ongcwele, abebekwe kusukela ekusungulweni komhlaba. UKristu wabeka phansi amandla akhe ukuze abe ngumuntu. Yena nabo bonke abakhethiweyo bathola ubudodana ngamandla ngokomoya wobungcwele ngokuvuka kwabafileyo (Roma 1:4).

 

Kusuka ku-Izenzo 7:35-39 kwakuyingelosi eyakhuluma noMose eSinayi futhi le ngelosi yayinguKristu. KuGalathiya 4:14 uPhawuli uzifananisa nengilosi kaNkulunkulu, uKristu uJesu.

 

Futhi thina sizoba njengezingelosi (Mat. 22:30) njengokulandelana noma isaggelos (kusuka kuLk. 20:36), sibe abafowethu bafanayo noKristu (Rom. 8:17; Gal. 3:29; Tit. 3:7; Heb. 1:14, 6:17, 11:9; Jas 2:5; 1Pet 3:7). ITestamente Elidala lichaza iNgelosi kaYHVH njengeYahovah kanye no-Elohim (Eks. 3:2,4-6) lapho uNkulunkulu noma elohim lapha eyayingelosi; cf. Sek. 12:8).

 

IHubo 89:6-8 ikhombisa ukuthi kunomkhandlu wabangoNgcwele (qedosim noma qadoshim, okusetshenziswa nabantu) ohlanganisa umkhandlu wangaphakathi nowangaphandle. Lokhu kuqondwa njengomkhandlu wasezulwini wama-Elohim oBulungisa.

 

1.5.1  uKristu njengoNdodana kaNkulunkulu

 

USathane wazama ukulinga uKristu ngezindlela eziningi. Okokuqala uSathane wambiza uKristu ngokuthi uNdodana kaNkulunkulu (kwaMat. 4:3, 4:6; Lk. 4:3). Amadimoni nawo ambiza uKristu ngokuthi uNdodana kaNkulunkulu (kwaMat. 8:29; Lk. 4:41; Mk. 3:11). USathane wazama ukwenza uKristu afakazele isikhundla sakhe njengoNdodana kaNkulunkulu ngokubonisa amandla, ngoba uNkulunkulu wayethembise ukuthi uzonika izingelosi zakhe umyalo wokumvikela (kweHubo 91:11-12). USathane wehluleka ukukugcina kuzo zonke izindlela zakho futhi wengeza "ngaso sonke isikhathi". Ngakho-ke, ngokudlala ngamazwi eBhayibhelweni, uSathane wazama ukuthatha impilo kaKristu.

 

UKristu akazange nganoma yisiphi isikhathi alungise uSathane noma izipoki ngokuthi wayenguNkulunkulu esikhundleni sikaNdodana kaNkulunkulu. Eqinisweni, akekho umoya ongcolile owazama ukusabalalisa inkohliso yokuthi uKristu wayenguNkulunkulu Omphezukonke kuze kube sekudlule kokufa kwakhe, ngenhloso yokusungula imfundiso ethi uKristu wayenguNkulunkulu ngendlela efanayo noNkulunkulu uBaba, ukuze ngemva kokufa kwakhe kube nokukhohliswa okwakungeke uKristu akuphikise ngenkathi esaphila. Kuzo zonke izilingo inhloso kwakuwukudicilela phansi ukulalela kukaKristu kuNkulunkulu nokwephula iZibhalo. uSathane wazama ukwenza uKristu amkhulekele. Wamthembisa ukubusa umhlaba uma uKristu amkhulekela.

 

uKristu akazange aphikise ilungelo lakhe lokudlulisa ubukhosi bakhe phezu komhlaba noma ngempela ukuthi wayengumlawuli. UKristu waphendula esikhundleni salokho

...kubhaliwe: 'Kumele ukhonze iNkosi uNkulunkulu wakho, futhi yena kuphela okumele umkhonze.'

UKristu akazange atshele uSathane ukuthi uSathane amkhonze yena, kodwa wamkhomba emthethweni. UKristu akazange ngaso sonke isigaba senkonzo yakhe athi ungumNkulunkulu. Wathi uyindodana kaNkulunkulu. Kwakungenxa yalesi sizathu wabekwa enkantolo.

 

Njengoba kubhalwe kuMathewu 27:43

Uthembela kuNkulunkulu. Ake uNkulunkulu amsindise manje uma emfuna, ngoba wathi, 'NginguNdodana kaNkulunkulu'.

 

Lapha uKristu wakhala khona ukuze agcwalise iSibhalo kuHubo 22:1.

Nkulunkulu wami, Nkulunkulu wami, ungishiyeni ngani?

UKristu wayengazibheki njengoNkulunkulu. Ukusho ukuthi wayeyingxenye yaleso simo ayecela kuso, ngokulingana, ingxenye yaso engadluli, kuyihlazo.

 

1.5.2  Imfundiso ka-Antikristu

 

Imfundiso yeNkohliso kaKristu ichazwe ku-1 Johane 4:1-2. Umbhalo wakudala oqondile we-1 Johane 4:1-2 wavuselelwa kusuka ku-Irenæus, Isahluko 16:8 (ANF, Vol. 1, fn. p. 443).

Ngale ndlela niyazi umoya kaNkulunkulu: yonke imimoya evuma ukuthi uJesu Kristu weza enyameni ivela kuNkulunkulu; kanti yonke imimoya ehlukanisa uJesu Kristu ayiveli kuNkulunkulu kodwa iyeyomchasi kaKristu.

 

USocrates umlobi-mlando uthi (VII, 32, ikhasi 381) ukuthi lesi sigaba sashintshwa yilabo ababefuna ukuhlukanisa ubuntu bukaJesu Kristu nobunkulunkulu bakhe.

 

UKristu njengoNdodana akayena uNkulunkulu Wammpela Oyedwa (Johane 17:3).

Futhi kuLuka 22:70 bonke bathi: Ingabe-ke unguyena uNdodana kaNkulunkulu?

Waphendula wathi: Uyiqiniso ukuthi ngiyena.

 

Wamukelwa njengoNdodana kaNkulunkulu ku

*       Mathiyu 27:54 lapho bathi, Ngempela lo wayenguNdodana kaNkulunkulu.

*       Marku 1:1 ibiza iVangeli njengekaJesu Kristu, Indodana kaNkulunkulu.

*       Luka 1:35 ithi ongcwele ozalwa wayezobizwa ngokuthi uNdodana kaNkulunkulu.

 

Ukuqonda ukuthi uKristu uyindodana kaNkulunkulu kuwumemezelo ovela kuNkulunkulu.

USimone Petru waphendula wathi, "Wena ungukristu, Indodana kaNkulunkulu ophilayo." UJesu waphendula kuye wathi, "Ubusisiwe wena, Simoni indodana kaJona, ngoba inyama negazi akuzange kukudalulele lokhu, kodwa uBaba wami osezulwini.  (Mat. 16:16-17)

Futhi kuMathewu 11:27 kuthiwa

Futhi uMathewu 11:27 uthi

Zonke izinto ziye zanikezwa kimi nguBaba wami; futhi akekho owaziyo iNdodana ngaphandle kukaBaba; futhi akekho owaziyo uBaba ngaphandle kweNdodana nalowo iNdodana efuna ukumveza kuye.

Ngakho-ke uBaba uveza izinto kubantu ngabanye, wazinika kuKristu, owembula uBaba kubo.

 

1.5.3 Igama Nobukhosi bukaNkulunkulu

 

Akukho okungabazeki ukuthi uNkulunkulu ungowodwa futhi unobukhosi. IZaga 30:4-5 ziveza igama likaNkulunkulu nokuthi unendodana.

Ubani okhuphukele ezulwini, wehla?

Ubani ohlanganise umoya esandleni sakhe?

Ubani owazivalela amanzi engubeni yakhe?

Ubani osungule yonke imiphetho yomhlaba?

Igama lakhe lingubani nelingane yakhe? Ngitshele uma uyazi.

Yonke ilizwi likaNkulunkulu [ELOAH] liyaphelela: uyisihlangu kulabo abafuna indawo yokuphepha kuye.

Ungengezi amazwi akhe, noma uzokukhalimela futhi uzokubonisa ukuthi uyinkohliso.

IBhayibheli liyazichaza ngokwalo, igama likaNkulunkulu linikezwa ngqo ngemva kombuzo, futhi kuyacaca ukuthi lo muntu akayona inhlanganisela kaBaba noNdodana, kodwa kunalokho unendodana.

 

Ngaphezu kwalokho, iTestamente Elisha ithi ngokusobala ukuthi uBaba uyisihloko sokukhonza. UKristu waxwayisa owesifazane waseSamariya kuJohane 4:21 ukuthi kwakuzofika isikhathi lapho bengasoze bakwazi ukukhonza uBaba entabeni yakhe (eSamariya) noma eJerusalema. Kodwa uthi ngokusobala kuJohane 4:23

Kodwa sekuyofika isikhathi, futhi sesifikile, lapho abakhonzi bangempela bezokhonza uBaba ngomoya nangangempela, ngoba yilabo abakhonzi uBaba abafuna bona.

 

UKristu lapha uchaza ukuthi umgomo wokukhonza nguBaba, hhayi yena uqobo. Ngakho-ke kuyihlazo ukusho ukuthi umuntu kufanele akhonze uKristu ophakanyisiwe ngenxa yokuphazamiseka kweJohane 3:14 lapho Indodana yomuntu yayizophakanyiswa njengalokhu uMose aphakamisa ngenyoka ehlane. Inhloso yokubethelwa kwakhe esiphambanweni kwakuwukuthi umuntu abe nokuphila okuphakade, hhayi ukuthi uKristu abe yinto yokukhonza njengoba kuthiwa ngokungamanga. Kusukela kulesi simiso esingamanga, kuthiwa futhi ngokungamanga ukuthi amaKristu akhonza umzimba negazi likaKristu e-Eucharist.

U-Eloah ungumNkulunkulu weTestamente Elidala noweThempeli kanye noNkulunkulu kaJesu Kristu weTestame

U-Eloah ungumNkulunkulu weTestamente Elidala neThempeli futhi ungumNkulunkulu kaJesu Kristu weTestamente Elisha. Ithempeli eJerusalema kwakuyindlu ka-Eloah (Ezra 4:24; 5:2,13,15,16,17; 6:3,5,7,8,16,17; 7:23). Wayengu-Eloah ka-Israyeli (Ezra 5:1; 7:15), i-Eloah Omkhulu wasezulwini (Ezra 5:8,12). Wayeyisisulu eTempileni (Ezra 6:10) lapho ayebangele khona ukuthi igama lakhe lihlale khona (Ezra 6:12). Waye-oda ukwakhiwa kweThempeli (Ezra 6:14) futhi abapristi bemi enkonzweni yakhe (Ezra 6:18; 7:24) futhi benza intando yakhe (Ezra 7:18). Umthetho uwumthetho ka-Eloah wasezulwini (Ezra 7:12,14). Labo abazi imithetho ka-Eloah kumele bafundise labo abangayazi (Ezra 7:25) futhi ukwahlulela kumele kwenziwe ngemithetho ka-Eloah (Ezra 7:26). Lo muntu unguyise ongum-Eloah oyedwa futhi uNkulunkulu Ophakeme Kakhulu, uBaba kaMesiya kanye nabo bonke amadodana kaNkulunkulu.

Isahluko sesi-2

Isahluko sesi-2

 

Uhlelo Lokusindiswa

 

2.1  Ukuwa Kobuntu

 

Abantu badalwe ngesithombe nangokufana noNkulunkulu (Genesise 1:26-27). U-Adamu no-Eva basolwa ngenxa yokungaziphathi kahle (Genesise 3:16-19). Ngenxa yokuvukela kwabo, isono nokufa kwafika kubo bonke abantu (1 Korinte 15:22; Roma 5:12).

 

2.2  Insindiso Yabantu

 

UNkulunkulu akafuni ukuthi noma yiliphi inyama libhujiswe (2Pet. 3:9). Ukuze abantu bakwazi ukuphunyuka esigwebo sesono, okuyukufa, uNkulunkulu wasungula uhlelo lokusindiswa oluhlanganisa umnikelo ekufeni nasekuvukeni kwendodana yakhe uJesu Kristu (Jn. 3:16). Lolu hlelo luwukuvuna olulandelanayo lapho uKristu engumvuzo wokuqala walabo asebefile (1 Kor. 15:20). Uhlelo lokusindiswa lubonakala ezinsukwini ezingcwele zonyaka zeBhayibheli (Lev. 23).

2.3 IBhayibheli njengeQiniso Eliphefumulelwe

2.3  IBhayibheli njengeQiniso Eliphefumulelwe

 

UKristu wathi: Kubhaliwe, 'Umuntu akaphili ngesinkwa kuphela, kodwa ngazo zonke izwi eliphuma emlonyeni kaNkulunkulu.' (Mat. 4:4; Lk. 4:4). IBhayibheli liyaziwa ngokuthi iSkripthi (Dan. 10:21), futhi lihloselwe ukusindiswa kwabantu nokubonakaliswa kwamandla kaNkulunkulu (Eks. 9:16; Rom. 9:17). Indlela yokusindiswa uJesu Kristu (Roma 10:11) owabikezelwa eMibhalweni kusukela kuMose nakubaprofethi (Luka 24:27), lapho ubuprofethi bungumBhalo (Mathewu 26:56; Roma 1:2). Yonke iSkripthi iphefumulelwe nguNkulunkulu futhi iluncedo ekufundiseni, ekugxekeni, ekulungiseni, nasekuqeqesheni ekulungeni, ukuze umuntu kaNkulunkulu agcwaliseke, ahlangene kahle yonke imisebenzi emihle (2Tim. 3:16).

Izibhalo, ngesikhathi sikaKristu nabaphostoli kwakuyiTestamente Elidala (Mat. 21:42; Mk. 12:10; Izen

Izibhalo, ngesikhathi sikaKristu nabaphostoli, kwakuyiTestamente Elidala (Mat. 21:42; Mk. 12:10; Izenzo 17:2). ITestamente Elidala yizibhalo ezibizwa ngokuthi ziphefumulelwe nguNkulunkulu ku-2Timothy 3:16. ITestamente Elisha iyengezo kuTestamente Elidala. Ayithathi indawo yeTestamente Elidala.

ITestamente Elidala yabhalwa ezinsukwini zangaphambilini njengesifundo sethu, ukuze ngokubekezela na

ITestamente Elidala yabhalwa ezinsukwini zangaphambilini njengomyalelo wethu, ukuze ngokubekezela nangokukhuthazwa okusezibhalweni sibe nethemba (Roma 15:4). Iphutha livela ekungazazi kahle lezo Zibhalo (Mathewu 22:29; Makho 12:24). AmaBeroea (noma amaBereani ku-KJV) ayehlola iZibhalo nsuku zonke, ehlola ukuthi lokho okwakushiwo bekulungile ngempela. Lokhu kwabhekwa njengokuhloniphekile (IzEnzo 17:11). Isithombe esiphelele seBhayibheli sithathwa kuzo zonke izingxenye zeZibhalo, umthetho ngomthetho, umugqa ngomugqa (Isaya 28:10). Izibhalo zibonisa ukuthi uJesu wayenguMesiya noma uKristu (Izenzo 18:28). KunguKristu, ngokusebenzisa uMoya oNgcwele, ovula ingqondo yabakhethiwe bonke, eqala kubapostola, ukuze Izibhalo ziqondwe (Luka 24:45).

 

Izibhalo zeTestamente Elidala kumele zigcwaliswe (Mat. 26:54,56; Mk. 12:10, 14:49) futhi azinakwephulwa (Jn. 10:35). Ingxenye enkulu yeSibhalo yayibhekiswe kuKristu futhi yagcwaliseka kuye, noma izogcwaliseka kuKristu ekubuyeni kwakhe kwesibili (IsAmb. 1:7, 12:10, 17:14, 19:11-21), okuzoba ngamandla nangokukhazikhazi (Mat. 24:30).

2.4 Ukuzisola nokuguquka

2.4  Ukuzisola nokuguquka

 

Ukuze abantu baphile, noma babe nokuphila okuphakade, uNkulunkulu ufuna ukuthi babuyele. Uma bengabuyeli, bazobhujiswa (Lk. 13:3,5).

 

UKristu wathunywa ukubiza abantu ekuziphendukeleni (Lk. 11:32). UKristu waqala inkonzo yakhe ngemva kokuboshwa kukaJohane uMbhapathizi (Mat. 4:12,17). Ukuboshwa kukaJohane kwenzeka ngesikhathi esithile ngemva kwePhasika lika-28 AD (Jn. 3:22-24; Mat. 4:12) eyayiyiphaskazi ngemva kokuqala kwenkonzo kaJohane ngonyaka weshumi nanhlanu kaTiberius (Lk. 3:1). Kusukela ngaleso sikhathi, uJesu waqala ukushumayela wathi, "Phendukani, ngokuba umbuso wezulu ususeduze" (Mat. 4:17). UKristu wayalela abafundi bakhe ukuba bashumayele ivangeli lokuphenduka, ebapha igunya phezu kwemimoya emibi noma engcolile (Mk. 6:7,12; Lk. 10:1,17-20).

Ukuzisola kwafundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (noma ububi) (Izenzo 8:22) ukuze kufike isikha

Ukuzisola kwafundiswa njengesiqalo sokucinywa kwesono (noma ububi) (Izenzo 8:22) ukuze kufike isikhathi sokuvuselelwa okuvela ebukhoneni boJehova, ukuze athumele uKristu obekelwe thina (Izenzo 3:19-20).

 

Izikhathi zobuphukuphuku, njengoba zibizwa, uNkulunkulu wazidlula, kodwa ngemva kukaKristu wayalela bonke abantu ukuba bazisole, ebeke usuku lokwahlulela kubo (Izenzo 17:30). Ngakho-ke ukuzisola kwasakazeka nakumaGentayili (bona futhi Izenzo 15:3).

 

Kusukela ekuzisole nasekubuyeleni kuNkulunkulu, umoni ozisole kufanele enze izenzo ezifanele ukuzisola (Izenzo 26:20).

 

Ibandla lase-Efesu labizwa ukuba ligcizelele futhi likhumbule ukuthi laliwela kude kuphi, futhi lenze futhi imisebenzi eyayenza ekuqaleni (IsAmb. 2:5). Ngokufanayo, ibandla lasePergamum labizwa ukuba ligcizelele (IsAmb. 2:16). Kwaba kanjalo nebandla laseThiyatira (IsAmbulo 2:21-22) elalibekwe abaphambuki abaphonswe embhedeni nabafundisi benkolo abamanga. Ibanda laseSardisi nalo labizwa ukuba ligcine ukuziphendukela, kungenjalo uKristu uzofika kubo njengesela ebusuku futhi ngeke bazi ihora azofika ngalo (IsAmbulo 3:3). Labo uKristu abathandayo uyabaxwayisa futhi uyabachitha. Ufuna ukuthi bona (kulokhu amaLaodiceans) babe nomdlandla futhi bazisole (IsAmbulo 3:19). Ngakho-ke ukuzisola kuyaqhubeka kuwo wonke amabandla kaNkulunkulu, kuyisibopho sabo bonke (Jakobe 5:19-20).

2.5 Umbhapathizo

2.5  Umbhapathizo

 

Yonke igunya lanikezwa uKristu kulandela ukuvuka kwakhe kwabafileyo (Mat. 28:18). Wayaqhuba wathi abafundi bakhe bamane baya kwenza abafundi kuzo zonke izizwe, bebabhapathiza egameni likaBaba, likaNdodana nelikaMoya oNgcwele (Mat. 28:19). Ukufundisa ukwenza konke uKristu akuyalele. Ngakho-ke wayezoba nabo njalo kuze kube sekupheleni kwezizukulwane (Mat. 28:20).

 

Ukuqeduka kumele kuhambisane nokubhapathizwa ukuze kunikezwe isipho soMoya oNgcwele (IzEnzo 2:38). Awukwazi ukwamukela uMoya oNgcwele ngaphandle kokuba uqeduke futhi ubhapathizwe, ngaleyo ndlela ubezelwe kabusha. Ngaphandle kokuba ubezelwe kabusha awukwazi ukungena eMbusweni kaNkulunkulu (Johane 3:3,5). Ukuqalekela kunemibandela yokubhaptizwa nokwamukela uMoya oNgcwele. Ngakho-ke ukubhaptiza izingane kusukela ezinsukwini zokuqala kuvinjelwe ngokwengqondo ngoba kuphikisana neBhayibheli. Isidingo sokuqala sokuqalekela sagcizelelwa umsebenzi kaJohane uMbhapathizi, owayengumqambi wokubhaptizwa koMoya oNgcwele ku uKristu (Mk. 1:4,8). UJohane wathi uKristu wayezobhapathiza ngoMoya oNgcwele nangomlilo, mayelana nalabo abangaziphendukeli (abachazwe njengokhula) (Lk. 3:16-17). UMoya oNgcwele unikezwa ngokuyala kukaNkulunkulu. Ngokucela, okubonakaliswa ngokubeka izandla, uMoya oNgcwele ungene kumuntu. Ngakho-ke uMoya unikezwa kuwo wonke umsebenzi. UMoya oNgcwele usebenza kusukela ngaphambi kobhapathizo ekubhekaneni nomuntu ngamunye. UMoya udonsa abakhethiweyo baya kuNkulunkulu ngoKristu (Heb. 7:25). Izithelo zokuqala zoMoya zinikezwa umuntu ngamunye ngesikhathi sobhapathizo, njengoba kubhalwe kuRoma 8:23, okusho ngokusobala ukuthi ukwamukelwa njengendlalifa akwenzeki kuze kube sekukhululweni komzimba. Ngakho-ke sizalwa kabusha kodwa siyaqhubeka sikhula emoyeni nsuku zonke kuKristu uJesu kuze sifike ekuzukisweni kukaNkulunkulu.

 

Lokunikezwa koMoya oNgcwele ekubhaptizweni kuwamanzi ezihlobo zokusindiswa athembisiwe nguNkulunkulu ngabaprofethi baKhe (Isaya 12:3). Lawa manzi oMoya oNgcwele ayisithembiso sikaNkulunkulu kuJakobe esibhalwe ku-Isaya 44:3. INkosi uNkulunkulu ingumthombo wamanzi aphilayo (Jeremiya 2:13, 17:13; kanye noZefaniya 14:8). Lena yimfula yamanzi okuphila (IsAmb. 22:1). UKristu, ekhuluma ngoMoya (Joh. 7:39), wathi kuye kuphuma amanzi aphilayo (Joh. 4:10-14, 7:38; bq. Isa. 12:3, 55:1, 58:11; Hezeki. 47:1). Israyeli uhlanzwe ngokomoya ngamanzi avela kuHezekeli 36:25, okuyiwona amanzi okuphila noma uMoya oNgcwele. Abakhethiweyo bathatha lawa manzi mahhala (IsAmbulo 22:17).

 

Isahluko 3

Imfundiso Elawula Umthwalo Womuntu

Izimfundiso Ezilawula Umthwalo Womuntu

 

3.1  Umthandazo Nokukhonza

 

3.1.1  UNkulunkulu njengento yokuthandaza nokukhonza

 

3.1.1.1  Umxholo Wokukhonza

 

Isikhundla esiyinhloko kanye nophawu oluyinhloko lwabakhishiwe bekuyikukholwa ngobunye bukaNkulunkulu ngokuphelele kanye nokukholwa ebuhlotsheni bokulandela bukaJesu Kristu. Asikhuleki omunye u-Elohim ngaphandle kukaNkulunkulu (Eks. 34:14; Duteronomi 11:16) ngaphandle kwalokho sizobhujiswa (Duteronomi 30:17-18). UNkulunkulu wanikeza uMthetho Wakhe Wokuqala njengokuthi

 

NginguJehova uNkulunkulu wakho okukhiphe ezweni laseGibhithe, ezweni lobukhoboka. Awunayo enye uNkulunkulu (elohim) phambi kwami (Eks. 20:2).

 

Umqondo wokuthi 'phambi' lapha uwukuthi 'eduze kwe' njengokuthi endaweni ka noma ngaphandle kwegunya likaNkulunkulu esiqonda njengoBaba.

 

Kufanele sithande iNkosi uNkulunkulu wethu futhi simkhonze ngenhliziyo yethu yonke nangomphefumulo wethu wonke, okusho konke okusemandleni ethu, futhi ngokulandela lokhu sizothola imvula ngesikhathi sayo ekhulisayo izitshalo nezinkundla zokudla izimvu zethu. Ngamanye amazwi, sizondliwa ngokwanele (Duteronomi 11:13-15). Kodwa sinenkontileka entsha lapho iNkosi imisa imithetho yayo ezingqondweni zethu iyibhala ezinhliziyweni zethu. UnguNkulunkulu wethu futhi thina singabakhonzayo bakhe, simkhonza ngokugcina imithetho yakhe ngokwemvelo yethu (Hebheru 8:10-13).

Kufanele sikhonze phambi kweNkosi uNkulunkulu wethu (Duteronomi 26:10; 1 Samuweli 1:3, 15:25). Lo Nk

Kufanele sikhonze phambi kweNkosi uNkulunkulu wethu (Duteronomi 26:10; 1 Samuweli 1:3, 15:25). Lo Nkulunkulu unguye uNkulunkulu owodwa wangempela ongunguNkulunkulu uBaba. Isidingo sokuphila okuphakade ukuthi simazi yena nendodana yakhe uJesu Kristu (Johane 17:3). Sinikeza iNkosi udumo lwegama layo; siyamkhonza iNkosi sigqoke izingubo ezingcwele (IHubo 29:2, 96:9). Wonke umhlaba uyamkhonza futhi uculela udumo lwegama lakhe (IHubo 66:4). Lokhu kuyisiprofetho futhi kuzokwenzeka. Zonke izizwe azidalile zizofika zigobile phambi kwakhe, zithuthumela (IHubo 96:9), zidumisa igama lakhe, ngoba yena yedwa ungumNkulunkulu (IHubo 86:9-10), iNkosi umdali wethu. UngumNkulunkulu wethu, thina siyizimvu zesandla sakhe (IHubo 95:6-7). Ungcwele (IHubo 99:5,9). Ukuqonda ukuthi siyamkhonza kubonakaliswa futhi ngezimpawu ezimbili ezihlanganisa ukuqonda ubunjalo bukaNkulunkulu okuyisisekelo sokubopha abakhethiweyo. Lezi zimpawu ezimbili yilezi:

 

1.        ISabatha (kusuka ku-Ex. 20:8,10,11; Deut. 5:12). ISabatha isibonakaliso phakathi kwethu noNkulunkulu osenza sibe abangcwele (Ex. 31:12-14); futhi

2.        IPhasika. IPhasika isibonakaliso noma isitembu lapho, kusuka ku-Eksodus 13:9,16, iPasika, kuhlanganise neMkhosi Wesinkwa Esingenamvubkolanga, isibonakaliso somthetho weNkosi (Duteronomi 6:8) kanye nokukhululwa kwayo kwe-Israyeli (Duteronomi 6:10) okuthi, kusuka eTestamenteni Elisha, kusabalalisa kubo bonke abaseKhristu (Roma 9:6, 11:25-26).

 

Lezi zimpawu zomthetho, uSabatha nePhasika, zihloselwe ngokukhethekile ukuvikela ekukhonzweni kwezithombe (Duteronomi 11:16). Lezi zimpawu ezimbili ziyisigxivizo esandleni nasebusweni babakhethiweyo bakaJehova, futhi, ngomoya ongcwele, zizoba isisekelo sokugxivizwa kwabangu-144,000 bezinsuku zokugcina kuSambulo 7:3. Ziholela ekuphumuleni kwezinye izinsuku ezingcwele.

 

UKristu wathi: "Niyakhonza iNkosi uNkulunkulu wenu; kanti yena kuphela eniyakumkhonza" (Mathewu 4:10; Luka 4:8). Ngakho-ke, ngokweBhayibheli, inkonzo iyinkonzo.

 

Ukukhonza uNkulunkulu ngemithetho yabantu kuwukukhonza okungenamsebenzi (Mat. 15:8-9). Ngoba uBaba ufuna abantu bamkhonze ngomoya nangangempela (Jn. 4:21-24). Ngoba thina siyisihlanu sangempela, esikhonza uNkulunkulu ngomoya futhi sizigqaja kuKristu uJesu (Phil. 3:3). Bonke abaseKhanselini yamaKhulu, kuhlanganise noKristu, bayakhonza phambi kukaNkulunkulu owadala zonke izinto futhi ngokuthanda kwakhe zadalwa futhi zaba khona (IsAmbulo 4:10). Ngomyalelo kaKristu, kokubili emthethweni (Eksodus 20:3) nangokudalulwa, siyakhonza uNkulunkulu (IsAmbulo 22:9).

 

3.1.1.2  Umxholo Womthandazo

 

Abantu bayakhuleka eNkosini uNkulunkulu (IHubo 39:12, 54:2) olalela. Noma yini eniyicelayo ekuthandazeni nizoyithola uma ninokholo (Mat. 21:22). UKristu wayeyisibonelo kubantu sokuthandaza kuNkulunkulu wakhe nowethu onguyise (Lk. 6:12). Isibonelo sokuthi ungathandaza kanjani sitholakala eMthandazweni weNkosi, okuyiyona nhlanganisela yesakhiwo somthandazo enikezwe uKristu (Lk. 11:2-4).

 

Inhloso eyinhloko yabakhethiweyo nomsebenzi wokukhonza ukuwukuthandaza nokukhonza noma ukusebenzela izwi (IzEnzo 6:4). Umkhandlu Wabakhulu unikwe umthwalo wokwengamela imithandazo yabangcwele (IsAmbulo 5:8).

 

3.1.1.3 Umthandazo Womuntu Ngamunye Nokuhlanganyela Egameni Labanye

 

Umthandazo wobunye ngokuvumelana uyisibonelo sama-apostola (IzEnzo 1:14). Lokhu kuthathwa yiSonto lonke (IzEnzo 12:5).

Imithandazo ayigcini nje ebandleni; iyenzelwa nalabo abanentshiseko kodwa abangakhanyiselwanga futhi

Umthandazo awuwona wecawa kuphela; uwowabo abanentshiseko kodwa abangakhanyiselwanga futhi abangazithobeli ubulungisa bukaNkulunkulu. Ngokuba uKristu uyisiphetho somthetho ukuze bonke abakholwayo bafanelwe (Roma 10:1-4).

 

Umthandazo unikeza usizo. Izibusiso ezinikezwa ngempendulo yemithandazo eminingi kufanele zibongwe ngokufanele, nangemithandazo eminingi (2 Kor. 1:11). Umthandazo kumele ube ngomoya (Eph. 6:18). Kumele ube umthandazo onokubekezela (Kol. 4:2-4) futhi lokhu kuyisiza ekubeni siqine eqinisweni nasekulungeni (Eph. 6:14).

 

Umthandazo womuntu olungile unamandla amakhulu emiphumeleni yawo. Umthandazo wokholo uzophulukisa abagulayo futhi uqinisekise ukuxolelwa kwezono. Ngakho-ke siyavuma izono zethu komunye nomunye futhi sithandazelana ukuze siphulukiswe (Jakobe 5:15-16).

3.2 Ubudlelwano Phakathi Kosindiso Nomthetho

3.2  Ubudlelwano Phakathi Kosindiso Nomthetho

 

3.2.1  UNkulunkulu uyidwala lethu

 

UNkulunkulu uyidwala lethu, amandla ethu nesindiso sethu, lapho sithola khona indawo yokuphepha (IHubo 18:1-2). Sithembele kuye futhi asisabi (Isaya 12:2). Ulwazi ngesindiso lusekelwe kuKristu nakubaprofethi (Luka 1:77). Lolu lwazi luyafinyelelwa ebandleni lapho abangcwele bengabaphathi bamaimfihlakalo kaNkulunkulu (1 Korinte 4:1). Ukusindiswa kuvela kumaJuda (Johane 4:22), kodwa kwandiselwa kuKristu kulabo abakhonza uNkulunkulu ngomoya nangangempela (Johane 4:23-24). Akukho okunye igama ngaphansi kwesibhakabhaka elinikezwe abantu ukuze sisindiswe (IzEnzo 4:12). Ngakho-ke insindiso yanikezwa ngevangeli, okuyigunya likaNkulunkulu lokusindisa wonke umuntu okholwayo, kuqala kwamaJuda kwabe sekuyizizwe. Evangeli, ubulungisa bukaNkulunkulu buyavezwa ngokholo ngenxa yokholo, ngokuba lowo onobulungisa ngokholo uyophila (Roma 1:14-17). UNkulunkulu akazange amise abantu ngenhloso yokuthukuthela kodwa ukuze bathole insindiso ngoJesu Kristu (1 Thesalonika 5:9).

 

Ukuqonda uNkulunkulu kuholela ekudabukeni okungcwele, okuholela ekuzisole okwenza kusindiswe (2 Kor. 7:10). Ngakho-ke ivangeli liyizwi leqiniso, ngaleyo ndlela liyivangeli lokusindiswa, okuholela ekubhalweni kwabazisole ngoMoya oNgcwele (Eph. 1:13). Ukusindiswa kutholakala ezibhalweni ezingcwele noma eBhayibhelini. Njengoba ziphefumulelwe nguNkulunkulu, iZibhalo ziyakwazi ukufundisa abazisola indlela yokuthola insindiso ngokholo kuJesu Kristu (2Tim. 3:15-16). Nakuba wayeyindodana, wafunda ukulalela ngokuhlupheka kwakhe. Lapho esephothuliwe, waba umthombo wensindiso engapheli kubo bonke abamlalelayo (Heb. 5:8-9).

Ngakho-ke, wanikwa kanye ukuze abhekane nesono, futhi uzovela okwesibili, hhayi ukuze abhekane neson

Ngakho-ke, wanikelwa kanye ukubhekana nesono, futhi uzovela okwesibili, hhayi ukubhekana nesono kodwa ukusindisa labo abamelinde ngokulangazela (Heb. 9:28). Ngakho-ke, insindiso ivamile kubo bonke futhi yahanjiswa kube kanye kwabangcwele (Jude 3). Ngakho-ke, akukho esinye isambulo esingemva kwalokho esinikezwe uJesu Kristu nguNkulunkulu futhi sanikezwa uJohane. Konke okudingekayo ngensindiso yomuntu kufakwe eBhayibhelini. Insindiso namandla nodumo kungokukaNkulunkulu futhi usivezile kubakhonzi bakhe ngoKristu futhi akufanele kushintshwe (IsAmbulo 22:18-19).

 

Ukuvalwa kokugcina kwabangcwele ngaleyo ndlela kwenzeka ngoMoya oNgcwele, okusekelwe emthethweni kaNkulunkulu njengoba iveziwe eBhayibhelini kusukela eTestamenteni Elidala, kuqala ngokwembulwa komthetho.

 

UKristu wanikeza umthetho eSinayi njengeNgelosi Yesivumelwano noma Yokuba Khona, iNgelosi kaJehova. Wathi

... kuze kudlule izulu nomhlaba, akukho nto encane kunazo zonke ezizodlula emthethweni kuze kuphelele konke. Noma ubani-ke ohlisela phansi elinye lamanyaniso amancane kakhulu alawa myalelo, futhi efundisa abantu kanjalo, uzobizwa ngokuthi omncane embusweni wezulu; kodwa lowo owenza zona futhi ezifundisa uzobizwa ngokuthi mkhulu embusweni wezulu ... (Mat. 5:18-19).

Ngakho-ke uKristu akazange anciphise umthetho nganoma iyiphi indlela. Wawugcina umthetho wabe eseyal

Ngakho-ke uKristu akazange anciphise umthetho nganoma iyiphi indlela. Wagcina umthetho wabe eseyala abantu benze okufanayo. Umthetho nabaprofethi babe khona kuze kube nguJohane. Kusukela kuJohane, izindaba ezinhle zombuso kaNkulunkulu ziyashunyayelwa, futhi wonke umuntu ungene ngamandla (noma ucindezelwe ukuba angene) (Lk. 16:16).

Kodwa kulula ukuthi izulu nomhlaba kuphele kunokuthi umgqa owodwa womthetho uphele (Lk. 16:16-17).

Umthetho wanikezwa ngoMose, kodwa awugcinwanga (Johane 7:19). Labo abenza isono bengaphansi komtheth

Umthetho wanikezwa ngoMose, kodwa awugcinwanga (Johane 7:19). Labo abenza isono ngaphandle komthetho, bayobhujiswa ngaphandle komthetho. Labo abenza isono ngaphansi komthetho bayobhujiswa ngaphansi komthetho (Roma 2:12) ngoba isono ukungabi nomthetho noma ukwephula umthetho (1 Johane 3:4). Ukugawulwa kungokwenhliziyo, futhi ukugcina imigomo yomthetho kuyisilinganiso sokugawulwa. Lowo ogcina umthetho ugawulwe enhliziyweni, kanti lowo ogawulwe kodwa engawugcini umthetho ufana nalowo ongakholwa. Labo abangamaJuda ngempela bangabagcina umthetho enhliziyweni, bengamaJuda ngaphakathi. Kodwa-ke, labo abathi bangamaJuda, kodwa bengasoze bangamaJuda, bazongena ekugxekweni (IsAmbulo 3:9) futhi bazophoqeleka ukuzithoba phambi kwabangcwele. (Lokhu kuzithoba kuphinde kuguqulwe njengokukhonza futhi kusetshenziswa kuKristu nakwabakhulunyelwe.)

 

Umthetho ongcwele nemiyalo ingcwele, elungile futhi enhle (Roma 7:12). Umthetho-ke awubangeli ukufa kodwa isono, okuyukuphula umthetho, esebenza ngaphakathi komuntu (Roma 7:13).

Umthetho uyinto yomoya kodwa umuntu wenyama, ethengisiwe ngaphansi kwesono (Roma 7:14). Umuntu oguqu

Umthetho uyinto yomoya kodwa abantu benyama, bathengwe ngaphansi kwesono (Roma 7:14). Umuntu oguqukile ngempela uyajabula ngomthetho kaNkulunkulu ngaphakathi kwakhe (IHubo 119:1ff.; Roma 7:22). Ngokuba umthetho uqondisa abantu kuKristu, ongumphumela womthetho (Roma 10:4). Ukholiswa nguMoya kukhulula umuntu ekubeni ngaphansi komthetho (Gal. 5:18). Akukhona ngoba kususa umthetho, kodwa kunalokho kuvumela umthetho ukuthi ugcinwe ngenxa yesifiso sangaphakathi kanye nesenzo esifanele, njengoba kusezimvelweni zethu (Heb. 8:10-13). Umthetho kaNkulunkulu ufuzwa ngokholo hhayi ngemisebenzi (Rom. 9:32). Ukulalela imiyalo kuyisidingo esiyisisekelo sokugcina uMoya oNgcwele ohlala kulabo abagcina imiyalo kaNkulunkulu (1 Johane 3:24; Izenzo 5:32). Ngakho-ke akunakwenzeka ukuba ube ngumKristu uthande uNkulunkulu noKristu ngaphandle kokugcina umthetho. Lokhu, ngokuyisisekelo, kubandakanya ukugcina uSonto njengomyalelo wesine.

 

3.2.2  Insindiso ngomusa

 

Umusa kaNkulunkulu ubonakale ekusindiseni bonke abantu, usifundisa ukuyeka zonke izifiso ezingalungile nezomhlaba, siphile ngokuzithiba, ngokulunga nangobungcwele kuleli zwe, silindele ithemba lethu elibusisiweyo nokuvela kobuqaqawuli bukaNkulunkulu omkhulu nomhlanguli wethu; uJesu Kristu (Tit. 2:11 bheka i-Marshall's RSV Interlinear Greek-English New Testament). Ngakho-ke uKristu uyisibonakaliso sobuqaqawuli bukaNkulunkulu Omkhulu ongumsindisi wethu (Tito 2:10). Ngakho-ke umusa uwumphumela womsebenzi kaJesu Kristu.

 

IBandla ligcinwa ngamandla kaNkulunkulu ngokholo ukuze lithole insindiso ezovela ngesikhathi sokugcina (1Pet. 1:5). Umphumela wokholo wukusindiswa kwomphefumulo. Abaprofethi baprofetha ngensindiso kodwa babengazi isikhathi noma umuntu kaMesiya lapho bebikezela ukuhlupheka kwakhe nokuduma kwakhe okulandelayo (1Pet. 1:9-10).

 

Isono sangena emhlabeni ngo-Adamu futhi sabusa kusukela ku-Adamu kuya kuMose. Ukufa kwaba umphumela wesono (Roma 5:12). Isono sasikhona ngaphambi kokunikezwa komthetho kuMose (Roma 5:13). Ngakho-ke imiphumela yomthetho yayivele yaziwa kusukela ku-Adamu, ngoba isono asibaliwe lapho kungekho mthetho. Umusa wawunothile ngenxa yokukhululwa komuntu esonweni nasemthethweni. Lapho isono sandayo ngaphansi komthetho, umusa wawunothile (Roma 5:15-21). Ngokulalela komuntu oyedwa, abaningi bazokwenziwa abalungile ngomusa obusa ngobulungisa ukuya ekuphileni okuphakade kuJesu othethwe (Roma 5:20-21).

 

Ngakho-ke akusekho ukwahlulelwa kwabo abase kuKristu (Roma 8:1). Umthetho-ke ugcwaliswe kithi abahamba ngokomoya (Roma 8:4).

UMoya uqondisa ingqondo ngokuhambisana nenjongo yawo (Roma 8:5). Ingqondo ebekwe enyameni iyisitha s

UMoya uqondisa ingqondo ngokuhambisana nenjongo yawo (Roma 8:5). Ingqondo ebekwe enyameni iyisitha sikaNkulunkulu. Ayithobeli umthetho kaNkulunkulu futhi empeleni ayikwazi ukuthobela umthetho (Roma 8:7). Ngakho-ke, ingqondo yenyama noma engashintshanga iyahlonishwa ngokumelana kwayo nokugcina imithetho kaNkulunkulu.

Umoya walowo owavusa uKristu kwabafileyo uphila kumKhrestu, unikeza impilo ngomoya ohlala kumuntu (R

Umoya walowo owavusa uKristu kwabafileyo uphila kumKhrestu, unikeza impilo ngomoya ohlala kumuntu ngamunye (Roma 8:11). Bonke abaholwa nguMoya kaNkulunkulu bangabantwana bakaNkulunkulu (Roma 8:14) futhi lokhu kungobusisa bukaNkulunkulu. Umthetho wanikezwa ngoMose, ubusisa neqiniso kwafika ngoJesu Kristu (Johane 1:17). Ngakho-ke sikhala sithi Abba noma Baba, sithuthukisa ubufana obufanayo (Roma 8:15) obanikezwe umfowethu uJesu Kristu.

 

Umthetho uqobo awunikezi ukulungiswa. Umuntu ulungiswa ngokholo kuJesu Kristu (Gal. 2:16). Impilo abayiphila ngayo ikholo loNdodana kaNkulunkulu (Gal. 2:20). Ngomthetho sifa emthethweni ukuze siphile kuNkulunkulu (Gal. 2:19). Kodwa asiyichithi umusa kaNkulunkulu ngokugcina umthetho, ngoba asihlanzwa ngomthetho (Gal. 2:21). Sigcina umthetho ngoba uMoya usiqondisa, futhi umthetho uphuma ngqo emvelweni kaNkulunkulu esiwugqokile futhi esiyingxenye yawo (2Pet. 1:4), njengokukaKristu.

 

Sisindiswa hhayi ngomthetho kodwa ngomusa kaJesu Kristu (Izenzo 15:11). Isono asinalo ubukhosi phezu kwabakhululweyo ngoba abasekho ngaphansi komthetho kodwa ngaphansi komusa futhi bangabakhonzayo bakaNkulunkulu (Roma 6:14,15). Nokho, asisoni ngokwephula umthetho ngoba siyizinceku zikaNkulunkulu nokulunga, hhayi zosono, sibe nokuzithoba enhliziyweni yonke kumfundiso esasizibophezele kuyo (Roma 6:17-18). Kanti-ke, ngaphambilini sasifile ngenxa yeziphambeko zethu, manje sesiphilisiwe ndawonye noKristu ngomusa (Efesu 2:5). Sivusiwe ndawonye futhi sahlaliswa ndawonye noKristu ezindaweni eziphakeme ezulwini, ukuze uNkulunkulu ekhombise ezikhathini ezizayo ubukhulu nobunothi bomusa wakhe nomusa wakhe kithi ngoKristu uJesu (Eph. 2:6-7). Ngokuba ngomusa sisindiswe ngokholo; lokhu akuveli kumuntu; kuwupho lukaNkulunkulu, hhayi ngenxa yemisebenzi, ukuze kungabikho muntu ozazigqaja (Eph. 2:9). Ngakho-ke, sigcina umthetho ngoMoya kaNkulunkulu ngomusa.

 

3.2.3 Isibopho ngaphansi koMthetho

 

Kukhona isibopho esiqhubekayo sokugcina umthetho esingapheli, futhi esingashintshi njengoba sesibonile (Mat. 5:18; Lk. 16:17). Abantu bamaJuda ngesikhathi sikaKristu babengayigcini ngendlela efanele (Johane 7:19), beyiguqula ngamasiko (Mathewu 15:2-3,6; Makho 7:3,5,8-9,13) yaba umthwalo noma ijokwe ngabafundisi bamaJuda ngalelo langa, benza uNkulunkulu ahlolwe (Izenzo 15:10).

 

Kukhona, kusukela phezulu, isibopho esiqhubekayo sokugcina imiyalo kaNkulunkulu. Isasebenza futhi ngeke iphele kuze kube sekupheleni kwezikhathi eziphathelene nokuba khona komuntu.

 

3.2.3.1  Kungani amaKristu Agcina Umthetho

 

AmaKristu asindiswa ngomusa hhayi ngomthetho. Kungani-ke kuyisisekelo ukuthi bavume futhi bagcine umthetho? Ngoba:

Umthetho kaNkulunkulu uphuma ekubulungiseni okungapheli kwemvelo yaKhe.

Umthetho kaNkulunkulu uphuma emvelweni kaNkulunkulu ngakho-ke ume phakade ngoba uNkulunkulu yena akanakuguquka, enguMnene ngokuyisisekelo njengomgogodla wokuncomeka okuphezulu. KuMarku 10:18 uKristu wathi: Kungani ungibiza ngokuthi ngimnene? UNkulunkulu kuphela oncomekayo noma Kungani ungibuza ngalokho okumnene? Kukhona oyedwa oncomekayo. Uma ufuna ukungena empilweni, gcina imiyalo (Mat. 19:17). Ubuhle bukaNkulunkulu busiholela sonke ekuziphendukeleni (Roma 2:4). Imvelo kaNkulunkulu ingobuhle obungashintshi. Izidalwa ezasezulwini zithola ingxenye yemvelo yakhe. Ngakho-ke, zihlala zingaguquki emvelweni nobuhle bukaNkulunkulu.

 

Ngale ndlela, uKristu ufana izolo, namuhla, kuze kube phakade (aioonas) (Heb. 13:8). Abakhethiweyo, ngokuthatha ingxenye yemvelo kaNkulunkulu (2Pet. 1:4), baba yingxenye yobuphristi bukaNkulunkulu, obukaMelkisedeke obungadluliselwa (aparabaton) noma obungashintshi kuze kube phakade (aioona) (Heb. 7:24). UKristu uyakwazi ukusindisa ngokuphelele labo abasondela kuNkulunkulu ngaye (bona Heb. 7:25 Marshall's Greek-English Interlinear). Kodwa akayena umuntu okufanele ukukhonza, futhi akayena uNkulunkulu oyalela ngokuthanda kwakhe.

 

Umthetho kaNkulunkulu kumele ulandelwe ngokholo hhayi ngemisebenzi (Roma 9:32). Sinayo iSivumelwano Esisha lapho iNkosi imisa imithetho yayo ezingqondweni zethu futhi iyibhala ezinhliziyweni zethu. UnguNkulunkulu wethu kanti thina singabakhonzayo bakhe, , simkhonza ngokugcina imithetho yakhe ngokwemvelo yethu (Heb. 8:10-13). Ngakho-ke, izimpawu zangaphandle azibalulekile. Ukugcina imiyalo kaNkulunkulu ngaphakathi kwethu yikho okusoka thina (1Cor. 7:19) njengamaKristu namalungu ase-Israyeli engokomoya. Yibo abacasula idragoni ngokugcina imiyalo kaNkulunkulu. Ukugcina imiyalo kaNkulunkulu kubavezela ekucindezelweni (IsAmbulo 12:17). Laba ngabangcwele abagcina imiyalo kaNkulunkulu futhi bayabekezela (IsAmbulo 14:12).

 

3.3.2. AmaKristu njengeThempeli likaNkulunkulu

 

Abangcwele banguThempeli noma isiduli, i-naos, sikaNkulunkulu, futhi uMoya kaNkulunkulu uhlala kubo. Uma noma ubani ebhubhisa iThempeli likaNkulunkulu, uNkulunkulu uyambhubhisa. Ngokuba iThempeli likaNkulunkulu lingcwele, futhi lelo Thempeli singithi thina (1 Kor. 3:16-17). Ngenxa yalokhu, amaKristu anesibopho sokugcina imizimba yawo isempilweni ukuze ibe izitsha ezifanele zoMoya kaNkulunkulu. Ngokuba uNkulunkulu uthe uzohlala kithi, ahambe phakathi kwethu, futhi azoba uNkulunkulu wethu. Kumele sigcinwe siyingcwele futhi sihlukaniswe. UNkulunkulu uzoba uBaba wethu kanti thina sizoba izingane Zakhe (2 Kor. 6:16-18 ikopisha ngokungaqinile izahluko eziningana zeTestamente Elidala; Lev. 26:12; Hez. 37:27; Isa. 52:11; 2 Sam. 7:14).

Ngenxa yalokhu, umKristu akufanele azibophezele kubangakholwa (2 Korinte 6:14). Kufanele bazihlambul

Ngenxa yalokhu, uKristu akufanele azibandakanye nabangakholwayo (2 Kor. 6:14). Kufanele bazihlambulule kukho konke okungcolisa umzimba nomoya, begcwalisa ubungcwele ekwesabeni uNkulunkulu (2 Kor. 7:1). Ngakho-ke bakhethwe kusukela ekuqaleni futhi basindiswe ngokungcwaliswa ngoMoya nokukholwa eqinisweni (2 Thes. 2:14). Iqiniso ngaleyo ndlela liyadingeka empilweni yengqondo futhi liyisibonakaliso sabakhethiweyo. Kungabonakala kulokhu kuthuthuka ukuthi imithetho ejwayelekile yeBhayibheli inencazelo nenjongo ethile. Ukulinganisa ithempeli likaNkulunkulu kwenzeka ngokuhambisana nale mithetho (IsAmbulo 11:1).

 

3.2.4 Imiyalo Eyishumi

 

Ibandla lizibophezele ekugcineni kwemiyalo eyishumi njengoba kutholakala ku-Eksodus 20:1-17 naseDuteronomi 5:6-21.

Umyalo Wokuqala uthi

NginguJehova uNkulunkulu wakho, owakukhipha ezweni laseGibhithe, endlini yobugqila. Awunayo enye inkosi ngaphambi kwami.

UNkulunkulu uBaba unguye uNkulunkulu oyedwa wangempela (Johane 17:3) futhi akekho u-elohim ongaphambi kwakhe noma ofana naye. Akuvunyelwe ukukhonza noma ukuthandaza kunoma iyiphi enye indalo, kuhlanganise noJesu Kristu.

 

Umyalo wesibili uthi

Ungazenzeli isithombe esibhaliwe, noma yiluphi uhlobo lwanoma yini ekulibeni phezulu, noma okusemhlabeni ngaphansi, noma okusezindaweni zamanzi ngaphansi komhlaba; Ungagobhi phansi kubo noma ubakhonze; ngoba mina, iNkosi uNkulunkulu wakho, ngingunkulunkulu onomona, ngivakashela isono sabokhokho ezinganeni kuze kube isizukulwane sesithathu nesesine salabo abangizonda, kodwa ngibonisa uzwelo olungapheli kulabo abangithandayo nabagcina imiyalo yami.

 

Ngakho-ke akuvunyelwe ukwenza izithombe noma izifanekiso nganoma yiluphi uhlobo ukuze zisetshenziswe ekukhonzweni kwenkolo noma ekusetshenzisweni kwezimpawu. Isiphambano-ke sivinjwe esontweni njengophawu.

 

Imiyalo uqobo iyisici sokuhlonza uhlelo lwenkolo futhi ngaleyo ndlela zonke zifakwe ngokuqinile.

 

Umyalo wesithathu uthi

Ungathathi igama likaJehova uNkulunkulu wakho ngokungenangqondo; ngoba uJehova ngeke amhlambulule lowo othatha igama lakhe ngokungenangqondo.

Igama leNkosi uNkulunkulu linikeza igunya, ngakho-ke lo mthetho awubheki nje kuphela ekungcwalisweni okujwayelekile kodwa futhi liyabamba ekusetshenzisweni kabi kwegunya leSonto nakubo bonke abathi benza ngokuyala kukaNkulunkulu ngoJesu Kristu.

 

Umyalo wesine uthi

Khumbula usuku lweSabatha ukuze ulugcine lungcwele. Ezinsukwini eziyisithupha uzosebenza wenze yonke imisebenzi yakho; kodwa usuku lwesikhombisa luyisabatha eNkosini uNkulunkulu wakho; ngalolo suku awusoze wenze msebenzi, noma wena, noma indodana yakho, noma indodakazi yakho, noma umqashi wakho wesilisa, noma umqashi wakho wesifazane, noma izinkomo zakho, noma umhlali ofika njengozakwethu phakathi kwezango zakho; ngokuba ezinsukwini eziyisithupha iNkosi yenza izulu nomhlaba, ulwandle, nazo zonke izinto ezikuzo, yaphumula ngosuku lwesikhombisa; ngakho-ke iNkosi yasibusisa usuku lwesabatha yayingcwalisile.

Isabatha sosuku lwesikhombisa siyimpoqo ekukholweni. Akekho umKristu ongakwazi ukukhonza uNkulunkulu ngaphandle kokuhlonipha iSabatha, eyaziwa kukhalenda yanamuhla njengeMgqibelo. Ukusungulwa kosuku lokunqula olungeyona usuku lwesikhombisa akwephuli nje leli yalelo kuphela, kodwa kuba yisibonakaliso sobufakazi bokuthandaza ezinye izithixo ngaphandle kwentando ecacile kaNkulunkulu ( ). Kuyisenzo sokuvukela futhi ngaleyo ndlela kufana nobuthakathi (1 Samuweli 15:23). Uma kuxhunywe neyalelo lesibili eliqinisa elelesine, kuba yinkolelo yezithixo. Ukusungulwa kwekhalenda eliguqula isonto ngokujikeleza kunomphumela ofanayo.

 Le miyalo emine yokuqala imisela ubudlelwano bomuntu noNkulunkulu futhi ihlonishwa ngaphansi kwesih

Le miyalo emine yokuqala imisela ubudlelwano bomuntu noNkulunkulu futhi iyaziwa ngaphansi kwesihloko sokuqala nesikhulu somthetho, okungukuthi: uzothanda iNkosi uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yakho yonke, nangomphefumulo wakho wonke, nangokuqonda kwakho konke (nangamandla akho onke Mk. 12:30). Lo ngumyalo omkhulu nowokuqala (Mat. 22:37-38).

 

Ukuzihlanganisa ngokuphelele noNkulunkulu kuvela ekuzinikeleni ngokwethembeka kule miyalo nasekugwemeni noma yiziphi izenzo ezingazilimaza.

 

Umyalo Wesibili Omkhulu uthi

Uzothanda umakhelwane wakho njengokuzithanda wena. Akukho munye umyalo omkhulu kunala (Mat. 22:39; Mk. 12:31).

Umyalo Wesibili Omkhulu uvezwe ebudlelwaneni obuphakanyiswe ngaphansi kwemiyalo eyisithupha yokugcina kweziyishumi, futhi lezi zihlobene nobuntu.

 

Umyalo wesihlanu uthi

Hlonipha uyihlo noyihlo, ukuze izinsuku zakho zibe zinde ezweni iNkosi uNkulunkulu wakho ekunika lona.

Ubudlelwano bomndeni buyisisekelo esiyisisekelo sabo bonke abantu futhi bubonisa izimo ezibonakaliswa esakhiweni senkolo esibanzi.

 

Umyalo wesithupha uthi

Ungabulali.

AmaKristu agwetshwa ngumthetho ophakeme wokungathukutheli umfowabo. Ukugcina intukuthelo kusho ukwenza udlame kumakhelwane wakho. Noma ubani othukuthele nomfowabo uzobhekana nokwahlulelwa; noma ubani ohlambalaza umfowabo uzobhekana neNdlu yoMhlangano, kanti noma ubani othi 'Siphukuphuku!' uzobhekana neGehenna (noma umngcwabo noma umgodi womlilo) (Mat. 5:22).

 

Umyalo wesikhombisa uthi

Ungazenzi ubuwula.

AmaKristu agwetshwa ngomthetho ophakeme wokulangazelela omunye umuntu ongenguye umlingani wabo womshado (Mat. 5:28).

 

Umyalo wesishiyagalombili uthi

Ungebi.

Ukuweba kusho ukwenza udlame kumakhelwane wakho nokwephula ubudlelwano bakho noNkulunkulu.

 

Umyalo wesishiyagalolunye uthi

Ungaphakamiseli ubufakazi obungamanga ngomakhelwane wakho.

 

Ubuqotho nobulungisa empeleni yizimvo ezifanayo ngoba zisebenzisa igama elifanayo esiHebheru. Ngakho-ke, uKristu angeke abe ngoqotho ngaphandle kokuba nobulungisa. Ukuphazamiseka kobulungisa ngenxa yobufakazi obungamanga kuphazamisa ukusindiswa komKristu.

 

Umyalo Wesishumi uthi

Ungafisi indlu yomakhelwane wakho; ungafisi umkakhe, noma isicakakazi sakhe, noma isicakakazi sakhe, noma inkomo yakhe, noma ihhashi lakhe, noma yini enomakhelwane wakho.

Ukufisa ngokweqile kuwumkhuba okubeka izimpahla ezibonakalayo noma ubudlelwano bezocansi ngaphezulu kobudlelwano bomuntu noNkulunkulu. Ngale ndlela kuwukuthakasa. Kwenza enye into ibe yisihloko sokulangazelela futhi kuphikisana neminye imiyalo. Ngale ndlela, imiyalo iyazungeza ngoba ukufisa ngokweqile kuba yisisekelo sokwephulwa kweminye, ngaleyo ndlela, ukwephulwa kwelinye ingxenye yomthetho kuwephula yonke ngokuphelele. Ngakho-ke akukho ukuzihlobanisa kwesono. Isono ukwephula umthetho. UKristu wanikeza incazelo yokuqonda ngempela umthetho kuMathewu 5:21-48; ebhekana no-Eksoda 20:13; Duteronomi 5:17, 16:18 kanye noLuka 12:57-59.

 

Imiyalo kumele ifundiswe bonke abazali ezinganeni zabo njalo. Kumele ibe uphawu esandleni nasebusweni (ngemicabango nasezenzweni) futhi ifakwe ezinsikeni zomnyango wendlu (Duteronomi 11:18-20).

 

3.2.5  Ezinye Izimiso Ezilawula Ukuziphatha Kwabantu

 

3.2.5.1  Imithetho Yokudla

 

Imithetho yokudla itholakala kuLevitikus 11:1-47 naseDuteronomi 14:4-21. Zisekelwe ekulawuleni umzimba womuntu ukuze uhlale usesimweni sempilo esifanele futhi zisekelwe ezimisweni ezibonakalayo nezithembekile. Umyalelo uwukuba ngcwele nokwenza umzimba ube yindawo efaneleyo yokwamukela uMoya oNgcwele. Kukhona isisekelo sesayensi esiqinile semithetho yokudla. Ukudla igazi kuvinjelwe kuDuteronomi 12:16 kanti kanye namafutha kuvinjelwe kuLevitikus 3:17. Akukho okufa ngokwalo noma okudilizwayo okufanele kudliwe (Hezekeli 44:31). Izivimbelo zokudla izithelo emthethweni ophathelene nezithelo zitholakala kuLevitikus 19:23-26. Le mithetho inemiphumela yokomoya.

3.2.5.2 ISabatha

3.2.5.2  ISabatha

 

Isabatha sosuku lwesikhombisa kumele ligcinwe (kusuka ku-Eks. 20:8-11; Duteronomi 5:12-15) njengomyalelo ocacile weNkosi futhi ngomunye wemiyalo eyishumi. Le mibandela ayinakwephulwa phakade kubo bonke abantu. Isabatha lingcwele. Noma ubani ohlambalaza uSonto lobuSaba uyabulawa futhi ususwe kubantu bakhe (Eks. 31:14-15). Kuyisivumelwano esingapheli phakathi kwabantu baka-Israyeli futhi kuyisibonakaliso unomphela phakathi kwabo noNkulunkulu, bamvuma njengomdali (Eks. 31:15-16). Bonke amaKristu bangama-Israyeli okomoya kanti zonke izizwe ekugcineni kumele zingene ebuzweni base-Israyeli. Ngakho-ke, uSabatha uyisibonakaliso phakathi kukaNkulunkulu nabantu bakhe kuze kube phakade. Isijeziso sokuhlambalaza uSabatha ukufa okuhambisana nokulahlekelwa nguMoya oNgcwele nokunikezwa ekuvukeni kwesibili (bona ISamb. 20:5). ISabatha iyinjabulo futhi kumele ihlonishwe njengosuku olungcwele lweNkosi. Akusilo usuku lokuzijabulisa okungenamsebenzi kodwa lwengqungquthela engcwele (Isaya 58:13-14). Akukho msebenzi noma imithwalo okufanele iphathwe ngalo (Jeremiya 17:21-22).

 

INkosi yethu yagcina uSabatha ngesikhathi sokuphila kwayo (Mk. 6:2). Abaphostoli bagcina uSabatha (kanye Nezinsuku Ezihlatshelweyo) futhi thina kumele sigcine amaSabatha. INkosi izobuyisela uSabatha, Izinyanga Ezintsha Nezinsuku Ezihlatshelweyo ngokomthetho futhi ekubuyiselweni kweminyaka eyinkulungwane ezinsukwini zokugcina ngaphansi kukahulumeni kaMesiya, izojabula izizwe ezingazilaleli (Isaya 66:22-23; Zakariya 14:16-19).

 

3.2.5.3  Izinyanga Ezintsha

 

Kuyadingeka ukugcina izinyanga ezintsha ngaphansi komthetho (Num. 10:10, 28:11-15; 1Chron. 23:31; 2Chron. 2:4, 8:13, 31:3). Ukuhweba kumiswe ngalesi sikhathi njengaseSabatha (Amosi 8:5). Israyeli yayigcina izinyanga ezintsha (Isaya 1:13-14; Esira 3:5; Nehemia 10:33; IHubo 81:3; Hoseya 2:11) njengoba neSonto nayo yayigcina emakhulwini eminyaka.  Ibandla lagcina izinyanga ezintsha kanye neSabatha nezinsuku ezingcwele (Kol. 2:16). Izinyanga ezintsha zizogcinwa ekubuyiselweni ngaphansi kweMesiya njengeSabatha (Isa. 66:23; Ezek. 45:17, 46:1.3.6).

 

3.2.5.4  Izinsuku Ezinhle Zonyaka

 

Izinsuku Ezinhlawulwayo Zonyaka zitholakala kuLevitikus 23:1-44 naseDeuteronomi 16:1-16. Lezi zinsuku ezinhlawulwayo zonyaka zibonisa uhlelo lokusindiswa lukaJehova. Izinsuku Ezinhlawulwayo ziqukethe:

*          IPhasika neMkhosi Yesinkwa Esingenamvubelo

*          iPentekoste

*          Umkhosi Wezimpempe

*          Usuku Lokuxolelwa Kwezono

*          Umkhosi Wezindlu Zesikhashana

*          Usuku Lokugcina Olukhulu.

 

Ziyimpoqo futhi zinezimfuneko ezithile njengophawu phakathi kukaNkulunkulu nabantu bakhe. Usuku Olungcwele luphathwa njengeSabatha.

 

3.2.5.5  Umtshado

 

Umtshado uyisikhungo esingcwele. Umelela ukuhlanganiswa kukaKristu nebandla ngaphansi kukaNkulunkulu (IsAmbulo 19:7,9). Lesi fano sichazwe kuMathewu 22:2-14. Kuyisikhungo esithuthuka noKristu (Mathewu 25:10) esisekelwe ekulungeleni ngokomoya. Kusukela ngesikhathi sokuxolelanwa kokugcina, ngeke kube nomtshado. Umshado wawenziwe ngenxa yomuntu futhi awuyona into esungulwe nguNkosi (Mat. 22:30). Ngakho-ke, lapho abantu bevuka kwabafileyo, abashadi futhi abashadiswa (Mk. 12:25). Lapho-ke babalwa njengabafanele ukufinyelela esikhathini esilandelayo ngokuvuka kwabafileyo. Bese babe sengozini ngamaNgilosi futhi bangiBana bakaNkulunkulu (Lk. 20:34-36).

Ngakho-ke, umshado uyisungulo esenzelwe abantu futhi uyoyeka ukuba khona ngemva kokuqedwa kwesigaba 

Ngakho-ke, umshado uyisungulo esenzelwe abantu futhi sizoyeka ukuba khona ngemva kokuqedwa kwesigaba sobuntu ekudalweni. Kusukela ekudalweni kuka-Adamu, lesi simiso sasungulwa ukuze indoda ishiye uyise nonina, ibambane nomkakhe, baze babe nyama eyodwa (Genesise 2:24).

 

Umkakhe uyinkosikazi ngenxa yesivumelwano futhi iNkosi ifuna izingane ezingcwele ngalokhu. iNkosi iyazonda ukuhlukana, okuyodlame (Mal. 2:16). Ukuhlukana kwavunyelwa uMose kodwa amaKristu akufanele bashiye ozakwabo ngaphandle kokungathembeki ngokocansi (Mat. 5:31-32). Lokho uNkulunkulu akubambisile akufanele kuhlukaniswe ngumuntu (Mat. 19:3-12). Uma umlingani ongakholwa evuma ukuhlala nomkakhe okholwayo, umshado kufanele uqhubeke (1 Kor. 7:10-16).

 

3.2.6  Ukuphathwa Kwezimali

 

3.2.6.1  NgakweNkosi

 

Imithwalo yemali ephathelene noNkulunkulu itholakala kuDuteronomi 12:5-19. Kungumthwalo womKristu ngamunye ukusekela imisebenzi yeSonto. Umgomo utholakala entiyeni eyayinikelwa kuNkulunkulu ngabapristi nabaLevi ngesikhathi sokubusa kuka-Israyeli (Duteronomi 12:9-14) futhi wawungaphambi kokwakhiwa kweThempeli. Intela yethempeli yayiqoqwa ngosuku lokuxolisa izono. Kwabekwa intela njengoba kubhalwe kuNehemia 10:32. Lo msebenzi uyaqhubeka ngokusungulwa kombuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya (Mal. 3:1-6). KuMalakia 3:7, uNkulunkulu uyalela isizwe ukuba sibuyele kuye, yena uzobuyela kubo. Ukubuyela kwenzeka ngomsebenzi kaNkulunkulu nangokuxhaswa kwalowo msebenzi ngeminikelo yeshumi (Malakia 3:7). Ukungakhokhi iminikelo yeshumi kufana nokweba uNkulunkulu (Malakia 3:8-10).

 

Ukukhokha izibheke, lapho kwenziwa ngokuhlanganyela, kuqinisekisa ukuthi umsebenzi kaNkulunkulu uyaqhubeka futhi imiphumela yomhlaba iqinisekiswa nguNkulunkulu njengembuyiselo (Malakiu 3:10-12).

Umthwalo wemibingelelo ebandleni kuNkulunkulu usukela kubaphostoli, noma ungahlali usetshenziswa, no

Umthwalo wecawa kuNkulunkulu usukela kubaphostoli, noma ungahlali usetshenziswa, noma uyashiywa ngabaphathi (2 Kor. 12:13-18). Ngoba uKristu wathumela abagugile, ababili ababili, futhi kwakufanele basekelwe emsebenzini yibandla ababebasebenza nalo (Lk. 10:1-12). Labo abasebenza ezinkonzweni zesonto futhi bamemezela ivangeli kufanele baxhaswe yivangeli (1 Kor. 9:13-14). Kungumthwalo weSonto ukuhlinzeka labo abasebenza ekufundiseni nasekushumayeleni ivangeli ngokugcwele (1 Tim. 5:17-18; cf. Duteronomi 24:14-15).

 

Izibingelelo zamakhulu zamukeleka kuNkulunkulu ngaphandle kwalezo ezichazwe ngokusobala ukuthi zivela ekuzuzeni ngokungathembeki noma lapho zibingelelwe ezithixweni (1 Kor. 10:27). Amashumi akhokhelwa ebandleni ukuze likwazi ukusiza labo abaphakathi kwalo abaswele (1Tim. 5:9-10,16). Amashumi kumele aqoqwe ezingqungqutheleni zasendaweni, bese ingxenye yesishumi yalelo shumi ikhokhelwa engqungqutheleni enkulu njengoba kuchazwe kuNumeri 18:26 noNehemia 10:37-39.  Umthetho wokuqala kwemivuno udinga ukukhokha ngokushesha (Eks. 22:29). Okokuqala kwemivuno kufanele kulethwe phambi kukaNkulunkulu ngokushesha ekuqaleni kwezinkathi zokugubha; ikakhulukazi ngobusuku bokuqala beNgcwele Yezingilazi (Eks. 23:19). Okuqala kokuzalwa kuyangcwele kuJehova (Num. 18:15-18).

 

3.2.6.2  Ngokubhekisana Nabanye

 

Lowo ongazinakekeli abazalwane bakhe, ikakhulukazi umndeni wakhe, uyaphika ukholo futhi umbi kunomuntu ongakholwa (1Tim. 5:8).

 

Akekho umKristu okufanele acindezele noma abambe imiholo yomuntu (Deut. 24:15). Kufanele bakhokhe yonke imali abayibolekile, futhi ngonyaka wesabatha baxolele izikweletu ezibolekwe omunye okholwayo (Deut. 15:1-3; Neh. 10:31).

 

Ukunikela ngengxenye yesishumi yezinkonzo zokugubha imikhosi kulawulwa yizahluko eziningana. Ingxenye yesishumi yesibili akufanele idliwe endaweni yokuhlala kodwa endaweni iNkosi ezoyikhetha (Deut. 12:17-19).

 

Ngonyaka wesithathu wesigaba seminyaka yokuphumula, izibambiso kumele zikhokhelwe ukunakekela abampofu (Duteronomi 14:28, 26:12). Iminyaka yesithathu yokunikela ingxenye yesithathu yenzeka eminyakeni engu-1994-95, 2001-02, 2008-09, 2015-16, 2022-23, 2030-31. Unyaka ongcwele ka-2030-31 uwunyaka wokuqala wesithathu wokunikela ngeminikelo engu-1/10 wesigaba esisha seJubili noma iMileniyamu entsha. Lokhu kusekelwe eminyakeni yeJubili ehlangana eminyakeni engu-27 kuya ku-28 nengu-77 kuya ku-78 ngokweEzekiyeli 1:1. Isibopho sokunikela ngeminikelo engu-1/10 yesithathu singaxoshwa noma siguqulwe ngokweMthethosisekelo weSonto ezindaweni lapho uhlelo lokuphepha komphakathi lwanele.

 

Unyaka weSabatha uyinyaka yokuphumula komhlaba, amadiliya nezinkantolo ukuze abampofu badle kanye nezilwane zasendle zidle (Eks. 23:10-11). Iminyaka yeSabatha iwela eminyakeni engcwele ka-1998-99, 2005-06, 2012-13, 2019-20, 2026-27 kanti unyaka weJubili uzawela ngo-2027-28.

 

Lowo onomusa kumhlwempu uboleka iNkosi, futhi iNkosi izombuyisela ngomsebenzi wakhe (IzAga 19:17) futhi ngeke adingeke (IzAga 28:27), futhi abe nobucwebe ezulwini (Mak. 10:21). UNkulunkulu uyakwazi ukuhlinzeka ukuze nikwazi ukuhlinzeka kuwo wonke umsebenzi omuhle, hhayi nje ukuhlinzeka izidingo zabangcwele kodwa futhi kugcwele ekubongeni uNkulunkulu (2 Kor. 9:6-12).

3.2.7 Impi nokuvota

3.2.7  Impi nokuvota

 

3.2.7.1  Impi

 

Abangcwele bangabapristi bakaNkulunkulu Omkhulu Kakhulu. Akufanele ukuthi noma yimuphi umKristu abulale omunye umuntu (Eks. 20:13; Mat. 5:38-48; Lk. 6:27-36). Uma izinceku zikaKristu zaziyingxenye yomhlaba, zazizolwa ukuze zingabanikwa ezandleni zeziphathimandla zomhlaba (Jn. 18:36). Yize behlala emhlabeni, abazibandakanyi empini yomhlaba (2 Kor. 10:3). Izikhali ezisetshenziswa abakhethiweyo zinegunya lezulu lokubhubhisa izindonga (2 Kor. 10:4). Ngakho-ke, kuyisibopho sobuKristu ukusekela uhulumeni wezwe labo nokusebenza ngomthandazo nangokulalela ngokwethembeka ukuze kuthuthukiswe inhlalakahle yezwe labo, ukuze uNkulunkulu abavikele ngamandla akhe.

3.2.7.2 Ukuvota

3.2.7.2 Ukukhetha

 

AmaKristu kumele agcine imithetho yelizwe ngaphandle kwesikhathi lapho ingqubuzana ngqo nomthetho weBhayibheli. Lapho umthetho udinga ukuthi bavote, amaKristu angabonisa ubufakazi ngokuvota lapho kungekho ukuphikisana nemigomo yeBhayibheli. Ukukhethwa kwabaholi ngokhetho kuthathwe kuDuteronomi 1:9-14 kanye nesiprofetho sesikhathi sokuphela noma seminyaka eyinkulungwane sikaHoseya 1:11. Ukubamba iqhaza empini yezombusazwe kubhekwa njengokwandiswa kwempi.

 

Isahluko 4

 

Imfundiso Ngomshumayeli

 

4.1  Ukuba khona kukaKristu ngaphambi kokuzalwa

 

UJesu Kristu wayekhona ngaphambi kokuba abe khona njengesidalwa somoya. Wayekhona kusukela ekuqaleni kokudalwa (Johane 1:1), eyindodana yokuqala ekudalweni (Kholose 1:15), ngaleyo ndlela, ukuqala kokudalwa kukaNkulunkulu (IsAmbulo 3:14). Wayengumuntu okukhulunywa ngaye eTestamenteni Elidala njengeNgelosi kaJehova, iNgelosi Yobukhona noma iNgelosi Yesivumelwano. Wayeyingelosi eyaholela iSirayeli eGibhithe futhi yadlula eLwandle Olubomvu. Wayeyingelosi eyayikhefini lwamafu nengelosi eyakhuluma noMose eSinayi (Izenzo 7:35-38). Wayengu-El Bethel noma u-El, uNkulunkulu noma uMpristi Omkhulu weNdlu kaNkulunkulu (Genesise 28:17, 21-22; 31:11-13; Hebheru 3:1). uKristu wayeyingelosi kaHaElohim (Genesise 31:11-13). Wabekwa njenge-elohim ngama-elohim akhe (IHubo 45:6-7) owayenguNkulunkulu uBaba. Wathembeka kuye owamqokayo, njengendodana, njengalokhu uMose naye wayethembekile endlini kaNkulunkulu (AmaHubheru 3:2), kodwa njengenceku.

 

UKristu wavela emhlabeni ukuze afakazele iqiniso (Johane 18:37). Umbuso wakhe kusamele ubeza emhlabeni. Wayebekiwe ngaphambi kokusungulwa komhlaba kodwa wavezwa ekupheleni kwezikhathi ngenxa yethu (1 Petru 1:20).

 

4.2  Ukubethelwa Nokuvuka

 

UKristu wathunyelwa emhlabeni ukuze asindise isintu ngokususa isono somhlaba (Mat. 1:21, 9:6; Mk. 3:28) njengembuzi (IsAmb. 5:6-8). Wabulawa kusukela ekusungulweni komhlaba njengomsebenzi wokubikezela kukaNkulunkulu (IsAmb. 13:8).

 

Uma abantu bengakholwa ukuthi uKristu ungumMesiya, bazofa ezonweni zabo (Johane 8:24).

 

uKristu wafa ngenxa yezono zethu ngokweZibhalo, wangcwatshwa wavuswa ngosuku lwesithathu ngokweZibhalo (1 Kor. 15:3-4), wabonakala kubafowethu abangaphezu kwezinkulungwane ezinhlanu (1 Kor. 15:5-6). UKristu wayesevukile ngaphambi kosuku olubizwa ngeSonto noma usuku lokuqala lwesonto (Johane 20:1; bona futhi okungabazekayo kuMk. 16:9-10, qaphela isikhathi esithi 'ngemva kokuvuka kwakhe'). Kwashiwo ukuthi wachitha izinsuku ezintathu nobusuku obuthathu enhliziyweni yomhlaba njengesibonakaliso sikaJona (Mat. 12:39-40; bona futhi Lk. 24:6-8).

uKristu wabethelwa esiphambanweni (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37;

uKristu wabethelwa emnqamulajikelele (Mat. 27:32-50; Mk. 15:24-37; Lk. 23:33-46; Jn. 19:23-30) cishe ngesikhathi sesithathu, okungukuthi ngo-9 ekuseni (Mk. 15:25), kuze kube yisikhathi sesishiyagalolunye, okungukuthi ngo-3 ntambama (Mk. 15:33), mhla ziyi-14 Nisan. Akukho bufakazi bokuthi lokhu kwakusemthanjeni we noma kwakuyinkqubo kamuva yomthambo we-T. Noma kunjalo, umthambo awuthathwa njengophawu lokholo, oluvela ezinkolelweni zasendulo ezingekho zamaKristu.

 

UKristu wabethelwa esiphambanweni futhi uvukile (Mk. 16:6). Ekuzivukeni kwakhe wakhuphuka waya kuBaba wakhe, onguyise wethu, naseNkosikazini yakhe, ongunguNkulunkulu wethu (Jn. 20:11-18). Uhlezi ngakwesokudla kukaNkulunkulu, izingelosi, iziphathimandla namandla konke kuyalalela yena (1Pet. 3:22).

 

UKristu wanika iSonto amandla okuxolela nokugcina izono ngabaphostoli (Jn. 20:22-23).

 

4.3  Ukubuya Kwesibili kukaKristu

 

UKristu wokuqala wavela njengembingelelo yokukhulula isono. Akazange eze kuqala njengoMeshiya iNkosi, futhi lokhu kwaphambaniswa ngamaJuda ngesikhathi sakhe. Babe belindele inkosi eyonqoba (Mat. 27:11,29,37; Lk. 23:2-3, 37-38; Jn. 19:14-16). Nokho, wamukelwa abanye ngomoya ongcwele njengoMbusi wase-Israyeli (Johane 1:49, 12:13-15) ngaleyo ndlela kwagcwaliseka isiprofetho (Sekaria 9:9).

UJesu uzobuya ngamandla, ehambisana nezibhakela zasezulwini (Mat. 25:31) njengoMeshiya iNkosi (IsAmb

UJesu uzobuya ngamandla, ehambisana nezibingelelo zasezulwini (Mat. 25:31) njengoMeshiya iNkosi (IsAmb. 17:14). Ukufika kwakhe kuzobonakala ngokusobala njengokubabaza ezulwini (Mat. 24:27). Uzobusa ngamandla nabangcwele abavusiwe (IsAmb. 20:4).

Uyobhubhisa umuntu wobubi ekufikeni kwakhe (2 Thes. 2:8) bese kulandela amandla omhlaba. Umuntu wobu

Uyobhubhisa umuntu wobubi ekufikeni kwakhe (2 Thes. 2:8) bese kulandela amandla omhlaba. Umuntu wobubi uzofika embusweni ngomsebenzi kaSathane ngamandla nezimpawu ezingamanga nemimangaliso (2 Thes. 2:9). Lesi siphambuko sithunyelwe eTempileni likaNkulunkulu ngoba bengazithandi iqiniso ukuze basindiswe. Ngakho-ke, uNkulunkulu ubathumelela ukukhohliswa okunamandla ukuze bakholelwe ekungamanga ngoba bengazange babambelele eqinisweni kusukela ekuqaleni (2 Thes. 2:10-12). INkosi izobhubhisa lolu hlelo lobu-apostata ngomoya womlomo wayo nangokubonakala kokuza kwayo (2 Thes. 2:8).

 

4.4  Umbuso Weminyaka Eyinkulungwane kaKristu

 

UKristu uzomisa umbuso kulo mhlaba iminyaka eyinkulungwane nabangcwele abavusiwe (IsAmb. 20:3-4). USathane uzoboshwa iminyaka eyinkulungwane futhi avaliwe emgodini ongenazansi noma e-tartaroo, indawo yezingelosi ezawa (2Pet. 2:4). Abangcwele, labo abagwazwe ngenxa yobufakazi bukaJesu nendlu kaNkulunkulu nalabo abangazange bakhonze isilo nomfanekiso waso noma bamukele uphawu lwaso ezinkqeni noma ezandleni zabo, bazovuswa futhi bazobusa noKristu iminyaka eyinkulungwane (IsAmb. 20:4). Lokhu kuwuvuko lokuqala (IsAmb. 20:5). Abanye abafileyo abavuki kuze kuphele iminyaka eyinkulungwane (IsAmbulo 20:5). Lokhu kuwuvuko wesibili noma jikelele.

 

Ngesikhathi sale minyaka eyinkulungwane, uKristu uzobuyisela umbuso ngokwemithetho yeBhayibheli ayinike eSinayi. Lokhu kuzokwenzeka kusukela ngosuku alimi ngalo eNtabeni Yama-Oliva (Zakariya 14:4,6 nalawo alandelayo). Izizwe zizolwa neJerusalema futhi zizobhujiswa (Zakariya 14:12). Wonke umuntu osindile ezizweni uzokhuphuka minyaka yonke ukuzokhonza iNkosi Yabantu nokugcina iMkhosi Yezindlu Zesikhashana (Zech. 14:16). ISabatha, Izinyanga Ezintsha nezinsuku ezingcwele kuyomelezeka futhi umthetho uzophuma eJerusalema. Izizwe ezingathumeli abathunywa bazo eJerusalema ukuze zihlanganyele eMkhosini Wezindlu Zesikhashana ngeke zithole imvula ngesikhathi sayo (Zefaniya 14:16-19).

Ekupheleni kweMileniyamu, uSathane uzokhululwa futhi azokhohlisa izizwe kuyo yonke indawo (IsAmbulo 

Ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane, uSathane uzokhululwa futhi ukuze akhohlise izizwe kuyo yonke indawo (IsAmb. 20:7-8). Zizohlanganiswa futhi empini, kodwa zizobhujiswa ngumlilo (IsAmb. 20:9); khona-ke uSathane uyobhujiswa. Ukuvuka kwabafileyo ngokujwayelekile kuzokwenzeka, bese kuba uMahlulelo (IsAmb. 20:13-15).

 

Isahluko 5

 

Inkinga Yobubi

 

5.1  Ubukhona Bokubi Ngokuvukela KwamaSosha

 

USathane waxoshwa ezulwini ngenxa yesono sokuvukela, ngoba lolu hlelo lufuna ukusungula intando efana noma engaphezu kukaNkulunkulu uBaba, luyinkolo yezithombe (noma umthakathi njengoba kubhalwe ku-1 Samuweli 15:23). USathane wazama ukuzenza alingane noMphezulu Kakhulu noma noNkulunkulu uBaba. UKristu, ngakolunye uhlangothi, akazange afune ukuzilinganisa noNkulunkulu; wabeka intando yakhe ngaphansi (Johane 4:34).

[Yena] ekubeni ngokwemvelo kaNkulunkulu akazange abheke ukulingana noNkulunkulu njengento okufanele 

[Yena], yize wayenobunjalo bukaNkulunkulu, akazange acabange ukulingana noNkulunkulu njengento okufanele ayibambe. Kodwa wazithoba, wathatha isimo sebakhonzi, wazalwa ngokufana kwabantu, wavela ngokubonakala njengomuntu, wazithoba waze wavuma ukulalela kuze kube ekufeni - ngisho nasekufeni esiphambanweni! Ngakho-ke uNkulunkulu wamphakamisela endaweni ephezulu kunazo zonke wamnika igama eliphakeme kunazo zonke... (Filipiya 2:6)

 

Ngakho-ke uNkulunkulu wamphakamisa uKristu ngenxa yokulalela, ngoba wayengafuni ukulingana naye futhi wayengafuni ukumphusha uNkulunkulu esihlalweni sakhe sobukhosi, njengoba ingxenye yesithathu yama-eloohim nama-bene elohim yayifuna ngempela ukwenza.

 

KuLuka 10:18 uKristu wathi wambona uSathane ewa, njengokukhanya kwedubulo, ezulwini. USathane wadonsa ingxenye yesithathu yamaNgilosi noma izinkanyezi zasezulwini (IsAmbulo 12:4). Lawa maNgilosi aphonswa phansi noSathane emhlabeni (IsAmbulo 12:9). Lokhu ukonakala kufanekiselwa ukonakala okukhulunywe ngakho ku-IsAmbulo 8:10 lapho ingelosi yesithathu iphinde ikhombise ukonakala okubangelwa ukuwa kweNkanyezi yoMbutho okubhubhisayo ingxenye yesithathu yendalo. Umbutho wabhubhiswa ngenxa yokuvukela. Umbutho uyindlu kaNkulunkulu ezulwini. Ukuvukela kwaholela ekususweni kwengxenye yesithathu yalelo tabernakeli, kwathi uhlelo lomhlaba lukhuluma izinto ezihlambalaza igama likaNkulunkulu nendawo yakhe yokuhlala, okungukuthi labo abahlala ezulwini (IsAmbulo 13:6). Ngakho-ke, uNkulunkulu uhlala kokubili etabernakeleni lasezulwini, eliyizinkonzo zasezulwini, kanye nabakhethiweyo, abangendawo yokuhlala kaNkulunkulu emhlabeni.

 

5.2  Izimfundiso Eziphathelene Nokubekwa Kusengaphambili

 

Kunguye uNkulunkulu ngoKristu, ngokusebenzisa uMoya oNgcwele, ovula ingqondo yabakhethiwe bonke, eqala ngabaphostoli, ukuze Izibhalo ziqondwe (Lk. 24:45). UKristu wakhuluma ngezifaniso ukuze labo abangakhethwanga bangaqondi. Ngaleyo ndlela babuyele emuva bapholiswe (Mat. 13:10-17) ngaphambi kokuba bakwazi ukungena ekwahlulweni. UNkulunkulu unomusa futhi akafuni ukuthi noma ubani alahleke. Ngakho-ke ngokwazi kwakhe okungcwele kwangaphambili, wonke umuntu ubizwa ngokwezinjongo zakhe. Labo ayebazi kusengaphambili, wababeka kusengaphambili ukuze bafane nesithombe seNdodana yakhe, ukuze abe ngowokuqala phakathi kwabazalwane abaningi. Futhi labo abebebeke kusengaphambili wababiza; nalabo abebebize wabamhlambulula; nalabo abebemhlambulule wabakhazimulisa. Sizothini-ke ngalokhu? Uma uNkulunkulu esekusiphakathi, ubani ongasiphikisa? (Roma 8:28-31).

 

5.3  Isimo Sabafileyo

 

Isimo sabafileyo ukuthula (Hubo 115:17) nobumnyama (Hubo 143:3). Akukho mphefumulo ohlala unaphakade. Bonke abantu bahlangabezana nesiphetho esisodwa (Umhlahlandlela 9:3). Abafileyo abazi lutho (Umhlahlandlela 9:5).

 

Abanye abafileyo basendulo abanavukelo (Isa. 26:14; bheka amanothi eCompanion Bible kanye neInterlinears).

 

Abafileyo bamaNgcwele babizwa ngokuthi balele noma labo abalele (bona Mat. 9:24; Jn. 11:11; 1Cor. 11:30, 15:6,18,51; 1Thes. 4:13-15; 2Pet. 3:4).

 

5.4  Ukuvuka Kwabafileyo

 

UNkulunkulu wenza izimangaliso kwabafileyo futhi labo abafileyo bazovuka bamdumise (IHubo 88:10). Uthando lwakhe oluthembekile lubhengezwa lisuka emngcwabeni (IHubo 88:11) lapho abafileyo bevuswa. Ngoba uJobe wayazi ukuthi umhlanguli wakhe uyaphila (Jobe 19:25) futhi ekugcineni uzomela emhlabeni. Ngemva kokuba uJobe ebhujisiwe, wayazi ukuthi esithweni sakhe uzombona uNkulunkulu, ozobe ekuye, futhi amehlo akhe azombona yena hhayi amehlo omunye umuntu (Jobe 19:25-27).

 

UKristu wavusa abafileyo ukuze sazi ukuthi uyena uMesiya (Mat. 11:4-5). ULasarus wayeyisibonelo saleli gama (Jn. 11:11). Lo mqondo wokuvuswa kwabafileyo njengento ehlotshaniswa noMesiya wawaziwa kahle futhi wawulindelwe iziphathimandla zesikhathi sakhe (Mat. 14:2).

Kwaqondwa ukuthi akufanele sonke silale kodwa sonke sizoguquka, ekukhwezeni kokugcina (1 Kor. 15:51)

Kwaqondwa ukuthi akufanele sonke silale kodwa sonke sizoguqulwa, ekukhwezeni kokugcina kwezwi lomkhankaso (1Kor. 15:51). Ngakho-ke, abafowethu bazodlula ezizukulwaneni futhi balale, kodwa ezinsukwini zokugcina uMesiya uzofika abanye bamaNgcwele besaphila. Ngakho-ke bonke bazoguqulwa babe imizimba yomoya engafi (1Kor. 15:44 nala). Labo abalele bazovuswa. Labo abaphilayo abasalele kuze kufike iNkosi ngeke badlule labo abalele (1Thes. 4:13-15). INkosi izehlela phansi isuka ezulwini ngomkhwazo wengelosi enkulu nangomsindo wethrumpeta kaNkulunkulu, nabafileyo bavuke kuqala, nalabo abaphilayo abashiyekileyo bazokhuphukiswa ndawonye, bahlale beNkosi unaphakade (1Thes. 4:16-17).

 

Ukusukela ekuvukeni kwabafileyo, kuzoqala ukubusa kweminyaka eyinkulungwane kwabangcwele. Abangcwele bazobusa izizwe ngentonga yensimbi (IsAmbulo 2:26-27).

Ekuvukeni kwabafileyo ngeke kube nomshado (Mat. 22:30). Abangcwele bazovuswa babe izidalwa zomoya. U

Ekuzukisweni ngeke kube nomshado (Mat. 22:30). Abangcwele bazovuswa babe izidalwa zomoya. UKristu wasifa ngenxa yethu ukuze lapho sivuka ekufeni siphile naye (1Thes. 5:10).

Kubalulekile ukuthi siqonde ukuthi abalungile kuphela abahlanganyela ekuvukeni kokuqala. Ubulungisa 

Kubalulekile siqonde ukuthi abaqotho kuphela abahlanganyela ekuvukeni kokuqala. Ubulungisa (zedek) nobulungisa ngesiHebheru yigama elifanayo. Kuqondwa ukuthi ziyinto efanayo. Ngakho-ke, ukuphambuka kobulungisa okungazisoli kuvimbela abakhethiweyo ekuvukeni kokuqala.

 

5.5  Isigwebo Sababi

 

Abantu baphansi kohlelo lokuqeqeshwa okulungile. Isifiso sikaNkulunkulu ukuthi akukho nyama ezolahleka kodwa bonke bafinyelele ekuzisole (2 Petru 3:9).

 

Uma uNkulunkulu ebuyisa umoya wakhe, zonke izidalwa zomuntu zazingaphela ndawonye futhi umuntu angabuyela uthuli (Jobe 34:15), ngaleyo ndlela umphefumulo awukho.

 

Bonke abantu abangavuswanga ekuvukeni kokuqala, okuyivuko elingcono (Heb. 11:35), bazovuswa kwabafileyo ekuvukeni kwesibili ngemva kombuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya. Le nqubo iyisikhathi sokwahlulela esibonakala sihlala iminyaka eyikhulu (Isa. 65:20). Ukuvuka kokwahlulela (Johane 5:29) kuwukulungisa nokufundisa ukuze bonke abantu balungele ukwamukela impilo engunaphakade. Igama elithi ukuwahlulela (kriseoos) (eliguqulwe laba 'ukubhujiswa' ku-KJV) lisho isinqumo.

 

Umqondo uwukuthi kuwukulungiswa okuvela emibonweni noma ezinqumweni ezinikezwe mayelana nezenzo. Kungabamba umqondo wokujeziswa noma wokuphindisela. Nokho, umphakathi jikelele ongakaze ube nethuba lokwazi uNkulunkulu awunakujeziswa ngaleyo ndlela. Ababi bazosebenza ekuqeqeshweni okujulile. Uma bengaziphenduli ngemva kwesikhathi seminyaka eyikhulu evunyelwe kusukela ekuvukeni kwesibili, bazovunyelwa ukuba bafe futhi imizimba yabo izobhujiswa umlilo waseGehenna (okuhunyushelwe esihogweni) (Mat. 5:22,29,30, 10:28, 18:9, 23:15,33; Mk. 9:43,45,47; Lk. 12:5; Jas. 3:6).

 

Kukhona amagama amathathu eTestamenteni Elisha ahunyushwa njenge "hell". Lawa ngu-SGD 86 hades, elifana no-SHD 7585 Sheol, noma igodi noma umngcwabo, indawo lapho kufakwa khona izidumbu. Ezinye izisho ezimbili zingu-SGD 1067 Gehenna, elivela esiHebheru elisho iGodi laseHinnom. Lesi kwakuyimbobo yothuli lapho imfucumfucu nezilwane ezifile zaseJerusalema zazishiswa khona. Ngakho-ke uKristu wayisebenzisa ngokomfanekiso ekuchazeni ukulahla kwabafileyo, zombili umzimba nomoya (Mat. 10:28), ngemva kokwahlulela. Eyesithathu yi-SGD 5020 tartaros, okuyi-abisi lapho izingelosi zaboshwa khona ngemva kokuvukela.

 

Isigwebo esingapheli (kolasin, ukunikezwa kwesijeziso) okukhulunywa ngaso kuMathewu 25:46 siphikisana nokuphila okuphakade. Kungukufa nje. Umqondo wesigwebo njengaku-timoria kuHebheru 10:29 uvela emqondweni wokuzuzwa kodumo. 2 Korinte 2:6 isebenzisa igama elithi epitimia elisuselwa egameni elithi esteem elisho ubuzwe. Ngakho-ke, isigwebo sinomqondo wokususwa kodumo njengomuntu okwaziyo ukuba yisakhamuzi.

 

Ngakho-ke, akukho ndawo yokuhlupheka okuphakade kwabafileyo. Abangcwele bazobizwa ekuvukeni kokuqala ukuze benze umsebenzi wokufundisa eMileniyamu, ukuze amadimoni agwetshwe ngokusekelwe ekusebenzeni kwawo futhi umhlaba ube nesilinganiso sokulinganisa imiphumela. Labo ngeke bafe, ngokomqondo wokuthi sebagwetshiwe manje. Babizwa ngokuthi bayalala.

 

Abanye bonke emhlabeni, abangewona abakhethiweyo, abahlulelwa okwamanje. Bonke abanye emhlabeni bazovuswa futhi balungiswe ngaphansi kokuqapha ekuvukeni kwesibili (IsAmbulo 20:12-13). Akukho kuvuka okunye noma isigwebo ngaphandle kokuvuka kwesibili noma okuvukeni okuvamile. Abazisola bazonikezwa ukuphila okuphakade nabangcwele bokuvuka kokuqala, kanti abangazisoli bazofa nje futhi imizimba yabo izoshiswa. Ngemva kwalokhu, isimo sokufa nengcwaba, noma iHades, sizosuswa (IsAmb. 20:14). Ababi abaphilayo ekubuyeni kweMesiya bazobulawa (Mal. 4:3) futhi bazothunyelwa ekuvukeni kwesibili.

 

Ukuvuka kwesibili kwakuyisigwebo esafakwa kuJuda ngenxa yokwenqaba kwabo uKristu. Babengamadodana ombuso abaphonswa ebumnyameni obungaphandle (Mat. 8:12). Banikezwa njengesizwe ukuvuka kwesibili esikhundleni sokwabelana ngobunjalo bukaNkulunkulu (2Pet. 1:4) nokuvuka kokuqala. Ngaphandle kokwabiwa kwabo njengesizwe phakathi kwabakhonzwayo (IsAmbulo 7:5), uJuda akazange akhethwe ukuba abambe iqhaza ekuvukeni kokuqala. Abaningi bayabizwa kodwa abambalwa abakhethiwe ukwenza lo msebenzi (Mathewu 22:13-14). Abaningi abamela uKristu, kodwa baphatha kabi abakhethiwe bakhe, noma abangazimiseli (Mat. 25:30) empeleni bazothunyelwa ekuvukeni kwesibili (Mat. 24:51, 25:30) ngoba baningi abaphoswe ngaphandle (Lk. 13:26-28) ngisho nalabo abavusiwe kuqala bayabekwa kabusha ngokulandelana kokubaluleka kwabo (Lk. 13:30).

 

Isahluko 6

 

IBandla

 

6.1  Ubani noma yini iSonto?

 

UKristu wathi uzokwakha iSonto lakhe phezu kwedwala, amandla okufa ngeke awunqobe (Mat. 16:18). UNkulunkulu uyidwala iSonto elakhiwe kulo. ISonto liyiqoqo labantu ngabanye. Aliyona indlu noma isakhiwo senhlangano. Ibandla likaNkulunkulu yigama elibizwa ngalo amabandla ngabanye (1 Kor. 1:2; 2 Kor. 1:1 kanye no-1 Kor. 11:22 maqondana nebandla laseKorinte). Ngokuhlangene ayaziwa ngokuvamile njengeBandla likaNkulunkulu (IzEnzo 20:28; Gal. 1:13; 1Tim. 3:5) kanye neMibuthano kaNkulunkulu (1Cor. 11:16; 1Thes. 2:14; 2Thes. 1:4). 1 Korinte 14:33 ibhekisela eMibuthano yabalungile, ebhekisela kubantu ngabanye abayakha. Le Mibuthano yayisendaweni eziningi futhi ngayinye yayinecala ngezindaba zayo.

 

Abantu ngabanye babizwa nguNkulunkulu futhi banikezwa kuKristu (Johane 17:11-12; Hebheru 2:13, 9:15). INkosi ingeze inani leBandla usuku nosuku ngokwalabo abasindiswayo (IzEnzo 2:47). Amabandla ayechazwa ngendawo (Roma 16:1; 1 Korinte 1:2; 1 Thesalonika 1:1; 2 Thesalonika 1:1; 1 Petru 5:13) futhi ayevame ukuba amancane noma amabandla asekhaya (Roma 16:5,23; 1Kor. 16:19; Kol. 4:15; Filem. 1:2). UKristu wabekwa ikhanda lazo zonke izinto ebandleni (Eph. 1:22). UNkulunkulu uveza ubuhlakani bakhe emandleni asezulwini ngenhlangano (Eph. 3:10). UKristu uyinhloko yebandla, okuyumzimba wakhe, futhi libophekile kuye. UKristu wazinikela ebandleni, njengoba ikhanda lomndeni ngamunye lifanele ukwenza kanjalo kulowo mndeni (Eph. 5:23-26). Ibhandla kumele linikezwe uKristu lingabi naba mibimbi noma izibazi, libe lingcwele futhi lingabi naba mibimbi (Eph. 5:27). Ibhandla londwa nguKristu (Eph. 5:29). UKristu, njengentloko yeSonto, wayengowokuqala abavusiwe kwabafileyo ukuze abe ngaphezu kwabo bonke. Ngakho-ke iSonto, njengomzimba kaKristu, lishadile noKristu njengeqembu ekuvukeni kokuqala lapho umkhwenyana efika (Mat. 25:1-10; Kol. 1:18,24). Ibandla lihlanganisa Ibandla labazalwa bokuqala futhi amagama abo abhalwe ezulwini (Heb. 12:23). Indlu kaNkulunkulu yiBandla loNkulunkulu ophilayo, isigxobo nesisekelo seqiniso. Ngakho-ke, Ibandla likaNkulunkulu lisekelwe eqinisweni (1Tim. 3:15).

6.2 Uhlaka Lwecawa

6.2  Uhlaka Lwecawa

 

IBandla njengesakhiwo sinomthwalo wokunakekela abantu baso (1Tim. 5:16). Lokhu kwenzeka ezingeni lendawo.

 

Ibandla liyalondolozwa ngabagugile nabadikoni abakhethwa ngabafowethu (Izenzo 1:22,26; 6:3,5-6; 15:22; 1 Kor. 16:3; 2 Kor. 8:19,23), abathandazela futhi abagcoba abafowethu abagulayo egameni leNkosi (Jak. 5:14). UMoya oNgcwele ubabeka njengabagadi bemhlambi, okuyiSonto likaNkulunkulu (IzEnzo 20:28). Amabandla anokuzimela okukhulu (3Jn. 1:9-10). Umsebenzi wokuphatha wamabandla kumele wenziwe ngabadikoni nabadikoni abesifazane (Rom. 16:1), abangafakazelwa kulo msebenzi (Phil. 1:1; 1Tim. 3:8-13). Kukhona, ebandleni, imisebenzi ehlukahlukene kuhlanganisa nababikezeli nabaqondisi (IzEnzo 13:1), bese kuba nezimangaliso, ukwelapha, usizo, ukuphatha kanye nezinhlobonhlobo zezilimi (1 Kor. 12:28). Ukufundisa kwebandla kwenziwa ngezilimi ezaziwayo, noma izilimi ezihlelekile neziyaqondwa, zichazwa yilabo abakhona (1 Kor. 14:4-5).

Izikereke zinephatho lokusekela umsebenzi wabafundi noma abavangeli abaqokiwe ukusebenza ezindaweni 

Amabandla anomthwalo wokweseka umsebenzi wabafundi noma abavangeli abaqokiwe ukuba basebenze ezindaweni ezinkulu kunalezo zamabandla ngamanye (Izenzo 14:23,27; 15:3,4,22; 18:22; 20:17; 1 Kor. 4:17).

 

UKristu wanikeza imiyalezo ethile ezindaweni zenkonzo ngazinye kanye nezingelosi eziphethe ngayinye yazo ukuze zibe izibonelo kubakhethiweyo (IsAmbulo 2:1,8,12,18; 3:1,7,14).

 

Imisebenzi yokwahlulela nokunquma ngezindaba zansuku zonke kumele yenziwe amalungu ajwayelekile ebandla, ukuze bathuthukiselwe izindima zabo ekwahluleleni iHost (1 Kor. 6:4).

 

6.3  Izinhloso Nezinhloselelo ZeSonto

 

Inhloso yokuqala yeSonto ukuqhubeka nokushumayela ivangeli loMbuso kaNkulunkulu njengoba uJesu Kristu ayeyalelwe (Mat. 4:17, 10:7, 11:1; Mk. 1:38-39; Mk. 3:14, 16:15; Lk. 4:43, 9:60).

 

Ibandla kumele likhushule izindaba ezinhle kwabathobekile, libophe izinhliziyo eziphukile, limemezele inkululeko kwabavalelwe, livule ijele kwababoshwe (noma abalimele) (Isaya 61:1), nokubuyiselwa kokubona kwabantu abangaboniyo (Luka 4:18). Kumele liphilise abagulayo (Luka 9:2).

 

Kuyokushumayela unyaka owamukelekayo weNkosi (Lk. 4:19) nokufakaza ukuthi uKristu owayebekwe nguNkulunkulu ukuba ube ngumahluleli wabaphilayo nabafileyo (IzEnzo 10:42).

 

Ukondla amabandla kuyinjongo yesibili yabagugile (Izenzo 20:28) abazama ukufundisa yonke indawo kuwo wonke amabandla (1 Korinte 4:17). Izipho ezikhulunywe ku-1 Korinte 12:28 zisetshenziselwa ukusiza ekuthuthukisweni kweSonto. Lezi zipho zomoya kumele zithuthukiswe ngomdlandla ukuze kuthuthukiswe iSonto (1 Korinte 14:12). Ukuphatha kahle umuzi womuntu siqu kuyisibonelo sokuphatha ngempumelelo iSonto likaNkulunkulu (1 Thimothewu 3:5).

 

6.4  Ukuhlengwa

 

Labo basebandleni ababizwe nguMoya oNgcwele (Roma 15:16) ukuba bangcwele bayangcweliswa (1 Kor. 1:2) nguNkulunkulu uBaba futhi bagcinwe kuJesu Kristu (Jude 1).

 

Abangcwele bayangcwaliswa nguNkulunkulu ngegazi lesivumelwano (Heb. 10:29) nangomzimba kaJesu Kristu (Heb. 10:9-10). Abangcwele bayasindiswa ngokubhapathizwa (1 Kor. 6:11). Ngakho-ke uMoya oNgcwele uyimoya kaNkulunkulu wethu, futhi egameni likaJesu Kristu abakhethiweyo bayangcwaliswa futhi bagezwe ngesihlatshelo sakhe, beqhubeka ekukholweni ngoNkulunkulu (IzEnzo 26:18).

 

Abakhethiweyo banikezwa ukuxolelwa ngomusa futhi bagcina isikhundla sabo ngokholo, ngaleyo ndlela bezihlambululela omunye nomunye ebandleni nasemindenini (1 Kor. 7:14). Ngakho-ke, umlingani ongakholwa nezingane bayangcwaliswa kulabo abakhethiweyo. Abakhethiweyo bayangcwaliswa emzimbeni kaKristu babe umzimba owodwa kuKristu (Roma 12:5; 1 Korinte 12:20-27) ngaleyo ndlela, ukungcwaliswa akuxhomekile ezakhiweni zenhlangano.

 

Isahluko 7

 

Umbuso kaNkulunkulu

 

7.1  Ukusungulwa Kombuso

 

Ukusungulwa koMbuso kaNkulunkulu kwakubikezelwe ukuthi kuzosusa ohulumeni baleli zwe ngokufika kweMesiya ekupheleni kwesikhathi (Dan. 2:44). UMbuso kaNkulunkulu wamemezwa nguKristu othe wawuseduze (Mk. 1:14-15). Ngakho-ke uMbuso unezigaba ezimbili; okokuqala, uMbuso wokomoya, kwathi okwesibili, uMbuso weminyaka eyinkulungwane ongokwenyama ngaphansi kweMesiya.

 

7.1.1  Umbuso Womoya

 

Kuze kube uPhentekoste ngonyaka ka-30 CE, abaprofethi abambalwa kuphela nabaholi baka-Israyeli ababeyithola uMoya Oyingcwele ngenhloso ethile. Akukho olunye isizwe, kuze kube sekwamukelweni kwamaGentayili ebandleni kusukela ngonyaka ka-30 CE, elalinalo uMoya Oyingcwele. Ngakho-ke bonke bavalelwe ekuvukeni kwesibili noma okuvamile ekuveleni kwezinto ezizayo 20:4 nangaphezulu.

 

UMoya oNgcwele wanikezwa abantu, kusukela ekufeni kukaKristu, njengesigaba sokuqala sobuBuso kusukela ePentekoste ngo-30 CE (Izenzo 2:1-4) ababona kufika ngamandla (Mk. 9:1). Kumele yamukelwe ngokuzithoba nangomdlandla wokufuna ulwazi njengengane (Mk. 10:15). Ngaphandle kokuthi umuntu azalwe kabusha ngamanzi nangomoya, angeke abone umbuso kaNkulunkulu (Jn. 3:3-5).

Imfihlakalo yoMbuso kaNkulunkulu yayigodliwe kwabakhulunywe nabo, futhi ukuqonda kunikezwa nguMoya o

Izimfihlakalo zombuso kaNkulunkulu zazigodliwe kwabakhulunywe ngabo, futhi ukuqonda kunikezwa nguMoya oNgcwele, ngakho-ke iBhayibheli libhalwe ngezifaniso (Lk. 8:10). Umbuso kaNkulunkulu awukona ukudla nokuphuza, kodwa ubulungisa nokuthula nenjabulo kuMoya oNgcwele (Rom. 14:17). Awukona emazwini, kodwa emandleni (1Cor. 4:20).

Ukuziphendukela emuva kuyimfuneko ephelele ukuze umuntu amukelwe eMbusweni kaNkulunkulu. Izoni eziph

Ukuhlanhla kuyimfuneko ephelele ukuze umuntu amukelwe eMbusweni kaNkulunkulu. Izoni ezizisola zizovunyelwa ngaphambi kwabazibona bengalungile (Mat. 21:31-32). Ukubizwa kwabakhethiweyo kwenzeka ngokusabalalisa ulwazi ngokujwayelekile okufana nembewu (Mat. 13:3-9). Lusatshalaliswa futhi lwamukelwa ngomdlandla omkhulu ngoMoya (Mat. 13:44-46). Ngakho-ke, abaningi bayabizwa kodwa abambalwa abakhethwayo ngempela (Mat. 20:16, 22:14). Ukubizwa kuqoqa abanye, kanye nalabo abakhethiweyo, abahluzwayo ekupheleni kwesikhathi, noma ekufikeni kweMesiya noma, kulabo asebefile, ekuvukeni kwabafileyo (Mat. 13:25-30,36,38-40,47-50). Abakhethiweyo babekwe ngaphambili ukuba babizwe ngaleyo ndlela bahlengwa futhi bagcotshwe (Rom. 8:29).

 

Lapho uMbuso unikezwa ngoMoya oNgcwele, kufana nembewu yomastadi ekhula ibe yisihlahla esikhulu, noma njengomvubkelo ovubkisa konke okukhona (Mat. 13:31-32), ngaleyo ndlela uNkulunkulu abe yikho konke kukho konke (1Cor. 15:28) (bona i-Interlinear kaMarshall (Eph. 4:6).

 

Isidingo sokuqala ukufuna kuqala umbuso kaNkulunkulu nobulungisa bakhe, zonke ezinye izinto zizongezwa kini (Mat. 6:33). Amandla phezu kwamadimoni ayisibonakaliso sombuso kaNkulunkulu kumuntu (Mat. 12:28). Ukwenza intando kaNkulunkulu kuyisidingo esiyisisekelo sokugcina umbuso ngoMoya oNgcwele. Uma ingasetshenziswa kahle, iyathathwa inikwe abanye, ikhombisa izithelo zayo (Mat. 21:31,43).

Umbuso awufiki ngokubuka, kodwa uphakathi komuntu (Luk. 17:20-21).

Umbuso awufiki ngokubuka, kodwa ungaphakathi komuntu (Lk. 17:20-21). Umbuso kaNkulunkulu, owaziwa nangokuthi iMbuso Yezulu, awutholakali ngokuvuma ukuthi uKristu uyinKosi, okuyingxenye yabakhethiweyo, kodwa ngokwenza intando kaNkulunkulu uBaba (Mat. 7:21). Ngokwenza ngokuzithoba intando kaNkulunkulu umuntu uba mkhulu eMbusweni kaNkulunkulu (Mat. 18:3-4).

 

Labo abavinjwe ukwabelana ngombuso babalwe ngokukhethekile ku-1 Abakhorinte 6:9-10, kwabaseGalathiya 5:21 nase-Efesu 5:5.

 

7.1.2  Umbuso Weminyaka Eyinkulungwane KaKristu

 

Umbuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya ukhulunywa ngawo ngokukhethekile kuSambulo 20:2-7. Lesi sikhathi seminyaka eyinkulungwane sibizwa ngokuthi iMillennium noma iChiliad.

 

7.1.2.1  Ukubuya kweMesiya

 

Ukubuyiselwa kohlelo lweBhayibheli ngokufika kweMesiya kutholakala kuZekariya 14:4. UKristu wathi ngesifaniso ukuthi kwakufanele ahambe aze abuye (Lk. 19:12).

 

UMesiya uzofika eNtabeni Yama-Oliva. Nabakhethiwe bakhe uzomisa umbuso wakhe. Uzovuselela ithempeli (Izenzo 15:16). Uzobuyisela uhlelo lweBhayibheli oluqukethe uSabatha, izinyanga ezintsha nezikhathi zemihlangano engcwele yonyaka. Zonke izizwe kuzodingeka zithumele izithunywa zazo eJerusalema ukuze ziye Emkhosini Wezindlu Zesihlahla, kungenjalo ngeke zithole imvula ngesikhathi sayo (Zakariya 14:16-19).

 

Ukufika kwakhe kuzoba nezimpawu ezinkulu nezimangaliso, ngamandla nangokuduma okukhulu (Mat. 24:27,30; Rev 1:7). Ukubuya kwakhe kuzobonakala ngokusobala futhi kuzohambisana nezimpawu ezivela ezulwini (Rev. 6:12). Amandla azoshukunyiswa. Ilanga lizafiphala kanti nenyanga ngeke ikhanyise ukukhanya kwayo (Mat. 24:29; Izenzo 2:20). Uzohlala ngakwesokudla kwamandla futhi uzofika emafini ezulwini. Ngakho-ke uNkulunkulu unika uKristu amandla (Mat. 26:64; Mk. 14:62; Lk. 21:27; Izenzo 1:11).

 

uKristu uzofika ngokukhala komphostoli omkhulu uMichael nasekushayweni kwetrompethi yokugcina (1Thes. 4:16-17; Rev. 11:15).

 

Lapho Indodana yomuntu ifika ngokuzuka kwayo konke, izokudunyiswa ezingcweleni zayo (2Thes 1:10), nezingelosi zayo, izohlukanisa abantu bese ibhekana nabo (Mat. 25:31-46).

 

Abakhethiweyo, abangowomBuso kaNkulunkulu, abathole uMoya oNgcwele ngokuziphendukela nokubhapathizwa kwabantu abadala, begcina imiyalo, bazovuswa ekufikeni kukaKristu. Lokhu kuwuvuko lokuqala. Abanye abafileyo ngeke baphile kuze kube sekupheleni kweminyaka eyinkulungwane. Lokhu kuwuvuko lwesibili (IsAmbulo 20:4 nangemva). Abakhethiweyo bathemba nesizathu sokufika kweMesiya (1Thes. 2:19; IsAmb. 22:20). Abakhethiweyo kumele bamiswe bengenaso isono ebuNgcweleni, belungele ukufika kukaKristu neMkhosi (1Thes. 3:13; 1Thes. 5:23). Uthando lweqiniso lubalulekile ukuze kusindiswe (2Thes. 2:10). INkosi izobulala ongathembekile ekubuyeni kwayo ngomoya womlomo wayo (2Thes. 2:8). Ibandla liyelulekwa ukuba lilinde futhi lingalali ngoba alazi ihora iNkosi ezofika ngalo (Mk. 13:35-37; Rev. 3:3,11). UKristu ubuya ngokwahlulela okulungile futhi ulwa nabo bonke abangafuni ukugcina imiyalo kaNkulunkulu (IHubo 96:13; IsAmb. 19:11). UKristu uzobuya futhi abhekane nobuntu ngazo zonke izenzo zabo (IsAmb. 22:12).

 

7.1.2.2  Ukuqoqwa kuka-Israyeli

 

Ekubuyeni kweMesiya, abakhethiweyo nabasindileyo baka-Israyeli wenyama, abanye babo bazosebenza njengabapristi, bazohlanganiswa eJerusalema bevela emaceleni amane omhlaba (Isaya 11:12; 66:19-21).

 

7.1.2.3  Usuku LweNkosi

 

Ngaphambi kosuku lweNkosi, kuzoba nokuvukela noma ukuphambuka (kusuka ku-apostasia) eqinisweni nasemthethweni phakathi kwabakhululweyo. Indoda yokungabi nomthetho (anomias), ebizwa kanjalo ngenxa yokuphambuka emthethweni kaNkulunkulu ngenxa yokufundisa kwakhe phakathi kwabakhululweyo, iyavezwa (2 Thes. 2:3-8). Ihlala eTempileni likaNkulunkulu futhi ibizwa ngoNkulunkulu. Izobulawa nguMesiya lapho efika.

 

INkosi izobhubhisa labo abalwa neJerusalema. Abantu, sebebhubhisiwe, bazothukuthela, bajikeleze bahlale phansi (Zakariya 14:12-13). Lokhu kuzokwenzeka ngokungalindelekile (1 Thesalonika 5:2).

 

Ukulimala okukhulu kuzothusa umhlaba. Abantu bazofihla ezintabeni nasemadwaleni ngoba uKristu uze ngentukuthelo futhi akekho ozokwazi ukuma (IsAmbulo 6:15-17), ngenxa yezimpempe nezifo uNkulunkulu azogcwalisa ezinsukwini zokugcina (IsAmbulo 8:7-9:21; IsAmbulo 16:1-20). Ukuphela kosuku lweNkosi, okuqhubeka kuze kube enkathini yezinkulungwane zeminyaka, kuzobona ukuphela komhlaba njengoba siwazi. Iplanethi izobhujiswa ngumlilo (2Pet. 3:7-10,12), ngaleyo ndlela kususwe zonke izimpawu zokuhlala kwabantu.

 

Yonke inqubo yoSuku lweNkosi ihloselwe ukwahlulela umhlaba nokulungisa isintu (Jude 14-16). Labo abakhethiweyo abenza isono babuyiselwa ohlelweni lwezwe ukuze basindiswe ngoSuku lweNkosi, ngokulungiswa ekuvukeni kwesibili (1Cor. 5:5). Ngakho-ke kunokuvuka okubili kuphela.

 

7.1.3  Umbuso Ongapheli kaNkulunkulu

 

7.1.3.1  Ukufika kukaNkulunkulu

 

Lapho uKristu esenqobile yonke imibuso namandla, uzobuyisela kuNkulunkulu yonke lolu hlelo (1 Kor. 15:24, 28). Khona-ke uNkulunkulu uzofika emhlabeni bese edlulisa lapha ukuphathwa kwezulu. Umhlaba wonke uyogcwala udumo lwakhe (Isaya 6:3) futhi uNkulunkulu neMvana bayizibani zohlelo (IsAmbulo 21:23).

 

7.1.3.2  Umhlaba Omusha NeJerusalema Entsha

 

Isaya 65:17 ithi kuzokwakhiwa izulu elisha nomhlaba omusha. Imbewu ka-Israyeli izohlala phambi kukaNkulunkulu kulesi simiso esisha (Isaya 66:22) kuze kube sekupheleni kweMinyaka Eyinkulungwane lapho zonke izidalwa zizobe sezidlule. UNkulunkulu uzohlala eSiyoni futhi izobizwa ngokuthi yidolobha elithembekile (Zakariya 8:3). Idolobha laseJerusalema Elisha lizophuma ezulwini (IsAmb. 3:12). Leli Jerusalema Elisha liyidolobha elingcwele elihla ekudalweni kwesibhakabhaka esisha nomhlaba omusha (IsAmb. 21:1-4,7,10). Khona-ke uNkulunkulu uzoba nabo bonke abantu. Izinto zangaphambilini ngeke zisakhunjulwe (Isaya 65:17). Silindele izulu elisha nomhlaba omusha, lapho kulungile khona, ngokwesithembiso (2Pet. 3:13). Abaningi abakhethiweyo abaphumelelayo bazokwenziwa izinsika ethempelini elisha likaNkulunkulu (Rev. 3:12). Ngakho-ke kuyisakhiwo somoya.

 

7.1.3.3 Ikusasa Lobuntu

 

Abakhethiweyo bazonikezwa ukuphatha iplanethi iminyaka eyinkulungwane (Lk. 19:17,19), bafana nezingelosi (Mat. 22:30), bafinyelele ifa emhlabeni futhi ekugcineni babone uNkulunkulu, babe amadodana kaNkulunkulu (Mat. 5:3-11). Lesi sikhundla sandiselwa zonke izizwe (Mat. 8:11). Lokhu yinjabulo kaNkulunkulu uBaba (Lk. 12:32). Ngoba bonke abaholwa nguMoya kaNkulunkulu bangiBana bakaNkulunkulu (Rom. 8:14).

 

Umbuso weminyaka eyinkulungwane kaMesiya uwumshini wokufundisa nje wokulungiselela isintu izibopho zaso zokugcina, ngaleyo ndlela kugcwaliswe amandla awo kanye nohlelo lukaNkulunkulu olwalubekwe ngaphambi kokusungulwa komhlaba.

 

Injongo yokugcina yomuntu ukuba alungiselelwe ukuthatha indawo yakhe ohlelweni olusha oluhlanganisiwe lwezidalwa eziphethe izidalwa eziphansi kwezulu, nokuthatha ifa lakhe elifanele, okuyintuthuko nobukhosi bomhlaba (IHubo 8:1-9; Daniyeli 2:44-45) kanye nomkhathi omusha ohlelwe kabusha (Daniyeli 7:27, 12:3).

 

Isihlomelo

Umoya ngaphakathi kweTrinitarianism

 

AmaTrinitarians ahlukanisa ithiyoloji kulokho okubizwa ngokuthi uhlelo lokusindiswa ekuzalweni kukaJesu Kristu ngokwenyama. ULaCugna (GOD FOR US The Trinity and Christian Life, Harper, San Francisco, 1991), ekubhekaneni nokuthuthukiswa komfundiso weTrinity nokwahlukaniswa kwezifundo zenkolo nohlelo lokusindiswa (noma i-soteriology) njengoba kwavezwa ekuzalweni kukaKristu, waphawula ukuthi amaKappadocia aqondisa izifundo zenkolo ngendlela eyengeza kakhulu ekuhlukaniseni i-economy nezifundo zenkolo. Lolu hambo, noma lolu hlelo, lwaholela ku-

indlela yokuphika (via negativa) kaPseudo-Dionysius, futhi ekugcineni, kwezemfundiso kaGregory wasePalamas (Isahluko 6).

eNtshonalanga yesiLatini, ngesikhathi esilandelayo ngokushesha iNicaea, abafundisi bezinkolo abafana noHilary wasePoitiers, futhi mhlawumbe ngokweqile, uMarcellus waseAncyra, bagcina uxhumano phakathi kwe-hypostases zikaNkulunkulu nohlelo lokusindiswa. U-Augustine wethula indlela entsha ngokuphelele. Isiqalo sakhe asisekho ebukhosini bukaBaba kodwa kwaba isiqu sikaNkulunkulu esabelwe ngokulinganayo yizo zonke izimilo ezintathu [kugcizelelwe]. Esikhundleni sokubuza ngobunjalo be-theologia njengoba ivezwa ekuzenzeni umuntu kukaKristu nasekwenziweni kwangqondongqondo ngomoya [kugcizelelwe], u-Augustine wayezobuza ngemibonakaliso yeThathu ezitholakala emphefumulweni womuntu ngamunye. Ukufuna kuka-Augustine isifaniso 'sengqondo' sobudlelwano phakathi kweZithathu kwakuzosho ukuthi imfundiso yeTrinithi ngemva kwalokho yayizogxila ebudlelwaneni 'bango ngaphakathi' kuBunkulunkulu, ihlukanisiwe nalokho esikwaziyo ngoNkulunkulu ngoKristu eMoyeni (LaCugna, ikhasi 44).

 

Ithiyoloji yesiLatini yaseMaphakathi yalandela u-Augustine nokuhlukaniswa kwethiyoloji kusuka ku-economy noma ku-soteriology. Yonke le ngqalasizinda yagxila ku-neo-Platonism naseMysticism.

 

Izincazelo ezibalulekile zikaLaCugna zithi kusukela ku-Augustine ubukhosi bukaBaba abusabanga obuphambili. IThathu yabamba ukulingana. Lokhu kwaba isinyathelo sesibili kulandela isimangalo esingamanga sokulingana ngokungapheli. Isisekelo esifanele kwakuyumqondo wokubonakala kobunkulunkulu kumuntu ngamunye, okungukuthi ukusebenza kukaBaba ngomoya ongcwele owaphuma kuye ngoJesu Kristu. Lolu qondiso ngoJesu Kristu lwavumela uKristu ukuthi abheke futhi aqondise umuntu ngamunye ngokuhambisana nentando kaNkulunkulu owayehlala kuye kwabakhulunywe ngabo.

 

UKristu wayengesiyo imvelaphi yoMoya oNgcwele. Wayengumhloli wakhe ophakathi. Wasebenzela uNkulunkulu njengoba ayehlale esebenza ngokuvumelana nentando kaNkulunkulu. Kodwa wayenguNkulunkulu. AmaTrinitarians alahlekelwa yilolu qiniso, uma ngempela ayezuze ukuqonda lolu daba. Njengoba uLaCugna esho ukuthi

Ithiyoloji kaNkulunkulu oyunye wathathu yabonakala ifakwa eceleni kokucatshangelwa kukaNkulunkulu oyedwa (ikhasi 44).

 

Lokhu kwathinta ngokuyisisekelo indlela amaKristu ayethandaza ngayo. Okusho ukuthi, abasathandazi kuBaba kuphela (Mat. 6:6,9) egameni loNdodana njengoba iBhayibheli liyala (kusuka kuLk. 11:12), bekhonza uBaba (Jn. 4:23), kodwa babethandaza kuBaba, kuNdodana naseMoyeni oNgcwele. Ngaphezu kwalokho, izazi zathuthukisa imfundiso yezimiso ezingaphaya kwemvelo ngokwayo kwezinkolo. Kodwa yonke le ndlu yakhiwa ngokunganaki noma ngokudlala iBhayibheli. Yingakho amaTrinitarians engabheki zonke izahluko zeBhayibheli eziphathelene nodaba oluthile, bagwema amanye abalibalulekile ngokuwahumusha kabi nangokucaphuna kabi, begwema labo abangakwazi ukuwaguqula. Kodwa uhlelo lwabo lusekelwe eMisticism nasePlatonism. ULaCugna uthi

AmaKappadosiya (kanye no-Augustine) adlula kakhulu ekuqondeni okusemibhalweni yeBhayibheli ngomqondo we-economy ngokubeka ubudlelwano bukaNkulunkulu noNdodana (nangomoya) ezingeni 'intradivine' (ikhas. 54).

 

UNkulunkulu Oyedwa wayekhona njenge-ousia ezinhlawulwini ezintathu ezihlukene ze-hypostases. Sibonile (Cox, The Elect as Elohim) ukuthi igama lesiPlatonic elithi ousia negama lesiStoic elithi hypostases kusho okufanayo ngokuyisisekelo.

 

Ukubekwa kweMoya ukuthi usebenze ezingeni elingaphakathi koBunkulunkulu kusho ukuthi abakhethiwe abasoze bakwazi ukubamba iqhaza emvelweni kaNkulunkulu njengalokhu uKristu abambe iqhaza kulo mvelo. Lesi sitatimende siphikisana neZibhalo. Abakhethiwe babamba iqhaza emvelweni wobunkulunkulu (2 Petru 1:4).

 

Kwabase-Efesu 1:22 uNkulunkulu wabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zikaKristu wamenza ikhanda lezinto zonke ebandleni. UNkulunkulu wavusa uKristu

kwabafileyo wamenza wahlala ngakwesokudla kwakhe ezindaweni ezasezulwini, phezulu kakhulu kunazo zonke izikhulu namandla namagunya nokubusa, nangaphezu kwazo zonke izibizo ezibizwayo, hhayi kulesi sikhathi kuphela kodwa nakuleso esizayo; futhi ubeke zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe wamenza ikhanda lezinto zonke ebandleni, eliyisitho sakhe, ukugcwaliseka kwakhe ogcwalisa zonke ezintweni zonke.

Ngakho-ke uKristu unikezwe igunya phezu kwazo zonke izinto, njengoba igama lona liyigunya. Unikezwe 

Ngakho-ke uKristu unikezwe igunya phezu kwegama ngalinye, njengoba igama ngokwalo limela igunya. Unikezwe igunya phezu kwazo zonke izinto ukuze iSonto lingene ifa lalo ngoKristu, lowo ogcwele ubuNkulunkulu ngokomzimba (Kol. 2:9). Igama elithi Godhead elihunyushwe lapha lisho i-theotetos, elisho ubunkulunkulu noma isimo sokuba uNkulunkulu.

 

Manje, uThayer uthi ubuNkulunkulu (theot) buhlukile ebuNgcweleni (Theiot) njengoba ubunjalo buhlukile ekusimweni noma ekubalulekweni (Thayer's, ikhasi 288). Intsingiselo lapha wukuthi ukugcwaliseka kobunjalo bukaNkulunkulu kwahlala ngokomzimba kuKristu. Lena yingcwaliseko yobunjalo eniswini thina ukuze bonke abantu bagqoke imvelo entsha kaNkulunkulu (Kol. 3:10). Abasabi amaJuda noma amaGrikhi kodwa bonke bangabakaKristu ngoba yena ukubo bonke (Kol. 3:11). Uthuthukisa abantu ngamandla kaMoya oNgcwele ukuze ekugcineni enze uNkulunkulu abe yikho konke kukho konke (1 Kor. 15:28).

Lapho zonke izinto sezibekwe ngaphansi kwakhe, khona-ke iNdodana nayo izobekwa ngaphansi kwalowo owa

Lapho zonke izinto sezibekwe ngaphansi kwakhe, khona-ke iNdodana uqobo nayo izobekwa ngaphansi kwalowo owabeka zonke izinto ngaphansi kwayo, ukuze uNkulunkulu abe [wonke kuyo yonke KJV] (panta en pasin) [bona i-Interlinear kaMarshall futhi nayo Kol. 3:11 (panta kai en pasin)].

 

AmaTrinitarians aseqalile ukuhumusha lo mbhalo njenge "zonke izinto kubo bonke" ukuze bagweme ukunwetshwa ngokwengqondo kukaNkulunkulu njengobunjalo bakhe obufinyelela kubo bonke abantu njengalokhu okwenzeka kuKristu kulezi zibhalo.

 

UKristu osigcwalisa ngokugcwaliseka kukaNkulunkulu (Eph. 3:19); ukugcwaliseka kukaKristu kuyisithombe sikaBaba (Eph. 4:13). Ngakho-ke siba isithombe noma i-eikon sikaBaba njengalokhu uKristu ayekho, ngaleyo ndlela siyizingane zikaNkulunkulu futhi siyizindlalifa ndawonye noKristu eMbuso kaNkulunkulu (Rom. 8:17; Jakobe 2:5); abafowethu ngokwesithembiso (Galathiya 3:29) sokulondolozwa (AmaHebheru 1:14) futhi abafowethu ngokuhlanganyela ngobubele (1 Petru 3:7).

Indodana kaNkulunkulu nayo iba uBaba ongunaphakade (Isa. 9:6), iyinhloko yobubaba bomhlangano wabant

Indodana kaNkulunkulu nayo iba uBaba Ophakade (Isa. 9:6), njengoba ingumkhulu wobubaba bomhlangano wabantu, ngaleyo ndlela ithatha indawo yayo eceleni kobunye ububaba ezulwini okuningi (Eph. 3:14).

Ngenxa yalokhu ngigoba amadolo phambi kukaBaba, okubizwa ngaye yonke imindeni esezulwini nasemhlabeni.

Igama elithi umndeni lapha lisho i-patria noma ububaba. Ngakho-ke isihloko sokuthi ubaba, noma ngabe semakhaya noma somndeni kaNkulunkulu, siyisihloko esinikeziwe esibonisa umthwalo wemfanelo ophezulu womholi ngamunye weyunithi ngayinye kuze kufike emindenini. Ngakho-ke uhlelo lusuka kuNkulunkulu luye kuKristu luye enkosini yendlu eyindoda (1 Kor. 11:3) okufanele alithole isibopho sakhe njengalokhu uNkulunkulu enza kuKristu nakwabanye Amadodana kaNkulunkulu abangama-elohim, kanye nendlela lawo ma-elohim alithola ngayo izibopho zawo kulabo abangaphansi kwawo.

 

UMoya oNgcwele uyisixhumi esixhumanisa zonke lezi zidalwa komunye nomunye futhi unikeza ikhono lokuba ama-elohim kuwo wonke amaNgilosi. Akukho mibuzo yokuthi uMoya oNgcwele ungunguNkulunkulu nganoma iyiphi indlela eyenza ahluke kumuntu ngamunye futhi ube semkhawulweni wobudlelwano bangaphakathi kukaNkulunkulu phakathi kwezidalwa ezintathu. Bonke bangiNdodana zikaNkulunkulu, ngakho-ke bafanelwa ifa ndawonye noKristu ngendlela efanayo. Ukukhonza uMoya Oyingcwele kungaba, ngendlela ethile, ukuzidumisa ngoba kuyindlela uNkulunkulu aphenduka ngayo yonke into kuyo yonke.

 

Ngakho-ke, ukukhonza kwakho kuvinjelwe ngokwengqondo njengokuzikhazimulisa ngoba kuyingxenye yomuntu. Empeleni kuyamandla noma isici esinikeza amandla, hhayi uNkulunkulu uqobo. Umoya Oyingcwele usinika amandla okuba yi-Elohim noma i-Theoi.

 

Ubunkulunkulu bubunjwa ngendlela eyanwetshwa yaba iKhonsili. Le Khonsili ibizwa kumaHubo nakwezinye izincwadi ezibhalwe ngezansi, kanti Isihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu neKhonsili yamaKhulu zichazwe kuSambulo 4:1 kuya ku-5:14. Leli Khonsili elihlanganisa uJesu Kristu njengeMvana, noMpristi Omkhulu (kumaHebheru 8:1-2), liyakhonza futhi liyakudumisa iNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke (kuSambulo 4:8-11). Ekukhonzeni uNkulunkulu, uKristu wanikela ngempilo yakhe, njengoba wonke umpristi kumele abe nokuthile ayenikela kuNkulunkulu ngokunikela (kumaHebheru 8:3).

 

IsAmbulo 4:8-11 ibonisa ukuthi iNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke ifakwe esihlalweni sobukhosi ngaphezulu kwabakhulu abaphinde bafakwe ezihlalweni sobukhosi. Kodwa izicoco zabo zingaphansi kweNkosi uNkulunkulu Onamandla Onke ngokuthanda kwakhe adale zonke izinto. UnguNkulunkulu weNkosi uJesu Kristu neMhlangano.

 

Kukhona Amadodana kaNkulunkulu amaningi abumba iHost (kusuka kuJobe 1:6, 2:1, 38:7; IHubo 86:8-10, 95:3, 96:4, 135:5) abaziwa ngokuthi iBene Elyon noma Amadodana aPhezulu Kakhulu (bona futhi uSabourin SJ, IZibhalo: Imvelaphi Nencazelo Yazo, Alba House, eNew York, amakhasi 72-74). Abakhethiweyo babantu nabo bahlanganiswe neSibutho sezulu njengabantwana bakaNkulunkulu (kusuka kuRoma 8:14).

 

UKristu wayengowokuqala owazalwa ekudalweni. Ngaye, zonke izinto zadalwa ezulwini nasemhlabeni, ezibonakalayo nezingabonakali, noma izihlalo zobukhosi noma ubukhosi noma izinhloko noma igunya, zonke izinto zadalwa ngaye futhi zidalelwe yena. Ungaphambi kwezinto zonke, futhi kuye zonke izinto zibambene (Khol. 1:16-17). Kodwa kwakunguNkulunkulu owamzala futhi owathanda ukuthi ukudalwa kube khona futhi kuqhubeke kuKristu. Ngakho-ke, uKristu akayena uNkulunkulu ngendlela yokuthi uNkulunkulu uBaba uyena uNkulunkulu futhi yena yedwa ongenakufa (1Tim. 6:16) ohlala phakade.

 

IBhayibheli libonisa ukuthi uNkulunkulu unguye uNkulunkulu noBaba kaKristu (bona Roma 15:6; 2 Korinte 1:3, 11:31; Efese 1:3,17; Kolose 1:3; Hebheru 1:1 nokuya phambili; 1 Petru 1:3; 2 Johane 3; IsAmbulo 1:1,6, 15:3). UKristu uthola ukuphila kwakhe, amandla nobubanzi ngomyalelo kaNkulunkulu uBaba (Johane 10:17-18). UKristu ubeka intando yakhe ngaphansi kwentando kaNkulunkulu, onguye uBaba (Mathewu 21:31, 26:39; Makho 14:36; Johane 3:16, 4:34). UNkulunkulu wanikela abakhethiwe kuKristu futhi uNkulunkulu mkhulu kunoKristu (Jn. 14:28) futhi mkhulu kunabo bonke (Jn. 10:29).

 

Ngakho-ke uNkulunkulu wathumela iNdodana yakhe eyodwa (monogene) emhlabeni ukuze siphile ngaye (1 Johane 4:9). UNkulunkulu nguye ohlonipha uKristu, njengoba uNkulunkulu enkulu kunaye (Johane 8:54).

 

UKristu wabeka eceleni amandla akhe njengoNdodana kaNkulunkulu emkhathini waba yindoda, ezalwe kuDavide ngokwenyama (Roma 1:3). Wabekwa uNdodana kaNkulunkulu ngamandla ngokweMoya wobungcwele ngokuvuka kwakhe kwabafileyo, njengoJesu Kristu iNkosi yethu (Roma 1:4)

 

UNkulunkulu uyitshe (sur) njengegodi yokumba noma intaba lapho zonke ezinye zikhunjwe khona, itshe le-flint likaJoshuwa 5:2, elisoka u-Israyeli, imbangela ephambili nephumelelayo (Duteronomi 32:4, bheka uMaimonedes, Umhlahlandlela Wabalahlekile, University of Chicago Press, 1965, Isahluko 16, amakhasi 42 nangaphezulu). UNkulunkulu uyidwala lase-Israyeli, idwala losindiso lwabo (Duteronomi 32:15), idwala elibazalayo (Duteronomi 32:18,30-31). 1 Samuweli 2:2 ikhombisa ukuthi uNkulunkulu wethu uyidwala lethu, idwala elingunaphakade (Isaya 26:4). Kuleli Dwala konke okunye kususwa, njengabo bonke abazukulwane baka-Abrahama ekukholweni (Isa. 51:1-2). UMesiya wabunjwa kulo Banga (Daniyeli 2:34, 45) ukuze abuse izimfusa zomhlaba. UNkulunkulu, hhayi uPetru, noma uKristu, noma ngubani omunye, uyilo Banga nesisekelo lapho uKristu azokwakha khona iSonto lakhe (Mathewu 16:18) futhi lapho yena uqobo ehlezi khona njengesisekelo.

 

UMesiya uyisisekelo esikhulu sethempeli likaNkulunkulu, lapho abakhethiweyo benguNaos noma iNgcwele Yezingcwele, indawo yokugcinwa koMoya oNgcwele. Amatshe ethempeli wonke asikwe eLitsheni elinguNkulunkulu, njengalokhu uKristu aye, futhi anikezwe uKristu, itshe elingokomoya (1 Kor. 10:4), itshe lokuhlasela neletshe lokuhluleka (Roma 9:33) ukuze kwakheke Ithempeli. UKristu uzokwakha Ithempeli ukuze uNkulunkulu abe yikho konke, kukho konke (Eph. 4:6). UNkulunkulu unike uKristu ukuba abe konke futhi kubo bonke (panta kai en pasin Kol. 3:11), wabeka zonke izinto ngaphansi kwezinyawo zakhe (1 Kor. 15:27), emenza abe inhloko phezu kwazo zonke izinto ebandleni eliyisitho sakhe, ukugcwaliseka kwakhe okugcwalisa konke kubo bonke (Eph. 1:22-23). Lapho uNkulunkulu ebeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, kuyabonakala ukuthi uNkulunkulu akabaliwe njengomunye wazo izinto abekwe ngaphansi kwezinyawo zikaKristu (1 Kor. 15:27).

 

Lapho uKristu ezobusa zonke izinto, khona-ke uKristu uqobo uzazithoba kuNkulunkulu owabeka zonke izinto ngaphansi kukaKristu, ukuze uNkulunkulu abe konke kukonke (panta en pasin 1Kor. 15:28 hhayi njengokwe-RSV). Ngakho-ke imfundiso yamaPlatonist efuna ukuhlanganisa uNkulunkulu noKristu eTrinity iyaphikisana neZibhalo. UKristu uzohlala ngakwesokudla kukaNkulunkulu, ngokuyala kukaNkulunkulu (Heb. 1:3,13; 8:1; 10:12; 12:2; 1Pet. 3:22) futhi azokwabelana ngesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu njengoba abakhethiweyo bezokwabelana ngesihlalo esinikezwe uKristu (IsAmb. 3:21) esingesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu (IHubo 45:6-7; Heb. 1:8) noma "uNkulunkulu uyisitulo sakho" eguqulelwe ngokuthi "Isihlalo sakho, Nkulunkulu" (bona inothi elisezansi ku-RSV enamanothi).

 

UNkulunkulu, othumayo, mkhulu kunalowo othunywayo (Johane 13:16), umkhonzi akayena omkhulu kunenkosi yakhe (Johane 15:20). Kuyiphutha elikhulu kakhulu ukusikisela ukuthi Isidalwa singazidela sona siqu. Lesi senzo, ngokwengqondo, kungukuzibulala, noma, ngaphakathi kweTrinitiyane, ukuzilimaza okwengxenye. Ngakho-ke, leli fundiso liyaphika ukuvuka kwabafileyo, ikakhulukazi njengoba kuchazwe ku-1 Korinte 15.

 

Ngakho-ke umehluko ekubulaweni esiphambanweni nasekuvukeni kwabafileyo uyimpoqo futhi uphelele. Ukuvuka kwabafileyo kwakumele kube ngokwenyama okuhlanganisa ukuguqulwa njengeNikelo Eliswaywayo, kungenjalo akukho ukusindiswa futhi akukho isivuno esiqhubekayo. Ukulungiselelwa kukaKristu ukunyukela kuNkulunkulu wakhe nowethu onguyise wethu (Johane 20:17) kwakuyiqiniso futhi kwakuhlukile.

q